Teoloogiline Seminar innustab kogudusi looma ja jüngerlust arendama
Meie seminar võõrustas 5.-8. märtsini „Koguduse kasvu konverentsi“, mis oli organiseeritud Euroopa metodistlike teoloogiliste koolide koostöövõrgustiku toel ja koostöös Asbury Teoloogilise Seminariga.
Loe edasiLastetööst erolukorra ajal
Nii nagu kõiki muid tegevusi, mõjutas eriolukord ka kiriku ja koguduste lastetööd. Pühapäevakoolitunnid jäid ära, sest kogunemisi ei tohtinud korraldada. Tallinna eestikeelne kogudus ja Pärnu Agape kogudus jätkasid lastejutluste tegemist veebi vahendusel.
Loe edasiMetonoored karantiinis üheskoos Jumalaga
„Tervitan teid kõiki meie kiriku noorte poolt ja annan teada, et meiega on kõik hästi“, nii alustasin ma Facebookis jagatavat noortejuhi tervitust.
Loe edasiViiruse ravi otsingutel
Ajakirja Koduteel endise toimetaja Kärt Jänes-Kapp’i poeg Jürgen Jänes uurib Cambridge’i ülikoolis järeldoktorandina ravimite toimemehhanisme. Allolevas artiklis annab ta lühiülevaate COVID-19 vastase ravi otsingutest.
Loe edasiOikumeenilistest suhetest kiriku algusaastatel
„Kristlik Kaitsja“ tahab jääda tuleval aastal endisele alusele, et külvata uskkondade seas vennalikku armastust ja üksteise mõistmist. Kitsarinnalistel vaielustel ja üksikute uskkondade ülistamisel ning teiste mahategemisel ei ole ruumi „Kristliku Kaitsja“ veergudel.
Tema väljaandjad usuvad ühteainust Püha Risti kogudust mille liikmed siin maapeal kuuluvad küll mitmesugustesse usunimedesse, kuid kes tunnevad siiski endid olevat üks Jeesuse Kristuse armastuse läbi. „Kristlik Kaitsja“ eesmärk on neid õpetada üksteise tundmisele ja vennalikule armastusele, et nad võiksid Issanda jälletulemisel Tema ette seisma jääda ilma vigadeta ja kortsudeta. /…/ Ole sina üks nendest, kes „Kristlik Kaitsja“ tellimisega ja levitamisega aitab külvata üksmeelt ja armastust selle ühe Püha Ristikoguduse liikmete hulgas. (Toimetus)
Kristlik Kaitsja, november 1931
Kristlik Kaitsja kirjeldab Ed. Raua muljeid Soome reisist, mille eesmärk oli osa võtta „E.L.“ (Epworth Liiga – toimetus) konverentsist Viiburis 25.-28. juulil. Artikkel kirjeldab detailselt reisimuljeid Soome eri paikadest. Artiklis olnud huvitav tähelepanek soomlaste kohta:
Soome rahvas ei aja taga uhkust ega edevust, kuid seejuures on nad puhtad ja korralikud. Puhtus on eeskujulik ka kõige vaesemates majades. Nad on hoidnud alal ka oma hingepuhtuse; usk ja jumalakartus on Soomes palju kõrgemal kui Eestis. Rännates linnades, alevites, külades, raudteerongides ja autobussides ei näinud ma ühtki värvitud naisterahvast.
Kristlik Kaitsja, 1935 august-september
Riigist ja kirikust eriolukorras
Tagasivaates on äärmiselt oluline olla Jumalale tänulik, et koroonakriisi puhkemisest alates on meie Eesti riik pannud konkreetselt tähele ka kirikuid ning kristlaskonna vajadusi.
Loe edasiToimetajalt
Kevadnumbrile kohaselt lume sulamisest ja pakase taandumisest käesoleval aastal kirjutada ei saa. Pigem on selleaastane talv andnud juba veebruaris põhjust küsida, kas oleks aeg kartul maha panna. Looduse vingerpussid on tõenäoliselt rõõmustanud nii mõndagi kogudust madalate küttearvete ja ärajäänud lumerookimise pärast. Ebatavaliselt soojale talvele vaatamata on kevade tulek ikkagi oodatud aeg, tuues päevadesse rohkem valgust ja tegemistesse justkui nagu ka uut algust.
Loe edasiKasvamise aasta
Apostel Peetrus lõpetab oma teise kirja meeldetuletusega Kristuse taastulemisest, ning selle sündmuse valgel manitseb inimesi olema pühad ja laitmatud Issanda päeval. Oma manitsuse lõppu aga lisab üleskutse kasvamiseks Issanda armus ja tundmises.
Loe edasiKõrbeseisund kui kiusatuseseisund uskliku inimese elus
Jumala loodud maailm on täiuslik kooslus paljudest erinevatest loodusimedest. Looja on ühte terviklikku kooslusesse ühendanud tasandikud, mäed, mered, ookeanid, orud ja ka kõrbed. Mõned nendest kohtadest on inimesele ohutumad. Kõrb seevastu võib muutuda asjatundmatu inimese jaoks väga raskesti talutavaks kohaks. Sarnaselt looduslikule kõrbele võib iga kristlane tunda oma vaimulikus elus teatud perioodidel tühjust ja võibolla isegi mõttetust selle osas, millega ta tegeleb. Mõnel puhul on sarnaseid aegu uskliku elus nimetatud kõrbeperioodiks.
Edasi keskendun kolmele võimalikule põhjusele, mille mõjul inimene võib sattuda kõrbeperioodi e. kiusatuseperioodi.
Mõtteid väikegrupitööst
Käesoleva Koduteele numbri fookusteema on väikegrupitöö. Kuidas mõistavad ja kui oluliseks peavad väikegrupitööd Tartu Püha Luuka koguduse pastor Priit Tamm, Tallinna eesti koguduse väikegrupi juht Inna Välja ja Tallinna vene koguduse pastor Aleksandr Fjodorov, saad lugeda alljärgnevast artiklist.
Loe edasiVäikegrupitööga seotud mõisted metodistliku liikumise algusaegadest
Pietistlike luterlike koguduste eeskujul võttis John Wesley kasutusele väikeste rühmade kontseptsiooni ja teda on nimetatud moodsa väikegrupi kontseptsiooni „isaks“. Algselt nimetati varases metodismis väikegruppe „bändideks” (ingl k band), mis olid moodustunud kas soolisel või abielulisusel staatusel ja mis koosnesid 5-10 inimesest. Wesley julgustas arendama erinevaid väikeseid rühmi, et metodisti koguduste juhid koos lihtliikmetega saaksid sellises kooskäimises oma usule tuge ja uusi väljakutseid.
Loe edasiOsadusgrupp kui hingehoiu vorm metodistlikus traditsioonis
Väikegrupid on suurepärane vahend vaimulikuks kasvamiseks ja – nagu Hindrek Taavet Taimla artiklist lugesime – ka evangeeliumi kuulutamiseks. Veel ühest väikegrupitöö funktsioonist kirjutab oma artiklis EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Meeli Tankler. Tema analüüsib väikegrupitööd hingehoidlikust vaatevinklist.
Loe edasiVäikegruppiosadus muutis minu saatuse
Tallinna koguduses väikegruppi juhtiv ja seda töövaldkonda arendav Inna Välja kirjeldab oma kristlaseks saamise lugu, milles mängis olulist rolli väikegrupitöö.
Loe edasiKogudus kui väikegruppide kogum
Kui valdavalt on koguduste keskseks töövormiks jumalateenistus, siis 2014. aastal Tallinnas rajatud 3D Kogudus põhineb hoopis väikegrupitööl. Selle koguduse juhtkonna liikmed Eliisabet (26) ja Mihkel (27) Rehepapp vastasid ajakirja Koduteel toimetuse küsimustele, et selgitada, kuidas 3D kogudus toimib.
Loe edasi