Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Jõhvi kogudus uues hoones

Jõhvi kogudus tähistas 50. juubelit

9. mail täitus Jõhvi koguduse 50. tegutsemisaasta. Esimene pastor Heino Laine kirjutab oma mälestustes, et Jõhvis sai kogudus alguse sellest, saksa grupp, mis koosnes umbes neljakümnest inimesest, lahkus Kohtla-Järve baptistikogudusest ja ühines Eesti Metodisti Kirikuga.

Superintendent Aleksander Kuum määras nad esialgu Rakvere metodisti kogudusse. See toimus 9. mail 1971. aastal, mida peetakse ka koguduse aastapäevaks. Peatselt lahkus ka 23 venekeelset inimest Kohtla-Järve baptisti kogudusest, kes määrati samuti Narva metodisti kogudusse, kus oli pastoriks Heino Laine.

Heino Laine ja Artur Põld

Varsti said sakslased täitevkomiteest loa alustada oma kooskäimisi Purus. Kui Heino Laine läks täitevkomiteest küsima, et metodistidel oleks vaja Jõhvis oma kirikuhoonet, siis sellest keelduti. Pastor asus ise otsima Jõhvi kesklinna sobivat hoonet. Ta kuulis, et müügis on Aasa 17 asuv maja, kuid selle omanik vastas, et oli ümber mõelnud ega soovi enam müüa. Lahkudes andis Heino Laine siiski mehele oma kontaktandmed ja ütles talle: „Võib-olla mõtlete veel ringi.“ Linnas oli maju müügis veelgi, kuid mitte ükski neist ei sobinud kirikuks. Kuid ühel päeval astus pastor Heino uksest sisse Aasa 17 maja omanik ja teatas, et nad olid otsustanud siiski müüa. See oli suur rõõmusõnum, sest hoone sobis hästi kirikuks. Teine korrus oli veel täielikult välja ehitamata, mis andis võimaluse sinna rajada saal, kus viia läbi jumalateenistusi. Probleemiks osutus siiski see, et täitevkomiteest ei saadud luba maja kogudusele müüa. Selle eest alustasid palvetamist nii eestlaste, venelaste, kui ka sakslaste grupp. Ühel ööl nägi Heino Laine unenägu, kus keegi ütles: „Aasa 17 saavad olema Jumala inglid.“ See oli talle kinnituseks, et hakata salaja raha koguma. Maja ostis lõpuks oma nimele üks Narva koguduse õde, kes pidi selleks oma maja vormistama poja nimele. Kuigi täitevkomitee nägi palju vaeva, et kogudus ei saaks seda hoonet osta, siis tal see lõpuks siiski ei õnnestunud. Luba oma uues kirikuhoones jumalateenistuste läbiviimiseks tuli kohalikel usklikel oodata siiski veel 1,5 aastat. Lõpuks 1972. aastal, kui Tallinnas oli külas metodisti kiriku Põhjamaade piiskop Ole Bergen, helistati täitevkomiteest ja lubati alustada jumalateenistustega uues kirikus. Heino Laine arvas, et välismaailmale taheti näidata usuvabadust Eestis. Esimene jumalateenistus toimus 17. septembril 1972. aastal.  

Esialgu toimusid jumalateenistused esimesel korrusel, kus oli küll kitsas, kuid kõik olid rõõmsad oma hoone üle. Igal pühapäeval oli neli jumalateenistust. Praeguse Narva koguduse pastori Erkki Sepa kogutud materjalidest võib lugeda, et hommikul oli saksakeelne jumalateenistus, mida juhtis Peeter Pener. Pärast seda oli venekeelne koosolek Nikolai Pevnitski juhtimisel. Kolmandana viidi läbi eestikeelne teenistus, mida juhtis koguduse vanem Heino Laine. Õhtul oli aga ühine teenistus, kus osalesid kõik koos. See teenistus toimus tõlkega, mida juhtis Heino Laine. Samuti viidi reedeti läbi palvekoosolekuid kodudes. 

Vana kirikuhoone enne renoveerimist. Foto: koguduse pildikogu

2001. aastal toimus Aasa 17 paikneva kiriku põhjalik renoveerimine, mille käigus kogu hoone sai tänapäevasema ilme ja muutus palju mugavamaks. Alates 9. oktoobrist 2001 on kirikul ka torn.  

1984. aastaks oli suurem osa sakslasest lahkunud Saksamaale ja seetõttu enam saksakeelseid jumalateenistusi ei toimunud. 1988. aastal läks mitmetel põhjustel laiali eesti kogudus. Kogudusse jäi vaid neli eestikeelset õde, kes palvetasid koos vene rahvaga tuliselt ärkamise eest Jõhvis. Vene koguduses sai päästetud Artur Põld, kes alustas 1993. aastal eesti koguduses diakonina. Alates 10. jaanuarist 2000 tegutseb eesti kogudus juriidiliselt eraldi kogudusena nime Jõhvi Petlemma kogudus all. Põhjuseks olid erinevad arusaamad mõningatel teemadel. Viimastel aastatel on olnud teemaks ka kahe koguduse uuesti liitmine juriidilise isikuna, kuid mitmetel tehnilistel põhjustel ei ole see õnnestunud ja eesti koguduse liikmed on tundnud selle taga Jumala kätt ning toetavad otsust jätkata eraldi kogudusena. 

2003. aastast võttis pastor Artur Põld enda õlule ka venekeelse koguduse juhtimise. Tema sõnul on kogudus liikmete arvult sellest ajast kasvanud poole võrra. Juba pikki aastaid tekitas kogudusele probleeme see, et pühapäevaste venekeelsete teenistuse ajal jäi kirikusaal kitsaks ja maja juures puudus parkla. Korduvalt juhtis viimasele asjaolule tähelepanu ka politsei. Samal ajal oli Jõhvi vallavalitsus andnud koguduse MTÜ-le Päikesekiir pikaajalisele rendile endise lasteaia hoone aadressil Sompa 5a, kus on olemas ka suur saal. Peale pikaajalist Jumala otsimist antud küsimuses, tegi pastor Artur Põld koos koguduste juhatustega otsuse alates 2019. aasta algusest viia koguduse tegevus antud hoonesse. Tagantjärele tuleb tunnistada, et see oli suur Jumala arm ja tarkus, sest möödunud aastast alanud piirangute keskel oleks olnud keeruline vanas hoones üldse midagi teha. Samuti sai venekeelse koguduse kasv uues saalis uue impulsi. 

Iga kogudus on oma pastori nägu, nii ka Jõhvi kogudus. Oleme tegus ja inimestest hooliv kogudus. Pastor Artur Põld on oma tegevusega eeskujuks kogukonnani sirutumisel. Ta on olnud vallavolikogu liige ja praegugi aktiivne sotsiaalsfääris ning hea koostööpartner, olenemata sellest, kes parasjagu valda juhib. Tema juhtimisel on alustatud mitmete oluliste tööharudega. Kogudusel on juba aastakümneid tegutsevad supiköögid Jõhvis ja Sillamäel ning kasutatud riiete kauplus. Uuematest projektidest tuleb nimetada Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir ja Sirgalasse rajatavat uut rehabilitatsioonikeskust. Nendes, nagu ka Arturi juhitavas EMK laagrikeskuses Giideon teenivad kaasa mitmed meie koguduste liikmed. Näiteks on traditsiooniliselt igal kevadel laupäeviti talgud, kus Jõhvi koguduse liikmed käivad laagri territooriumi koristamas.  

Hiljuti ütles koguduse pastor Artur Põld, et tema põhimõte on inimeste vaheliste konfliktide puhul nendele tähelepanu pööramise asemel pöörata tähelepanu Jumalale. Tema enda puhul on koostööpartnerid väljastpoolt kogudust toonud esile, et tema suudab teha koostööd igaühega. Nii on koguduseliikmedki õppinud hoidma koguduses armastavat õhkkonda. Meie koguduses kuuleb tihti Piiblist loetavat 1. Johannese 3:11-24. See väljendub juba selles, et meile meeldib koos olla. Koguduse kõige tähtsamad pühad on ülestõusmispühad, lõikustänupüha ja jõulud, kui mõlemad kogudused istuvad ühiselt ümber pidulaua ning selle ümber lauldakse ja tantsitakse.  

Lõpetuseks tahaksin veel jagada uudiseid väikesest eesti kogudusest. Eelmisel aastal juhtis Jumal Jõhvi misjonärid David ja Klarika Millerid. Käesoleva aasta algusest on Triin ja Klarika alustanud iganädalaste palveaegadega koguduse töö eest ja juba varsti tehti otsus, et ajutiselt eraldi eestikeelseid teenistusi ei toimu. Selle asemel on keskendutud personaalsele tööle inimestega ja alustatud kodugrupiga Kohtla-Nõmmel. Jumal on sinna juba inimesi liitmas ja tegemas uut.

Märgusõnad:

Veel rubriigis Koguduse elu

Placeholder

Aseri koguduse ajaleht

Perioodil, kui viiruse leviku tõttu kogudustes kokkusaamisi korraldada ei saanud, püüdsid kogudused
Kärsa 30

Kärsa kogudus 30

Kärsa kogudus sai 30. jaanuaril 30aastaseks. Käime koos õigeusu kiriku Võnnu-Kärsa koguduse
90. aastapaeval rahvas Rakvere kiriikuhoone ees

Rakvere kogudus 100

11. novembril 2020 sai Rakvere metodisti kogudus 100aastaseks. Seoses pandeemiaohuga otsustasime juubelipidustused
Mine asukohta Üles