Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 123 - 4 2016

Armas koduteeline!

Õnnistatud ja rahulikku Kristuse sünnipüha tähistamise aega!

Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel! (Luuka 2:14)

Piibli sõna “shalom” – rahu, ei tähenda lihtsalt rahutuse puudumist, vaid kõike, mis on vajalik ülimaks heaoluks. Rahu, mida maailm meile pakub, on kõrvalehoidumise rahu – rahu, mis tuleneb raskuste vältimisest ja keeldumsest faktidele silma vaadata. Rahu, mida Jeesus toob tuleneb aga nende asjade üle võidu saavutamisest. Jõulusõnumiga kaasneb seesmine rahu, mis ei sõltu välistest olukordadest! Kandkem seda rahu oma perekondadesse, lähisuhetesse ja maailma keskele!

Advendiajal meenutasime prohvetikuulutusi, mis täitusid Kristuse sünniga  inimeste maailma. Ühest ettekuulutusest loeme Jesaja 9:5-6: “Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks
Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Suur on valitsus ja   otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja  toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti.”

Maailm meie ümber tiirleb kui kiirkarussellil. Rahu on asendunud kiirustamisega, olemasolemine ja Jumalast rõõmu tundmine tarbimisega. On neid, kes on otsustanud sellelt karussellilt maha astuda, leidmaks pigem aega iseenda,  lähedaste ja Jumala jaoks.

Üks lugu räägib kellestki Ameerika rändurist Aafrikas, kes plaanis oma reisi jooksul palju näha ja teha. Ta palkas mõned kohalikud, aitamaks kiirel reisimisel ta varustust kanda. Esimesel päeval tõusid nad vara, liikusid kiirelt ja läbisid pika vahemaa. Sama toimus ka teisel päeval, nad tõusid vara, liikusid kiirelt ja läbisid pika vahemaa. Nõndasamuti ka kolmandal päeval. Neljandal hommikul aga keeldusid pärismaalastest varustuse kandjad edasi liikumast, istudes lihtsalt puu alla maha. Ameerika rändur ärritus ja viidates maasistujatele, ütles vihaselt tõlgile: “See on väärtusliku aja raiskamine! Kas keegi oskab öelda, mis siin toimub?” Tõlk vaatas talle otsa ja ütles rahulikult: “Nad ootavad oma hingi, et need ihudele järgi jõuaksid”.

Jumalat ei huvita meie “jõulukiirustamine”, asjad ega programmid. Ta on huvitatud inimesest ja suhetest, sinust ja minust. Kristuses astub ta alla, tuleb meie maailma, inimeludesse ja inimsuhetesse. Rahu, mida suudab meile anda Kristus, on otsatu, piiritu, valdav ja jääv. Täitku TEMA valitsus ja otsatu rahu sindki pühade ajal ja saatku sind igal uuel päeval 2017. aastal! Rahu Issand on lähedal!

Õnnistatud teelkäimist koos Issandaga,

Taavi Hollman
Supeintendent

Kolm iidset Jõululaulu

Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.” Lk 1:46-55.

Kristuse sünd tähendab meie jaoks, et miski pole liiga väike ega liiga kättesaamatu Jumala jaoks. Miski pole nii väike, et Jumal ei saaks sellest teha midagi suurt. Miski pole nii võimatu, et Jumal ei saaks selle kaudu luua midagi ilusat. Miski pole nii lootusetu, et Jumal ei saaks selle kaudu luua midagi võrratut ja kaunist. Midagi sellist on kolme iidse kiituslaulu sõnades. Loe edasi

Lapsendamise nädala kontsert Tallinna metodisti kirikus

Eestis elab praegu lapsendajate peredes ligikaudu tuhat last, lapsendada soovijaid on aga mitusada. „Lapsendamine ei ole Eestis keeruline, kuid järjekorrad on pikad,” nentis MTÜ Oma Pere tegevjuht Aire Nurm. „Praegu on ootel ligi 250 peret, kes oleksid valmis kohe lapse perre võtma. Aastas lapsendatakse ligi 50 last, nii et järjekord võib ulatuda viie aastani.”

Loe edasi

Põhja-Euroopa ja Euraasia Keskkonverents Norras

19.-23. oktoobril 2016 toimus Fredrikstadis, Norras Põhja-Euroopa ja Euraasia keskkonverents. Konverentsi avateenistus toimus Sellebakkis Petrikirkenis kolmapäeva, 19. oktoobri õhtul.

Konverentsi töösessioonid toimusid Fredrikstadi südalinnas Scandic City hotellis. Euraasia ja Eesti delegaatidele oli korraldatud ööbimine Fredrikstadi Motellis Torsnesveieni teel vanalinna lähistel.

Konverents lõppes pühapäeval, 23. oktoobril hommikuse jumalateenistusega Fredrikstadi Toomkirikus.

“Piiskopkonna noorte vaimulike kohtumine”

Tallinnas Pirita Kloostris toimus 11.-13. novembrini piiskopkonna noorte vaimulike kohtumine. Noorteks vaimulikeks peetakse pastoreid ja diakoneid, kes on kuni 40 aastat vanad. Eestist osales üritusel seitse meie noort vaimulikku. Ühtekokku oli piiskopkonnast 24 inimest. Kohtumine hõlmas osadust, jagamist, arutlust ja üheskoos õppimist teistelt piirkonna vaimulikelt (pastorid ja diakonid) Skandinaaviast ja Baltikumist. Kohtumine lõppes osalemisega pühapäevahommikusel jumalateenistusel Tallinna metodisti koguduses, kus isadepäeva jutluse pidas piiskop Christian Alsted.

ÜMK peakonverents moodustas töögrupi

ÜMK 2016. a. peakonverents andis Piiskoppide Nõukogule ülesande leida lahend pikka aega kirikus erinevaid arvamusi põhjustanud inimese seksuaalsuse teemale.

Oktoobris moodustati 32-liikmeline töögrupp (esindajad valiti välja ligi 300 kandidaadi hulgast), kes esindab kogu ÜMK-d erinevatest maailmaosadest. Töögrupp koosneb 8 piiskopist, 11 ilmikust, 11 pastorist  ja 2 diakonist. Töögrupi ülesandeks on leida lahend edasise osas, mis tõenäoliselt päädib erakorralise peakonverentsi kokkukutsumisega 2018. või 2019. aastal.

EKN-i kirikujuhid külastasid Europarlamenti Brüsselis

6.-7. detsembril toimus Eesti Kirikute Nõukogu kirikujuhtide ühiskülastus Brüsselisse, Europarlamenti Eesti eurosaadiku Tunne Kelami kutsel. Külastuse eesmärk oli tutvuda Europarlamendi tööga.

Esimesel päeval toimus kohtumine Tunne ja Mari-Ann Kelamiga ning tutvustati Europarlamenti ja selle tööd. Selle järel külastasime Euroopa Parlamendi külastuskeskust Parlamentaariumi, kus saime ajaloolise ülevaade liidu alguseloost ja edasistest arengutest.

Teisel päeval toimus Euroopa Kirikute Konverentsi (Conference of European Churches, CEC) peakontori külastus ja kohtumine peasekretär preester Heikki Huttuneniga. Tema oli meile valmistanud ette põhjaliku programmi, kus muuhulgas tutvustati järgmiseid teemasid: Euroopa tulevik õigluse ja heaolu otsinguil; kommunikatsioon CECis; migratsioon – olukord Euroopas ja kirikute reaktsioon; CECi teoloogiline dialoog.

EKNi liikmeskirikutest osalesid külaskäigul Brüsselisse Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.

EMK Piiblikool

EMK Piiblikooli pilootprojekti valmistati ette pikka aega! Piiblikool algas 19.-20. novembri avasessiooniga Tallinnas. Ühtekokku tuli õppima 24 õppurit. Piiblikooli teine sessioon toimus samuti Talllinnas detsembrikuu 10.-11. päeval!

Lähtuvalt kasvast vajadusest Piibli tundmise süvendamise osas EMK ilmikute seas, ning ilmmikkaastööliste (sealhulgas kohalike jutlustajate) ettevalmistamiseks koguduste praktilises töös algatame EMK ilmikute koolituse projekti – EMK Piiblikool – (inglise keeles Course of Study of Laity).

Pilootprojekt toimub 7 nädalavahetusel (2016-2017) ja käsitletavad teemad on: VT & UT sissejuhatus, suuline kommunikatsioon. Jumalateenistuse ja palve juhatamine, juhtimine ja ilmiku roll koguduse juhtimises, hingehoidlik teenimine, metodistlik teoloogia (eelarm, päästev arm, pühitsev arm, sotsiaalne pühadus), metodisti kirikukord, metodisti kiriku ajalugu, evangelism ja jüngerlus, praktiline töö Piibliga. 

Piiblikooli eesmärk on aidata ilmikutel arendada oma suhet Jumalaga, süvendada arusaamist usust ja aidata neil leida ja kasutada oma ande kohalikus koguduses.

Piiblikool täidab kohalikuks jutlustajaks kandideerimisel haridusnõuded kui inimesel on sellekohane kutsumus ja tal on kohaliku koguduse soovitus.

Tallinnas 10. novembril 2016.

EMK Kirikuvalitsus, EMK Teoloogiline Seminar, EMK Superintentent.

Tunnistus

Iisrael on maa, kus Jumal tegutseb eriliste tunnusmärkidega, selline maa, kus sünnib palju imesid.

11. oktoobril sai minu lapselaps Daiana ristitud pühal maal, Jordanis. Umbes pool aastat varem, noortelaagris palvetades, kuulis ta selgesti häält, mis ütles: „Ma ootan sind.”

Ristimispäeval saabusime ristimiskohta Jordani ääres kaheksa inimesega varahommikul, kella 8-9 paiku. Ümberringi oli kõik vaikne ja inimtühi. Lugesime koos Jumala sõna ja laulsime vaimulikku laulu „Uus süda elavast kangast”, siis palvetasime ja Daiana läks alla, Jordanisse.

Seistes vees koos pastoriga, andis ta Jumalale hea südametunnistuse tõotuse. Hiljem, vaadates ristimisest tehtud fotosid, avastasime, et samal ajal ilmus sellele kohale vees valgus ülalt – mitte sealt, kust paistis päike; ja tõotuse andmise ajal oli tema pea ümber imelised, väikesed säravad tulekesed.

Ristimise hetkel aga kuulsime kõik äkitselt valju shofari* puhumist. Seda kuulis ka Daiana ise, kui ta veest tõusis. Vaatasime ringi, kuid kuskil nägemisulatuses ei olnud ühtki inimest.

Meid kõiki valdas suur rõõm, me kõik mõistsime, et Jumal on Daiana jaoks midagi erilist valmistanud. Pastor, kes Daianat ristis, tunnistas meile, et ta on ristinud paljusid inimesi, kuid sellist ristimist selliste eriliste märkidega Jumala ligiolust ei ole ta kunagi kogenud. Minu lapselaps on veel väga noor, aga minu soov on, et ta oleks avatud kõigele, mida Jumal tema jaoks on ette valmistanud.

Aldersgate Uuendusliikumine Eestis

Räpina 2015

Aldersgate’i liikumises osalevad nii vaimulikud kui ka ilmikud ja oluline on meeskonnatöö. Põhi-rõhk ei ole kellelgi “staar-jutlustajal”, vaid Püha Vaimu tööl.

2011. aasta septembris-oktoobris külastas Eestit 2 nädala jooksul 8-liikmeline Aldersgate’i Uuendusliikumise grupp USA-st. Grupi juht oli Harry Burger. Selle aja jooksul korraldati kaks seminari: „Issand, õpeta mind palvetama” Pärnus ning „Elu Vaimus” Tallinnas. Lisaks toimusid lühiseminarid Võrus, Tartus, Jõhvis, Aseris. Kõikjal, kuhu mindi või kust läbi sõideti, palvetati Eestimaa ärkamise pärast. Meeskonnaga koos liikus ka Eesti Aldersgate’i liikumise tulevane tuumik: Thea ja Kaupo Kant, Taavet Taimla, Tea Võro, Tiit Toome, Merlin Metsla ja Kristiina Luik. Tallinna seminarile lisandus ka kolmeliikmeline grupp Inglismaa metodisti kirikust.

Loe edasi

Jumal tervendab

Oktoobri keskel sai meie kogudus osa seminarist „Jumal tervendab”. USA metodisti kiriku uuendusliikumise „Wind of Spirit Ministry” (tõlkes: „Vaimu tuule teenistus”) meeskond oli tulnud meid teenima Aldersgate Eesti kutsel ja abiga. Neljapäeva õhtust laupäeva õhtuni toimusid loengud, väikegrupivestlused ja aeg palveks. Mõned loengute teemad:

  • Füüsiline tervis,
  • Emotsionaalne tervis,
  • Inimvaimu tervenemine,
  • Andestamine,
  • Vabastusteenistus,
  • Kõige lohutuse Jumal.

Loe edasi

Oleviste kirikus avati piduliku jumalateenistusega reformatsiooni 500. juubeliaasta

2017. a. möödub 500 aastat reformatsiooni algusest.  1517. aastal algatas Saksamaal, Wittenbergis munk ja teoloog Martin Luther dispuudi indulgentside müümise vastu, mis muutus peagi laialdaseks uuendusliikumiseks.

Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde, hakati rõhutama inimese isiklikku suhet Jumalaga. See eeldas Piibli tõlkimist rahvakeelde, kiriku rahvakeelset jumalateenistust ja emakeelse kirjasõna arendamist.

Seetõttu omistatakse just reformatsioonile oluline roll ka eesti kirjakeele, eestikeelse hariduse ja rahvuskultuuri kujunemisel.

Tallinna Oleviste kirikus kuulutati 9. oktoobril kontsert-jumalateenistusega avatuks reformatsiooni 500. juubeliaasta. Oikumeenilisel jumalateenistusel teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud. Jutlustas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Sõna võtsid ka Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan, Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Muusikaga teenisid Bonzo, Birgit Sarrap, Maria Listra, Robert Jürjendal, Madis Metsamart ning Collegium Consonante orkester koos 150 lauljaga üheksast erinevast laulukoorist. Jumalateenistusest tegi otseülekande ka Tallinna Televisioon.

 

Ecclesia semper reformanda est*

25. ja 26. oktoobril 2016 tähistas EELK Usuteaduse Instituut 70. sünnipäeva Rahvusraamatukogu suures saalis kongressiga „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“.

Kongressile oli kogunenud suur hulk huvilisi – üle kahesaja kuulaja. Ka Eesti Metodisti Kirikust olid registreerunud mitmed osalejad eesotsas superintendent Taavi Hollmaniga, lisaks EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler, kaitseväe kaplanaadis teeniv Raivo Nikiforov ja mitmed teised, kaasa arvatud allakirjutanu.

Loe edasi

Konfliktist osadusse

Jumalateenistusel teenisid paavst Franciscus ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukogu president kardinal Kurt Koch, Luterliku Maailmaliidu president piiskop dr Munib Younan ja Luterliku Maailmaliidu peasekretär dr Martin Junge. Teenistusel osalesid lisaks paljude konfessioonide esindajad.

Kuu varem avaldasid kaks kirikut ka ühise liturgia juhendi (Common Prayer) mälestusteenistuse läbiviimiseks. Liturgia oli üles ehitatud järgmiste teemade ümber: tänu, meeleparandus ja jätkuv pühendumine ühisele kuulutusele. Valitud teemade eesmärk oli kinnitada ühelt poolt seda, mida reformatsioon on andnud kristlikule kirikule ja teiselt poolt paluda andestust otsuste ja tegude pärast, mis viisid kunagi kristliku kiriku lõhenemisele. Tänu põhjuseks on katoliiklaste ja luterlaste vahel toimuv dialoog, millele toetub ka arusaamine, et eriarvamused mõnes õpetuslikus küsimuses ei ole takistuseks koostööle Jumala sõna kuulutamisel maailmas, samuti puudust kannatavate ja abi vajavate inimeste aitamisel.

Loe edasi

Märgates lapsi, kes on meie umber

1990ndatel oli Eesti ühiskonnas aktuaalseks teemaks tänavalapsed. Tänapäeva Eestis selles kontekstis enam tänavalapsi ei kohta.

Viimase 20 aasta jooksul on tugevasti muutunud sotsiaaltöö maastik, kuid vaatamata meie kiirelt arenevale ühiskonnale ja muudatustele sotsiaaltöö korralduses, puutume ikka igapäevaselt kokku laste ning noortega, kes veedavad enamiku oma ajast õues või kaubanduskeskustes, kellel on kehv õppeedukus, kes jätavad õppimise pooleli, tarbivad varasest noorusest mõnuaineid ning seovad ennast kriminaalsete jõukudega. Sagedane ajaveetmine sõpradega õhtuti õues, ostukeskustes, tänavatel soodustab varases eas uimastitarvitamist. See omakorda mõjutab koolikohustuste täitmata jätmist ning õppeedukuse langust. Kui laps jätab koolitee pooleli, siis on tal raskem hiljem leida tööd ning suureneb risk jääda töötuks.

Loe edasi

Päevasõna – kristlik sõnum igaks päevaks

The Upper Room (tlk ülemine tuba) on Ühinenud Metodisti Kirikuga seotud rahvusvaheline uskkondade-vaheline teenistus, mis on pühendunud Jumalaga lähemat osadust otsivate krist-laste vaimulikule teenimisele. Lisaks igapäevaste vaimulike mõtiskluste ja muu kirjanduse väljaandmisele töötab palveteenistus, mida viivad läbi vabatahtlikud, kes võtavad vastu telefonikõnesid ja kirjalikke palvesoove.

Omaette tööharuks on kogudustele, peredele ja üksikisikutele loodud mitmesugused vaimuliku kasvu prog-
rammid.

Loe edasi

Mine asukohta Üles