Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Author

Robert Tserenkov

Robert Tserenkov has 24 articles published.

EMK superintentent

Superintentendilt

Foto: Pexels.com

Kallid ajakirja Koduteel lugejad! 

Paistab, et käesoleva sajandi 20-ndad on kujunemas suurte muutuste dekaadiks. Siinkohal võiks peaaegu lõputult üles lugeda kõike, mis laias maailmas on toimumas, alates geopoliitilistest või majanduslikest nihetest ja lõpetades kultuuriliste või vaimulike tõekspidamiste muutustega. Globaliseerunud maailmas ei ole ka meie oma väikeses Eestis muutuste tormide eest kaitstud, vaid osa suurematest protsessidest, mis ümberringi aset leiavad. Aga kui osa toimuvaid muutusi on positiivsed ja viivad ühiskonda arenguteel edasi, siis teised on oma loomult negatiivsed ja pikas perspektiivis selgelt destruktiivsed.

Loe edasi

Uus aeg

Taevatrepp. Vicki Nunn. Pixabay

Kui küsida kirikuinimestelt, millised on kõige tähtsamad ristiusu pühad, siis saame kindlasti vastuseks jõulud ja ülestõusmispüha. Tõesti, mõlemad pühad on äärmiselt olulised: jõulude ajal tähistame meie Issanda Jeesuse Kristuse sündi sellesse maailma ja ülestõusmispühadel tähistame Kristuse lunastustööd ja võitu surma üle. Kuid minu arvates peaks kõige tähtsamate kristlike pühade seas kindlasti olema ka nelipüha – päev, mil Püha Vaim valati välja Kristuse jüngrite peale ja mil algas üks uus aeg.

Loe edasi

Rahupreemia Olav Pärnametsale

13. märtsil andis Metodisti Maailmanõukogu peasekretär piiskop Ivan M. Abrahams Olav Pärnametsale üle nõukogu kõrgeima autasu – rahupreemia, mille saajate hulgas on varasemalt olnud Ameerika Ühendriikide president Jimmy Carter, Makedoonia president Boris Trajkovsky, Egiptuse president Anvar Sadat, Lõuna-Aafrika Vabariigi inimõiguslane ja president Nelson Mandela ja mitmed teised. Rahupreemia antakse inimesele, kes on oma tegutsemisega näidanud üles vaprust, loovust ja järjepidevust.

Loe edasi

„Ja jüngrid said täis rõõmu ja Püha Vaimu.“ Ap 13:52

Robert Tserenkov

Mis on meie ühiskonnas hetkel kõige levinum sõna? Lugedes ja vaadates uudiseid, võib jõuda ainult ühele järeldusele, et see sõna on KRIIS. Meil on tervishoiukriis ja energiakriis, Euroopas on julgeolekukriis. Räägitakse ka juhtimiskriisist ja noorte vaimse tervise kriisist ja neid erinevaid kriisi variante on veel. Kui mitte ühiskonna tasandil, siis isiklikus elus. Kuidas keset erinevaid kriise, raskusi ja väljakutseid mitte tunda hirmu, mitte langeda masendusse ega kaotada hingerahu?

Loe edasi

Superintentendilt

Robert Tserenkov

Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule!“ Mk 16:15

Käesoleval aastal oleme Eesti Metodisti Kirikus palju rääkinud Jeesuse suurest misjonikäsust kuulutada evangeeliumi. Evangeelium on rõõmusõnum Jumala armastusest, mis sai ilmsiks läbi Jumala Poja Jeesuse Kristuse tuleku siia maailma, läbi Tema surma ja ülestõusmise, et meil oleks võimalik saada pattude andestust ja igavest elu. Jõulukuul tuletame eriliselt meelde kõiki neid sündmusi, mis on seotud Kristuse sünniga. Tema tulekut siia maailma võibki käsitleda misjonina, kus Kristus oli täitmas oma Isa suurt misjonikäsku maailma lunastamise plaanis. Nõnda on ütelnud ka kuulus maadeavastaja ja misjonär David Livingstone, et Jumalal oli üks Poeg ja temagi oli misjonär.

Loe edasi

Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi!

Veronese Jesus and the Samaritan Woman

Ja Jeesus ütles neile: „Minge kõike maailma, kuulutage evangeeliumi kogu loodule! Mk 16:15.
Usun, et paljudele kristlastele on Jeesuse misjonikäsk – kuulutada evangeeliumi – segadust tekitav üleskutse. Mis on täpselt see sõnum, mida me peame edasi andma? Kelle juurde me peaksime minema? Kuidas seda sõnumit kommunikeerida kõige parimal moel?

Loe edasi

Kriisi mõju metodisti kirikule

Oleme Eestimaal harjunud, et suured hädad nagu maavärinad, loodusõnnetused ja epideemiad, toimuvad meist kuskil väga kaugel. Kuid sellel kevadel nii lihtsalt ei läinud. COVID-19 viirus, mis alguses paistis meist kaugel oleva Hiina probleem, muutus globaalseks pandeemiaks, mõjutades ka meid Eestimaal. Esimest korda taasiseseisvunud Eestis kehtestati eriolukord ja koos paljude teiste piirangutega keelati ka avalikud jumalateenistused. Kirikuajaloolased on maininud, et neile ei tule meelde ajaloos sellist aega, millal pea terves maailmas oleks üheaegselt kehtestatud avalike jumalateenistuste läbiviimise keeld. See fakt, koos kõigi teiste globaalsete tervise- ja majandusprobleemidega, näitab selle käesoleva hetke unikaalsust.

Loe edasi

Jõulurahu

„Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal on hea meel! “ (Lk 2:14)

Eestis on traditsiooniks enne jõulupühi kuulutada välja üleriigiline jõulurahu. 13. sajandi Skandinaaviast pärit traditsioon on muutunud meie riigis nii populaarseks, et erinevad linnad kuulutavad välja nüüd oma jõulurahu, jahimeeste selts kuulutab metsades välja jahirahu ja mõned koolid kuulutavad advendiaja alguses välja jõulurahu oma koolides. Mul ei ole midagi selle vastu, et meie ühiskonnas rahu rohkem oleks, sest me tõesti vajame seda. Tõestust rahu vajadusele ei ole vaja kaugelt otsida, piisab vaid vaadata tagasi 2019. aasta kõige põletavamatele teemadele meedias. Esikoht kuulub kindlasti poliitika valdkonda – valimiseelsed debatid, uue koalitsiooni ja opositsiooni omavahelised sõnelused, ministrite tagasiastumised, valetamised, halvustamised, vaidlused, vastastikune poriloopimine. Seda kõike on olnud väga palju. Teravalt kerkis ühiskonnas üles ka perevägivalla teema. See on äärmiselt kurvastav, et elades näiliselt heaolu ühiskonnas, ei suuda kõik inimesed oma emotsioonide, frustratsiooni ja vihaga hakkama saada ning „lahendavad“ olukordi, teistele haiget tehes. Paratamatult tulevad meelde Jeesuse sõnad: „Iga kuningriik, mis on omavahelises riius lõhenenud, laastatakse, ja ükski linn või pere, mis on omavahel riius, ei jää püsima.“ (Mt 12:25). Seega – me tõesti vajame meie ühiskonnas rohkem rahu.

Kuid ma arvan, et me kõik mõistame, et formaalsest jõulurahu väljakuulutamisest sisuliselt midagi ei muutu, kuigi see on kena traditsioon. Rahu ei ole võimalik peale sundida või kunstlikult tekitada. See on midagi, mis on inimese enda sees, tema südames. Rahu kas on või seda ei ole. Kristlastena me mõistame, et tõeline rahu tuleb Jumalalt ja seda sama mõtet kannab ka inglikoori laul, mida jõuluevangeeliumist ikka loetakse – ja maa peal rahu inimeste seas, kellest temal (Jumalal) on hea meel. Näib, et vahel tõlgendatakse seda kirjakohta natuke valesti arvates, et inglite kuulutatud rahu tuli või tuleb kuidagi automaatselt, iseenesest, justkui võluväel ja kõigile. Kuid mulle paistab, et jutt ei käi mingist globaalsest rahust kõikidele inimestele, mingist kosmilisest rahust, vaid rahust inimeste seas, kes tunnevad Jumalat, kellest Jumalal on hea meel. Inimestest, kes täidavad Jeesuse suurt käsku – armastada Jumalat kogu oma südamest ja oma ligimest nagu iseennast. Jutt on rahust Jumalaga, mis tuleb läbi pattude andekssaamise, mille tegi meile võimalikuks Jõululapse sündimine siia maailma. Jutt on rahust, mis täidab meie südamed, kui me anname teistele andeks ja oskame ka ise teistelt andeks paluda. Tõeline rahu, mille Jõululaps siia maailma tõi ja millest inglid laulsid, tuleb kõigepealt südamesse, muudab selle südame ja alles siis muudab ka selle inimese välist keskkonda.

Kallid lugejad! Soovin teile kõikidele jõulurahu, mis tuleb Jumala tundmisest ja tema muutvast väest!

Lastetöö visioonipäev

18. jaanuaril 2020 toimub Tallinnas Eesti Metodisti Kiriku lastetöö tegijate visioonipäev. Plaanis on tulla kokku, et jagada seda, kuidas erinevates kogudustes lastetööl läheb ning üheskoos mõtiskleda ja unistada EMK lastetöö tuleviku üle. Oodatud on esindajad kõikidest kogudustest, nii selle tööharu juhid kui ka aktiivsed lastetöö tegijad. Visioonipäeval osalevad ka mõned kirikuvalitsuse liikmed, et toetada selle tähtsa töö arengut meie kirikus.

Aastapäev Kohtla-Järve koguduses

27. oktoobril tähistas EMK Kohtla-Järve Kolgata kogudus oma 25. aastapäeva. Toimus pidulik jumalateenistus, kus tänati Jumalat Tema rohkete õnnistuste eest nende aastate jooksul. Esinesid koguduse lapsed, muusikaga teenis koguduse laulurühm ja tänati pastorit, Sergei Sutškovi, kes on ustavalt teeninud seda kogudust kõik need aastad. Oma tervitused ütlesid mitmed koguduse sõbrad ja pastorid, ning jutluse pidas superintendent Robert Tšerenkov.

Kohtla-Järve kogudus on väga üksmeelne, väga palju on aastate jooksul tegeletud lastetööga; suurt rõõmu teeb see, et viimase aasta jooksul on regulaarselt toimunud noorteõhtud, kus mittekristlastest noored kuulevad evangeeliumi.
Soovime kogudusele rohkeid Jumala õnnistusi ja jõudu, olemaks valguseks ja soolaks Kohtla-Järve linnas!

Superintendendilt

Jeesus ütles Matteuse evangeeliumis: „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!” (Mt 9:37,38). Kristlikul tööpõllul on alati palju tööd ja küll on hea, kui Jumal saadab innukaid ja ustavaid töötegijaid, kes soovivad näha Jumala riiki kasvavat ja arenevat.

Koduteel kolleegiumil on suur rõõm teatada, et sellest sügisest on ajakiri saanud uue toimetaja – Marjana Luisti. Marjana on olnud tubli kiriku töötegija juba palju aastaid. Olles pärit Reekülast, tegi ta aktiivselt noortetööd kohalikus EMK Reeküla koguduses. 2002. aastal lõpetas ta EMK Teoloogilise Seminari. Marjana on mitmeid aastaid olnud EMK Kirikuvalitsuse liige ja palju kaasa aidanud meie kiriku ilmikute tööle. 2019. aasta kevadel lõpetas ta Tartu Ülikooli Pärnu Kolledži magistriõppe teenuste disaini erialal ja alates augustist töötab Marjana meie kirikukeskuses superintendendi assistendina.

Marjana Luist
Marjana Luist

Koduteel kolleegiumi poolt on meil suur rõõm, et Marjana on selle uue vastutuse enda kanda võtnud. Tere tulemast ja rohkeid Jumala õnnistusi ajakirja töös!

Aastakonverents 2019

EMK aastakonverentsi osalejad kogunesid Pärnu agape kirikusse 14.–16. juunil 2019. aastakonverentsi fookus oli apostel Pauluse sõnadel kirjast efeslastele 3:16, kus apostel palub, et Jumal annaks neile “… väge saada tema vaimu läbi tugevaks seesmise inimese poolest.”

Avateenistusel tõdesime, et vajame Jumala väge nii isiklikus usuelus kui ka koguduse teenimises – ainuüksi inimlikest jõupingutustest jääb väheks. Seega tuletasime meelde Püha vaimu väljavalamist nelipüha päeval ja seda fakti, et ka meile on antud sama tõotus ja vägi.

Aastakonverentsil esitatud superintendendi aruanne sisaldas statistilisi andmeid: EMK-s on 48 vaimulikku (nendest 11 on emerituuris) ja kiriku liikmeskonda kuulub 1688 inimest. võrreldes eelneva aastaga vähenes liikmete arv 22 inimese võrra.

Loe edasi

Imed sünnivad

Kas imed sünnivad ka tänapäeval? Kristlastena me ikka usume, et Jumal teeb imesid, kuigi vahel võib kuulda, kuidas mõned kristlased kurdavad, et imesid on vähe. Kuid kui vaadata enese ümber tähelepanelikumalt, võib näha enese ümber rohkesti Jumala imesid.

Imede hulka kuulub kindlasti see fakt, et metodisti kirik jäi Eestis püsima Nõukogude Liidu ajal. Eesti taasiseseisvumine oli iseenesest Jumala ime. Pärast taasiseseisvumist on metodisti kirikus palju imelisi asju sündinud, olgu see siis uute koguduste avamine, uute kirikuhoonete ehitus või suure laagrikompleksi omanikuks saamine. Kuid üks imedest on kindlasti ka oma teoloogilise kooli avamine. Nõukogude ajal olid koolitusvõimalused äärmiselt piiratud ja EMK kirikujuhid said ainult salaja teha mõningaid kursusi juba tegutsevatele ja tulevastele töötegijatele. Sel aastal aga tähistab Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar juba oma 25. aastapäeva. Veerand sajandi jooksul on seminari lõpetanud 235 tudengit, kellest paljud teenivad vaimulikena eri konfessioonides või kristlike töötegijatena erinevates kogudustes ja kristlikes organisatsioonides. Üle 80% Eesti Metodisti Kiriku vaimulikest on seminari tudengid või juba vilistlased. See, et suhteliselt väike konfessioon on suutnud toetajate abiga pakkuda riiklikult akrediteeritud teoloogilist kõrgharidust 25 aastat, on Jumala arm, õnnistus ja ime.

Tänu Jumalale Seminari asutajate eest (superintendent Olav Pärnamets, rektor Andrus Norak, Wes ja Joy Griffin ja teised) ning kõigi õppejõudude ja tööliste eest läbi aegade. Tänu Jumalale seminari tänaste töötajate, õpetajate ja juhtide eest: rektor dr. Külli Tõniste, dekaan Mark Nelson, prorektor Taavi Hollman. Tänu Jumalale eestseisuse ja toetajate eest, kes on palju tööd teinud selle nimel, et seminar saaks ikka edasi eksisteerida. Palju õnne meie seminarile! Olgu Issanda arm ja õnnistus ikka üle EMK Teoloogilise Seminari! Kiitus ja tänu meie Issandale!

1 2
Mine Üles