Maikuus 2020 möödub sada aastat meie kiriku esimese häälekandja Kristlik Kaitsja ilmumisest. Artiklis annan lühikese ülevaate metodistide ajakirjanduse minevikust kuni tänaseni.
Eesti metodistide ajakirjanduse teerajajaks on vaieldamatult Martin Prikask, meie esimene eestlasest superintendent (1921–1922, 1928–1941). Prikask oli produktiivne artiklite kirjutaja, paljude vaimulike raamatute autor ja ajakirja peatoimetaja.
1919. aastal oli ta abiks Tallinna ajakirja Kristlik Perekonna Leht väljaandjaile. Seal saadud kogemused tulid kasuks 1920. aasta maist Kuressaares ilmuva metodisti ajakirja Kristlik Kaitsja väljaandmisel, mis sai nime Ameerika Ühendriikide metodistide kirikulehe The Christian Advocate järgi.
Kristlik Kaitsja 1. number (1920)
„Raamatu kirjutamisel ei saa otsa olema.“ Nõnda kirjutas suur õpetlane kolmtuhat aastat tagasi, kui veel trükkimise ja köitmise töö tundmata oli. Praegusel ajal uputab trükitöö kõike haritud maailma, ja kannab head ja paha inimeste südametesse. Meie elame trükimusta ajajärgus. Seda võimalust tahab ka Kristuse kirik tarvitada, ja sõna ristist igasse maailma nurka laiali kanda. Selles mõttes astub ka „Kristlik Kaitsja“ esimest korda armsa Eesti rahva sekka. Tema eessiht on õiglaseks kaitsjaks olla kõige ülekohtu, patu, leiguse, valeõpetuse ja vaenumeele vastu. Vaielused usu seltside üle ja tühjad küsimised jätab tema kõrvale. Pea rõhku tahab „Kristlik Kaitsja“ pühitsuse elu peale panna, et Jumala rahvas valmis oleks oma peigmehe vastu minema, kui tema tuleb. /…/ Nagu esimesest numrist näete, ei taha „Kristlik Kaitsja“ mitte ainult Piiskopliku Methodisti koguduse häälekandjaks olla, vaid tema eessiht on igale kristlasele tõsiseks kaitsjaks olla, kõige selle vastu, mis temale kahjuks on.
Lühidalt ka mõni sõna Martin Prikase kirjastustegevusest. E-kataloog ESTER otsingu kaudu leiame Martin Prikase loomingu ja kirjastustegevuse kohta 40 nimetust. Ta on olnud autor (22), eessõna autor (1), helilooja (1), kommenteerija (1), sõnade autor (4), toimetaja (5), tõlkija (3) ja väljaandja (3). Tema tuntuim raamat „Neli usuelu astet“ (1931) annab selge pildi autori usulisest sügavusest. Üks olulisemaid tõlketöid on W. Nast’i „Piiskopliku Methodisti kiriku katekismus“ (kirjaviis muutmata), mis trükiti Tehve Liivi trükikojas 1920. aastal. Raamat sisaldab vastused 364-le küsimusele ja käsitleb kümmet käsku, usutunnistust, püha ristimise seadmist, püha õhtusöömaaega ja meie Isa palvet. Seoses tolleaegse eestikeelse vaimuliku õppekirjanduse defitsiidiga andis Prikask välja homileetika käsiraamatu, mis oli mõeldud tulevaste jutlustajate ettevalmistamiseks.
Alates 1923. aasta septembrist läks ajakirja tegelik toimetamine ja väljaandmine üle Hans Sötele Tallinnasse, aadressil Suur Pärnu mnt 19. Söte lahkumise tõttu Saksamaale määrati Tartu aastakonverentsil (1.–5. augustil 1928) häälekandja Kristlik Kaitsja peatoimetajaks taas õpetaja Martin Prikask. Kuna Söte ei jõudnud ajakirja toimetamist uuele peatoimetajale ametlikult üle anda, ei andnud EV Siseministeerium luba ajakirja trükkimiseks senise nime all. Kuni olukorra lahendamiseni otsustati ajakiri välja anda Kuressaares ajutise nimega Uus Kristlik Kaitsja. Martin Prikask sai ajakirja peatoimetaja, väljaandja ja vastutava toimetaja kohustuse, kaastegevad olid Ferdinand Tombo ja Aleksander Kuum. Esimesed kolm kuud septembrist novembrini ilmus ajakiri nime all Uus Kristlik Kaitsja; alates detsembrist 1928 jätkus ajakirja väljaandmine endise nime all.
1933 aasta 1. maist sai Kristliku Kaitsja uueks vastutavaks toimetajaks Aleksander Kuum Tartust (Vallikraavi tn 18). Toimetuse liikmeteks olid Martin Prikask, Ferdinand Tombo ja Voldemar Ojasson (hiljem Ojassoo).
Elame praegu „Raamatu Aasta” tähe all. Juhuslikult leitud köitematerjaliks tarvitatud arvatava esimese Eestis väljaantud raamatu – katekismuse – trükkimisest on möödunud 400 aastat. Seda tähtsat juubelit pühitsetakse nüüd väga mitmekesiselt ja suurejooneliselt. /…/ Kuidas võiksime kujutleda Jumalariigi arendamist maa peal, näiteks, ilma piiblita või lauluraamatuta. Ka metodistlik äratusliikumine on algusest peale kasutanud kõiki trükitehnika võimalusi. Näiteks, võiksime tuletada meelde John Wesleyd, keda paljude poolt hinnatakse kristliku rahvaraamatu isana. /…/ Millega võiksime väärikalt kriipsutada alla praegust juubeliaastat? TEEN KOLM ETTEPANEKUT:
1) Moodustada iga koguduse ja ka noorte ühingu juurde raamatukogud, ja seal, kus need hooletusse jäetud, leida võimalusi nende elustamiseks. /…/ Huvi ja aineliste võimaluste leidmiseks peaks iga kogudus korraldama valitud kavaga kirjandusõhtu, mille sissetulek võiks minna raamatukogu heaks. /…/
2) Igasse kristlikku koju oma raamatukogu! Raamat peaks saama auasjaks ja heale kirjandusele kulutatud summad peaksid tõrjuma välja nii mõnegi tühise kulu meie majapidamisest. Väikese kokkuhoiuga, kas või kõhu kõrvalt, võib omale soetada kõik aasta kestel Eestis ilmuvad kristlikud raamatud ja ka muud kasulikku kirjandust. Joodikut tuntakse tema punasest ninast, edasipüüdjat ja arenevat kristlast tema raamatukogust.
3) „Kr. Kaitsja” igale metodistile. „Kr. Kaitsjal” on palju sõpru väljaspool meie kirikut. Kuid kahjuks leidub veel küllalt isegi noori koguduse liikmeid, kellel ei käi oma kiriku lehte. Toogu tulevik siin paranemist.
Aastail 1935–1936 andis Kuressaare Piiskoplik Metodisti kogudus kord kuus välja ajakirja Koduteel, mille vastutav toimetaja oli samuti Martin Prikask. Ajakirja väljaandmist alustati 28. veebruaril 1935 ja sellest sai Saaremaa koguduste sõnumitooja.
Toimetused pidi ajakirjade väljaandmise katkestama seoses Teise maailmasõjaga. Kristliku Kaitsja viimane number 6/7 ilmus juunis-juulis 1940. Nõukogude korra perioodil ei saanud EMK oma ajakirja enam välja anda. NSV Liidu Ministrite Nõukogu juures asuva usuasjade nõukogu volinik Tallinnas võimaldas kirikule põhiliselt ainult matuse-laululehtede trükkimist.
Perestroika tingimustes tõusis kristlik ajakirjandus taas varjusurmast üles. 1990. aasta mais alustas Urmas Rahuvarm EMK aastakonverentsi otsusel EMK ajakirja Koduteel toimetamist. Miks sai ajakirja nimeks just Koduteel? Vastus on lihtne: Martin Prikask toimetas varem Saaremaal samanimelist ajakirja.
Esimesed kaks numbrit, 1990. aasta mais ja augustis, trükiti Haapsalu Trükikojas tiraažiga 2500, kolmas number oktoobris juba tiraažiga 3000 eksemplari. Kujundajaks oli Thea Sildna (hiljem Kant) ja fotograafiks Eino Pärnamets.
O. Pärnamets: „Taas on avanenud võimalusi Kristuse evangeeliumi, armastuse-, usu- ja lootusesõnumi laiemaks levitamiseks trükisõnda kaudu. Soovime, et „Kristlik Kaitsja” õiguspädev järglane kannaks nime „Koduteel”. /…/ Palvetagem, et EMK sõnumikandja võiks aidata meie kaasmaalasi Tõe, Tee ja Elu leidmisel ning ustavaks abiliseks edasiminekuks Teel, süvenemiseks Tões ja kasvamiseks uues Elus.
P. Mägila: „See on tore, et meie ajakiri ilmub just kevadeajal. See on nagu taim, mis tärkab pimedast mullapõuest, et alustada uut elu ning rõõmustada paljusid-paljusid oma eksisteerimisega. Kuid ta vajab armastust ja hoolitsust. Ning see oleks teiepoolne abi – kaastöö, et täita oma ülesanne.”
U. Rahuvarm: „Võib-olla soovitad mul /…/ järele mõelda, mis mind ajab tegema tööd, mida õieti ei tunnegi, võtma kõigile koormaile veel lisa /…/? Milleks mulle see kõik? Olen Sinuga nõus, hea Lugeja. Küllap oleme kõik muianud mõnegi vehklemise peale. Kuni … korraga kuskil kihvatab ja teisiti enam ei saa, oledki sidemeis, valmis hull mõistlike seas, kes torisedes ning mõnuga eemalt su siplemist vaatavad. Kuni kuskil isegi … Mis teha…”
Thea Kant (Sildna), meenutades esimeste numbrite tegemist: „Päris esimesed kaks numbrit said tehtud kalka ja värviliste paberitega ning siis pildistatud. Mingist numbrist alates oli Urmasel arvuti – sõitsin Haapsallu sellega mingit tekstikujundust tegema.”
Eve Rahuvarm: „Toimetus asus meie kodus magamistoas. Kasutati kirjutusmasinat ja /…/ laenatud kooliarvutit Tartu. Selle mäluseadmeks oli kassettmakk. Iga tekstijupi salvestamise ajal käis vingumine ja visin. Mõnikord kestis töö hommikuni välja. Esimesed numbrid olid küll väga tagasihoidlikud, kuid siiski nõutavad. Vaimuliku sisuga kirjavara oli ju siis veel vähe.”
Töö ajakirja algusetapil kujunes vaevaliseks, kuna puudusid korralikud tehnilised vahendid ja piisavad rahalised ressursid. Ajakirja 4. number õnnestus välja anda toimetaja Urmas Rahuvarmi poolt alles juunis 1992. Kirikuvalitsus soovis igal juhul ajakirja väljaandmist jätkata.
1993. aastal ilmus kaks Koduteel väljaannet, numbrid 5 ja 6. Toimetuse asukohaks sai EMK Keskus Tallinnas, Apteegi 3. Peatoimetajaks sai Toomas Rebane ja asetäitjaks Kaspar Kõrvits. Ajakirja kirjastustoimkonda kuulusid aasta jooksul Heli Viht, Tiina Terras, Eve-Ly Saluraid, Mai-Roos Põdra, Maiga Tamme ja Urmas Rahuvarm.
Alates ajakirja 1994. aasta 7. numbrist kuni 22. numbrini 1996 juhtisid toimetuse tööd Urmas Rahuvarm Haapsalust (vahel peatoimetaja, vahel kohusetäitja nimega) ja tegevtoimetaja Kaspar Kõrvits Tallinnast. Sel perioodil hakkas ajakiri Koduteel ilmuma regulaarselt kuus korda aastas. Alates ajakirja 23. numbrist 1996 sai peatoimetajaks Urmas Rahuvarm ja ühtlasi alustati ajakirja tutvustamist internetis.
1993. aastal algas toimetajate Urmas Rahuvarmi ja Kärt Jänes-Kappi kolmeaastane edukas koostöö, mis statistiliselt väljendus ajakirja järjekorranumbrites 24–44. Alates ajakirja 39. numbrist 1998 liitus toimetuse tööga küljendaja Taimi Pärna.
Taimi Pärna: „Olin tollal kujundustöös üsna roheline ning iga numbri valmimine sündis minu jaoks suure palvetamise tulemusena – et oleks oskusi ning tarkust asi õigesti kokku panna. /…/ Läbi aja on kirjasõna olnud koht, kus Jumal saab minusugust tavalist inimest kõnetada. Eriti selgelt mäletan jutluste tähtust oma otsimiseaastatest. Neid Jumala kõnetusi on tulnud nii praeguse Koduteele kui ka lapsena loetud Kristliku Kaitsja veergudelt.”
Kirikuvalitsuse otsusega 8. oktoobril 1999 kuulusid toimetuse kolleegiumisse: Anneli Klausson, Tarmo Lilleoja, Andrus Norak, Toomas Pajusoo, Priit Gregorios Tamm. Toimetaja ameti võttis üle Kärt Jänes-Kapp ja küljendajana jätkas Taimi Pärna (Koduteel 6, 1999, väljaanne nr 45).
Kärdi teeneks võib pidada tublide kirjasaatjate leidmise. Nendeks on olnud pikkade aastate jooksul Imbi Herm (Rakvere), Arvi Lindmäe (Saaremaa), Irja Saksing (Kärsa ja Ahja). Aastast 2005 kuni tänaseni ilmub Koduteel neli korda aastas.
Ajakirja Koduteel sajas juubeliväljaanne ilmus 2011. aasta esimeses numbris (jaanuar-veebruar-märts).
Kärt taasilmunud Koduteele 100. numbris: „Sada on suur arv, isegi kui see ei tähista sadat ilmumisaastat, vaid üksnes ajakirja sajandat numbrit. Aastaid selle saja numbri üllitamiseks on kulunud 21. /…/ Sügav kummardus nende ees, kel kunagil oli visioon asutada EMK oma ajakiri ja kes söandasid selle visiooni ka ellu rakendada. /…/ Eesti kultuuriruumis, kus kirjaoskust ja -sõna on ikka suures aus peetud, on oma ajakirja asutamine ja järjepidev üllitamine vähimagi kahtluseta olulise märgilise tähendusega ettevõtmine. /…/ Möödunule tagasi mõeldes olen veendunud, et mitte mina pole teinud ajakirja, vaid ajakiri – ja kõik selle armsad kaastöölised – on teinud ja kasvatanud mind. See on olnud minu vaimulik elu- ja ülikool.”
Taavi Hollman: „Sel pidulikul hetkel tahan kõigepealt tänada Jumalat, kes on andnud oma õnnistuse ja armu selle teenimistöö üle. /…/ Meie armsa ajakirja pealkiri viitab sellele, et oleme teelised Koduteel. Elame murranguliste sündmuste ajal. /…/ Need on ajamärgid, mis viitavad sellele, et iga päevaga jõuame kodule lähemale. Meie ülesanne ei ole vaid ise „õhtuks koju” jõuda, vaid kaasa kutsuda ka neid, kes meie ümber.”
22. juulil 2011 lahkus igavikku EMK Teoloogilise Seminari rektor Andrus Norak, kes kuulus ajakirja Koduteel kolleegiumisse aastail 1999–2007. Ta rikastas ajakirja paljude sügavasisuliste loominguliste artiklitega; tema isikus oleme jäänud ilma ühest tublist kaastöölisest ja autorist.
Alates 2015. aasta 118. väljaandest (juuli-august-september) ilmub ajakiri täielikult värvilisena, mitte ainult kaas, vaid ka fotod. See ajakirja number jäi viimaseks meie armastatud toimetajale Kärt Jänes-Kappile, kes tegi tööd professionaalselt, suure põhjalikkuse ja armastusega. Issand kutsus ta taevakodusse 10. septembril 2015. Ühiskonnas oli ta tuntud kui hinnatud ajaloo- ja teadustoimetaja kirjastuses Koolibri (aastast 2001) ning sotsiaal- ja ühiskonnateaduste toimetaja ajakirjas Horisont (aastast 1989), Horisondi peatoimetaja (aastast 2002) ja tegevtoimetaja aastast 2013 kuni lahkumiseni igavikku.
Alates 2016. aastast (väljaanne nr 120) sai ajakirja vastutavaks toimetajaks kujundaja Taimi Pärna. Muutus ka toimetuse kolleegium: Taavi Hollman, Andres Kapp, Anneli Klausson, Rein Laaneser, Tarmo Lilleoja, Toomas Pajusoo, Anne Saluraid ja Inna Välja.
2019. aastast asus ajakirja küljendama Kersti Tormis ja Taavi Hollmani vahetas kolleegiumis välja uus superintendent Robert Tšerenkov. Alates kolmandast numbrist sai uueks toimetajaks superintendendi assistent Marjana Luist ja neljandas numbris lahkus kolleegiumist emerituuri jäänud pastor Toomas Pajusoo, kelle asemele tuli Meeli Tankler.
Seega on praeguse seisuga ajakirja toimetaja Marjana Luist, keeletoimetaja Inna Välja, küljendaja Kersti Tormis ning toimetuse kolleegiumi kuuluvad Robert Tšerenkov, Andres Kapp, Anneli Klausson, Rein Laaneser, Tarmo Lilleoja, Anne Saluraid, Meeli Tankler ja Inna Välja. Soovime neile kõigile Jumala jätkuvat õnnistust selles vastutusrikkas töös!
1 www.ester.ee. Otsi autor: Prikask, Martin.
2 Prikask, Martin. Lühikene juhatus jutlustamise
üle: Homileetika käsiraamat. Tallinn:
J. Felsbergi ja A. Tetermanni trükk. 1914.
3 Uus Kristlik Kaitsja nr 1, 1928, lk 97.
4 Prikask, Martin. „Muudatus „Kristliku Kaitsja“
väljaandmises.“ Kristlik Kaitsja nr 4, 1933, lk 61.
5 Kodumaa teated. Kristlik Kaitsja nr 4, 1935,
lk 63.
6 http://www.teleport.ee/~emk/Koduteel. Seda
lehekülge enam ei eksisteeri. Praegu toimiv
Kärt Jänes-Kapp. aadress on www.koduteel.ee.
