3. märtsil oli võimalus osaleda loovuse konverentsil, mis kandis pealkirja „Loova südame avamine”.
Selle korraldas Eesti Evangeelse Alliansi all tegutsev kunstnike toimkond ARTEST+, mis koosneb erinevate valdkondade loomeinimestest. Ürituse eesmärk oli valgustada, innustada, inspireerida ja julgustada kõiki kohalviibijaid kasutama oma andeid – Jumala kingitust. Üles astus mitmeid huvitavaid loovisiksusi nii sõna, muusika kui kunsti vallas, samuti vaadati loomekriisidele psühholoogide-nõustajate pilguga.
Päeva avas EELK peapiiskop Urmas Viilma kõnega, mis oli kogu teemale eriliselt põhjapanev, sest tõi esile seose „Looja – loodu – loovus“ mõistelise selguse ja meie keelelise rikkuse.
Loodus ja kultuur = Looja ja inimene
Loodus on see, mis on antud (Jumala looming); mida inimene lisab, on kultuur (inimese looming)
Looja = Jumal, kes loob.
Loomine = loomisprotsess.
Loodu = loomisprotsessi tulem, kasutatakse Jumala loomingu kohta.
(Sõna „looming” ei esine Piiblis, see tähistab üldiselt inimese poolt loodut.)
Loodus = Jumala looming ehk inimest ümbritsev ja inimesest sõltumatult eksisteeriv keskkond, aineline maailm.
Loom = Jumala loodud olend, kes ise ei suuda luua (talle võib küll õpetada häälitsemist, matkimist, teatud liigutusi).
Loode = Jumala ja inimese ühise loomisprotsessi tulem. Lootefaasis on inimese sarnasus loomale kõige lähem.
Inimeseloom, inimloom = vilets inimene (eesti keele seletava sõnaraamatu põhjal).
Inimene = Jumala loodud olend, aineliste ja vaimsete väärtuste looja. Inimest eristab ülejäänud loodust ehk loodusest suutlikkus ise luua loomingut ehk kultuuri (ilu).
Loomus, inimloomus = loomulaad, eripära, antus, see on raskesti kujundatav või muudetav.
Iseloom = karakter, natuur, isiksus, see on kujundatav või muudetav, inimene saab õppida käituma teisiti. See mõiste kehtib kogu loodu ehk looduse kohta.
Looming = loomisprotsessi tulem. Üldiselt kasutatakse inimese loomingu ehk kultuuri kohta. (Tegelikult oleme kõik loojad, kõik jätame jälje, kas kitsamas või laiemas mõttes.)
Loominguline, loov = inimene, kes loob kultuuri. Kehtib tegelikult iga inimese kohta. (Kõigis meis on loov alge olemas.)
Eneseteostus = inimene teostab ennast oma loomingus (inimese eneseteostus), ta paneb oma loomingusse iseennast – saab loojaks. Loojana materialiseerib mõtte (idee) oma loomingus.
Mõte = mõtlemise üksikakt, tulemus. Mõttest sünnib idee, plaan, kavatsus. Idee saab teoks ja sünnib looming.
Kust tuleb mõte? Mõtte lähtepunktist sõltub tulemus ehk loomingu väärtus või kvaliteet (vt Jh 7:16-18). Kas looming (idee) sünnib südames või peas? Kui looming ei tule südamest, siis looja minetab oma loomisjõu ja saab tootjaks.
Sõna = mõtte tulemuseks ehk loominguks on sõna. Kogu loomingut, ka kujutavat kunsti, muusikat, arhitektuuri mõtestab sõna, vahel ainult pealkiri.
Lihakssaanud sõna = Jumala loomistöö alguses oli Sõna (vt Jh 1:1). Sõna sai lihaks, et luua uuesti (vt 2Kr 5:17; Ilm 21:1, 5).
Palve. Kelle looming on palve? Jumalale suunatud looming, millele ei aplodeerita. See on Jumala looming, mis tuleb esile inimese kaudu. Samuti tänu.
Ilm 5:6 ütleb Jumal: „Mina olen A ja O, algus ja ots = LOODUS ja LOOTUS“.
Kokkuvõtte Urmas Viilma sõnavõtust konverentsil „Loova südame avamine“ tegi Anneli Klausson
