EMK aastakonverents on üks neist sündmustest kirikuaastas, mida juba varakult ette planeeritakse. Mõned naljamehed ütlevad pikkade plaanide tegemise juurde, et „inimene planeerib, aga Jumal juhib“. Viimase mõtteraasukesega tuleb siinkohal ka nõustuda, sest käesoleva aasta kohtumine lükkus varem planeeritud juunikuiselt ajalt maailmas valitseva COVID19 viiruse puhangu tõttu augustikuu viimasele nädalalõpule.
Ehkki meil Eestis on viiruse levikuga siiani asjad suhteliselt hästi, on muudes Euroopa riikides olud palju keerulisemad. Reisipiirangute tõttu ei saanud ka piiskop Christian Alsted meid füüsiliselt Tallinnas sel aastakonverentsil külastada, kuid läbi „videosilma“ oli ta meie konverentsiga ühenduses ja tunnustas EMK töötegijaid viimasel aastal tehtud pingutuste eest. Eriliseks tegi Eesti metodistide suure kohtumise asjaolu, et me olime sel aastal esimene aastakonverents piiskopkonnas, kes sai tõesti ühiseks osaduseks kokku tulla.
Varasematel aastatel oli mulle jäänud kohati selline mulje, et kiriku aastakonverentsidel tehakse rasket tööd ja minnakse süvitsi iga detaili taha uurima, mis või kuidas on asjad toimunud. Võibolla ka seetõttu, et varem on konverentsidel võetud rohkem aega tööüksuste aruannetega tegelemiseks. Praeguseks on mul selge ära tundmine, et aastakonverents on metodistidele ühine rõõmustamise aeg. See on aeg ühisteks jumalateenistusteks ja palveteks, ühiseks laulmiseks ja rõõmsateks kohtumisteks õdede-vendadega, keda pole ehk mõnda aega nähtud. Aastakonverentsi osana sai rõõmustada, kui EMKTS saatis teenimistööle järjekordse lennu tublisid töötegijaid. Samuti oli rõõm aastakonverentsil näha uusi töötegijaid vaimuliku ameti kutsumusega.
Minu isiklik aastakonverentsi haripunkt oli meie superintendendi õpetuslik osa sellest, kuidas kohaliku koguduse vastutus on koguduseliikmetele vaimulikuks kasvuks sobilike tingimuste loomine. Igas koguduses on pisut omamoodi dünaamika. Igas koguduses on omad võimalused ja ka omad raskused kogudusetöö arendamiseks. Nõnda võib iga kogudust eraldi vaadelda kui väikest kasvuhoonet, milles kasvatatakse erinevaid taimi. Looduses ei saa ka kõiki taimi koos kasvatada. Iga liik vajab omamoodi hoolt ning ka erinevaid kasvutingimusi. Koguduse kui kasvuhoone näite juures on koguduste töötegijatel väga oluline meenutada, et Jumal ei ole tegelemas „iluaiandusega“. Ta ei ole huvitatud pelgalt ilust ja taimede lopsakusest. Teda ei huvita ainult ilusad õied ja õitest tulenev magus lõhn. Tema eesmärk on leida taimede küljes valmivaid vilju. (Loe juurde Jh 15:1-5.) Nagu erinevad taimed vajavad erinevaid kasvutingimusi, nõnda valmivad ka taimedel erineval ajal väga erinevad viljad. Niisiis on iga koguduse ülesandeks luua tingimused, et selles kohas koos olevad inimesed saaksid nende jaoks parimal viisil usus ja Jumala tundmises kasvada.