Sest Jumal ei ole ülekohtune, nii et ta unustaks ära teie teo ja armastuse, mida te olete osutanud tema nimele, kui te aitasite pühasid ja aitate veelgi. Hb 6:10
Raske on ette kujutada, kus oleks meie kirik täna, kui viimase veidi rohkem kui neljakümne aasta jooksul ei oleks paljud kogudused ja üksikisikud erinevatest maadest Eesti Metodisti Kiriku tööd rahaliselt toetanud. Siinkohal tuleks tänu öelda Jumalale üksuste nagu Friends of Estonia (Eesti Sõbrad), GBGM (Metodisti Kiriku Maailmamisjoni Nõukogu), Fund Mission in Europe (Euroopa Misjonifond), Inglismaa Metodisti Kirik, Lõuna-Korea Kwang-lim metodisti kogudus, Norra Ny Start i Ost misjoniorganisatsioon ning mitmete teiste organisatsioonide eest.
Üheks märkimisväärseimaks ja pikema-aegseks partneriks Ameerikas on olnud Friends of Estonia (Eesti Sõbrad). Nagu nimigi ütleb, on see olnud vabatahtlikkuse alusel formeerunud sõprade ring. Eesti Sõprade sünnilugu läheb 1997. a. algusesse, kui esimene sõprade hulk kogunes Kodaki Ühinenud Metodisti koguduses Ida-Tennessee’s 12.-13.jaanuaril. Kokkukutsujaks oli John Trundle, kellest sai ka Eesti Sõprade esimene esimees. Esimesel kohtumisel oli veidi üle 50 sõbra Tennessee’st, Kentukyst, Illinoisist, Virginiast ja Kansasest. Lisaks osalesid Eesti esindusena toonane superintendent Olav Pärnamets, Toomas Pajusoo ning Artur Põld.
Kirikuehitus Tallinnas oli alanud juba mõni aasta varem tänu Lõuna-Korea Kwang-lim metodisti kirikule, kes andis alustamiseks üks miljon USA dollarit. Ehitustööde jätkumiseks oli aga juba võetud laenu, mille tagatiseks oli antud Apteegi tn 3 hoone. Uuele ehitatavale kirikuhoonele Narva maanteel oli hädasti vaja aknad ette saada. Friends of Estonia tegi otsuse alustada toetuse leidmist võetud laenu tagasimaksmiseks summas 248 000 USD soovitusega, et lisalaene ei võetaks. Teisisõnu soovitati ehitusega jätkata vaid siis, kui rahaline kate on olemas. Samas pühenduti sellele, et uue alustatud kirikuhoone ehitus saaks lõpule viidud.
Vajadusi mujal Eestis oli ju teisigi: Giideoni laager vajas suuremahulisi renoveerimisi – söökla katuse remonti ning maa väljaostmist; teoloogiline seminar vajas käigushoidmiseks finantse; kirikuehitus Pärnus oli tarvis lõpule viia; peaaegu iga kogudus ning pastor vajas mingisugust abi ning tuge.
Varsti pärast Eesti Sõprade sündi Holstoni Aastakonverentsi piirkonnas kavandati tulevasi kogunemisi piirkondadesse, kus Eestist huvitatud isikud elasid ja teenisid. Esimesele kohtumisele järgnesid teine, kolmas ja nii edasi. Eelmise aasta kohtumine toimus ülemaailmse pandeemia tõttu virtuaalselt.
Eesti Sõbrad olid ja on siiani palveinimesed, kes meie kiriku ning koguduste eest palvetavad. Lisaks on nad saatnud meile appi vabatahtlike meeskondi, kes on erinevates projektides kaasa aidanud küll Tallinnas, Viitkal, Võrus, Giideoni laagris, Kohtla-Järvel, Jõhvis, Pärnus ning ilmselt mujalgi.
Sõpru on meie kogudustel ka lähemal. Üheks partneriks on olnud Helsingi rootsikeelne metodistikogudus, kes on aastate jooksul abistanud Kunda koguduse tööd. Aga me ei tohi unustada ka muid kogudusi, kes Taanist, Norrast, Rootsist ja Soomest on aastate jooksul meie tööd toetanud.
Viimastel aegadel on välistoetused vähenemas ja meie oma kiriku panus nii sise- kui välismisjonisse kasvamas. Usun, et nii ongi õige, sest me ei saa lõpuni jääda abitoetusi vastuvõtvaks kirikuks.
