Mida õppisime Piiblist läbi kolme laagri?

Metodisti kiriku aastateema „Suhete arendamise aasta Jumala ja oma ligimesega” mis põhineb kirjakohal: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mt 22:37-39), oli läbiv teema ka tänavuses kolmes noortelaagris.

Kevadlaagris „mina ja Tema” saime teada, kes on Jumal, keskendudes kirjakoha esimesele poolele: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Me ei saa mõista neid piiblisalme, kui me ei mõista, kes Jumal on. Jumal on lõpmatu igal viisil. Jumal on vägi, mis ei lõpe iialgi. Jumal on kolmainus – Isa, Poeg ja Püha Vaim ning ainult üks Jumal. Meie suhet Jumalaga võrreldi usuaiaga, mille eest me peame hoolitsema. Milline näeb välja meie usuaed? Millised taimed seal kasvavad? Kui tihti me selle eest hoolitseme? Sealjuures igaühe usuaed on eriline ning ainulaadne, mille eest saad hoolitseda vaid sina ise. Kui me aga oma usuaia eest ei hoolitse, siis kasvavad sinna umbrohud.

Niisamuti võivad ette tulla takistused meie suhtes Jumalaga. Võrdpildina toodi need kui müürid, mis võivad olla minu ning Jumala vahel, nagu näiteks sõnakuulmatus, üles tunnistamata patt, andestamatus, pettumus. Oluline on, et me tunnistame oma patud ja kahetseme. (Loe 1Jh 1:8-9.) Minu ja Jumala vaheliste müüride lõhkumiseks on oluline tunda Jumala sõna. Matteuse 22:29 ütleb, et „te eksite, kuna ei tunne pühi kirju ega Jumala väge.” Kui sa ei tea, mis on see müürikivi minu ja Jumala vahel, siis pöördu Jumala poole, et seda teada saada. Jumal kutsub meid Teda mitte üksnes teadma, vaid tundma ning üks viis selleks on lugeda Jumala sõna. Piiblit lugedes on oluline vaadata tervikpilti ning samuti paluda Jumala juhtimist.

Jumala sõna tundmise üheks takistuseks on, et me oleme minakesksed. Jumala jaoks on oluline, kus on meie süda. Oluline on läheneda Jumala sõnale alandlikkusega, palves, ning lugedes küsida, mida see kirjakoht räägib tema kohta. Jumala sõna lugemisel ei ole oluline, kui haritud sa oled, vaid tõeline piiblimõistmine tuleb Püha Vaimu kaudu. Heebrealastele 4:12 ütleb, et „Jumala sõna on elav ja tõhus ja vahedam kui ükski kaheterane mõõk ning tungib läbi, kuni ta eraldab hinge ja vaimu, liigesed ja üdi, ning on südame meelsuse ja kaalutluste hindaja.”

Meile räägiti vaimuliku sõjavarustuse tähtsusest. Jumala sõna ütleb, et meie niuded oleks vöötatud tõega, seljas olgu õiguse soomusrüü, jalgades valmidus minna kuulutama rõõmusõnumit rahust, käes usukilp, millega kustutada kurja põlevad nooled ning päästekiiver ja vaimumõõk – milleks on Jumala sõna! Loe ning palveta Efeslastele 6:10-17 kirjakohta enda üle. Heebrealastele 12:1-2 kutsub meid üles, panema maha kõik koorem ning patt ning jooksma püsivusega meile määratud võidujooksu. Seejuures vaadakem üles Jeesusele, kes on usu alustala ning täidesaatja, kes häbist hoolimata kannatas ristil ning kes nüüd istub Jumala trooni paremal käel. Kas me oleme valmis minema võiduka lõpuni koos Jeesusega?

Foto: Mart Hendrik Järvekülg

Suvises piiblilaagris õppisime tundma piiblist, kes me oleme. Psalm 139 ütleb meile, et me oleme loodud kardetavalt imeliseks. Me oleme Jumala looming. Kui meid loodi, olime täiuslikus suhtes Jumalaga, kuid sõnakuulmatus purustas meie vastastikuse suhte. Jumal lubab, et ta taastab selle suhte inimese ja tema vahel. (Loe 1Ms 3:15.) Jumal saadab maailma oma Poja, et meid päästa ning kõigile, kes Jeesuse vastu võtavad, annab ta meelevalla saada Jumala lasteks, neile, kes usuvad tema nimesse (Jh 1:12). Roomlastele 3:23-24 toob välja, et „me kõik oleme pattu teinud ning oleme ilma jäänud Jumala kirkusest ning mõistetakse õigeks tema armust päris muidu, lunastuse kaudu, mis on Jeesuses Kristuses”. Me võrdlesime kahte Iisraeli kuningat Taavetit ja Sauli. Kuidas on minu suhtumine pattu? Kas oluline on pigem osadus Jumalaga või teiste inimeste arvamus? 1. Saamueli 16:7 ütleb, et „Inimene näeb, mis on silma ees, aga Issand näeb, mis on südames.”

Üks teema oli: meie kutsumusest Jumalas. 1. Korintlastele 12:7 räägib, et meile igaühele antakse Vaimu avaldus ühiseks kasuks. Siinjuures toodi välja, et me ei tohiks ennast üksteisega võrrelda. Jumal on seadnud meid vastavalt meie andidele. „Aga kõike seda teeb üks ja sama Vaim, jagades igaühele eriosa, nõnda nagu tema tahab” (1Kr 12:11). See, et sa oled erinev, on algusest peale Jumala plaan sinu jaoks. Võrdpildina toodi värvipott – igaüks meist on üks värv ning kui me üritame olla keegi teine, segades kõik värvid omavahel, siis tulemuseks on inetu, ebamäärane värvus. Ole see, kelleks Jumal sind on loonud.

Foto: Mart Hendrik Järvekülg

Matteuse 7:7 ütleb, et paluge, ja teile antakse, otsige ja te leiate, koputage ja teile avatakse. Palveta ja küsi Jumala käest, kes oled sina! Otsi Jumala palet ja sa leiad tema! Koputa ja küsi oma kaaskristlaste käest, milliseid andeid nemad sinus näevad. Jumal on meid loonud nii, et meil on suhe temaga. Johannese ilmutuse 3:20 ütleb kogudusele, et „Ennäe, ma seisan ukse taga ja koputan. Kui keegi kuuleb mu häält ja avab ukse, siis ma tulen tema juurde sisse ning söön õhtust temaga ja tema minuga”. Jumal koputab meie uksele – kas me oleme valmis teda kuulama? Igapäeva-müras on meil raske Jumalat kuulata. Jää vaikseks ning pane tähele koputust! Summuta oma igapäevased mõtted, palu need Kristuse sõnakuulelikkuse alla. Loe ja palveta enda üle 2. Korintlastele 10:5. Jumala hääle tundma õppimine on protsess, see võtab aega, ning palu Jumala Püha Vaimu juhtimist. Loe 1. Saamueli 3. peatükist, kuidas Saamuel õpib tundma Jumala hääle kuulamist Eeli juhatusel. Kes on sinule eeskujuks, kelle käest sina võid õppida tundma rohkem Jumala kohta? Loe temaga koos Jumala sõna, palveta, paluge ühiselt Püha Vaimu juhtimist.

Sügislaagris „Kes/kus on ligimene?” keskendusime Matteuse 22:37-39 teisele poolele. Armasta oma ligimest nagu iseennast!”. Kes on ligimene? Meie suhet Jumalaga ning ligimesega takistab enesekesksus. Kas ma lasen valitseda oma elu Jumalal või trügin sinna valitsemistroonile pigem ise? Meile toodi suurepärane võrdpilt nii-öelda meie elu valitsusest, kus troonil on „Egopartei”. Peaministriks on „Olen Teistest Parem”, haridus-ja teadusministriks on „Tean Kõige Paremini”, siseminister „Enese Õigustus”, välisminister „Prestiiži Iha”, kultuuriminister „Mugavuse Soov”, rahandusminister „Rahaahne Kadekops” ning sotsiaalminister „Kiidetagu Minu Lahkust”. Seejuures paneme Jumala opositsiooni ning ei anna talle võimalust meie otsuseid juhtida. Kas me laseme oma elus Jumalal valitseda ning juhtida? Jaakobuse 4:6-7a ütleb, et „Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu. Siis alistuge Jumalale!” Jumal ootab meie alandlikke südameid.

Kes ja kus on ligimene? Tähendamissõna rikkast mehest ja vaesest Laatsarusest räägib meile loo, kuidas rikas mees ei märganud seda vaest meest terve oma eluaja. Loe Luuka 16:19-31. Rikas mees oli nii ära harjunud paiseid täis vaese Laatsarusega, et talle tundus see nii tavaline. Kes on meie elus need vaesed Laatsarused, kellega oleme harjunud ning keda me ei märka? Me ei pea küsima, kes on meie ligimene, vaid kas mina olen ligimene? Kas ma olen ligimene enda lähedal olevatele inimestele? Võta aega ning märka enda ümber olevaid inimesi!

Jeesus ütleb mäejutluses: „Armastage oma vaenlasi ja palvetage nende eest, kes teid taga kiusavad.” (Mt 6:44.) Mitte üksnes lähedane inimene, vaid ka vaenlane on ligimene. Vanas Testamendis saatis Jumal prohvet Joona Niineve linnale kuulutama meeleparandust. Niineve on vanaaja linn Assüürias, kes olid Iisraeli vaenlased.

Joona, teades, et Jumal on armuline ning halastaja, tahab põgeneda Issanda eest, kuna ta põlgab oma vaenlasi. Ta jääb põgenedes tormi kätte ning kala kõhus uppumissurmast pääsedes parandab meelt ja viib meeleparanduse sõnumi oma vaenlastele. Niineve rahvas paastub, palvetab ja parandab meelt ning Jumal halastab nende peale. Jeesus ütleb: „Armastage mitte üksnes oma ligimest, vaid ka oma vaenlasi.” Märka teist inimesi ja ole talle ligimeseks! Piisab juba väikestest praktilistest sammudest: palveta ta eest, ütle julgustav sõna, veeda aega, kingi väike kingitus kirjakohaga ja palju muid võimalusi!

Oluline on see, kas me rakendame oma elus Jumala sõna ning seda, mida me kuuleme nii laagrites, teenistustel kui ka igapäevaselt Piiblit lugedes. Jeesus räägib mäejutluses kahest mehest, kes ehitavad maja, üks neist liivale, teine kaljule. Igaüks, kes Issanda sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja kaljule. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja, aga see ei varisenud, sest see oli rajatud kaljule. Igaüks, kes Issanda sõnu kuuleb, ent nende järgi ei tee, sarnaneb rumala mehega, kes ehitas oma maja liivale. Ja sadas paduvihma ja tulid veevood ja puhusid tuuled ning sööstsid vastu seda maja ja see varises ja selle kokkuvarisemine oli ränk. Tormid ja raskused tulevad, kuid kui me alus on rajatud Kristusele, siis me jääme püsima. Kas meie rakendame kuuldut? Millisele alusele on rajatud sinu elu?

Me oleme äärmiselt tänulikud Jumalale kõigi kolme laagri eest! Samuti täname meie laagrite kõnelejaid: Marjana Luist; Märt Saar; Mareta Elisabeth Nõmme; Mark Nelson; Ele Paju, Livia Telles; Brasiilia misjonitiim: Gabriela Meira Troglio, Fernanda Helbing da Rosa, Damaris Cooper, ja Mylle Mello; Karl Martin Ventsel; Grete Lepa; Riine Tiirik; Joel Aulis; Hindrek Taavet Taimla; Robert Tšerenkov.

Aitäh! Спасибо! Obrigado!

 

Märgusõnad: