Aega mul sinu joaks on
Tule, võta mu aega, sest aega mul on.
Tule, vaatame taeva – seal midagi on.
Palju muud mul ei ole, kuid aega mul on,
tõesti aega mul sinu jaoks on.
Ajakirja kolleegium valis selle numbri fookusesse teema, mis on ühest küljest seletamatu ja teisalt kõikehõlmav – Püha Vaim.
Tema Jumalik vägi on meile kinkinud kõik, mis on vajalik eluks ja vagaduseks, Tema tundmise kaudu. Meile on kingitud kõige kallimad ja suuremad tõotused, et te nende kaudu võiksite põgeneda kaduvusest, mis valitseb maailmas himude tõttu, ja saada jumaliku loomuse osaliseks.
2Pt 1:3-4
John Wesley võrdles Püha Vaimu toimimist loomuliku hingamisprotsessiga. Armuvahenditest osa saades loome oma mõtetes ja südames Püha Vaimu tööks sobiva keskkonna, selleks et Jumala Vaim saaks puhuda meie sisse oma eluandvat ja pühitsevat hingeõhku. Kristlastena hingame seda Jumala poole tagasi armastuse, kiituse ja palvega. Vaimu hingusest ehk Püha Vaimu tuulest muutuste kontekstis kirjutab oma artiklis ka piiskop Christian Alsted.
Wesley sõnul ei ole Püha Vaim mitte üksnes täiuslikult püha iseeneses, vaid ka kõige pühaduse vahetu põhjus meis. Temalt saame väe Jumalat uskuda, armastada ja teenida, Püha Vaim puhastab ja pühitseb meid, parandab meie tahet ja juhatab meid meie tegudes. Tema valgustab meie arusaamu, kinnitab meie lapseõigust, uundab meie olemust ja ühendab meid Kristusega. Tundest olla Jumalaga üks saad lugeda Sirly Lahi artiklist (lk .?).
Jumala Vaimuga ühishingamise kaudu kasvab meie pühitsus, Jumala tunnetus ja taastub pattulangemisel kaotatud jumalanäolisus. Püha Vaimu vägi võimaldab meil kasvada Kristuse sarnasuses, kuni saavutame täieliku pääste pattudest ja täiusliku armastuse. Püha Vaimu tööd meie pühitsusprotsessis ja teenimises kirjeldab superintendent Robert Tšerenkov oma artiklis (lk .?).
Soovin, et Püha Vaimu töö toimiks meie kõigi sees sama loomulikult kui hingamine, tuues esile sarnast muutust ja väge, mida kirjeldavad pastorid nendega tehtud intervjuudes (lk .?).
Mitte väga kaua aega tagasi tõi sõna “misjonär” meie kujutlusse riskialti inimese, kes läheb kodust väga kaugele võõra kultuuri sekka inimestele rääkima, et nad vajavad Kristust! Justnimelt rääkima, sest lihtsalt teises riigis elamist misjonitööna ei tõlgendatud. Aga kuidas nähakse misjonit tänapäeval globaliseerunud maailmas, kus võõrale maale elama minemine ei ole üksnes hulljulgetele ning kus info- ja kommunikatsioonitehnoloogia vahendusel saame oma sõnumit jagada ilmamaa äärteni?
Loe edasiHalastaja Jumal, me tunnistame, et me pole armastanud oma ligimesi ja me ei ole tähele pannud hädasolijate hüüdu. Selle lausega armulaua liturgiast tunnistame me armastuse puudumist, mida ema Teresa pidas suurimaks patuks, nimetades seda kohutavaks ükskõiksuseks kaasinimeste suhtes. Küllap tal oli õigus – abi pakkumata mööda minna abivajajast ja mitte hoolida hukka minevast ligimesest – see ongi kohutav. Eriti kohutavana tundub see meile siis, kui oleme ise abivajaja või hukatuse teel kõndija ja pilkugi meile pööramata mööduvad need, kes võiksid meid aidata ja meile valguseks olla.
Loe edasiHirm, mure, katsumused, kriis – need märksõnad kirjeldavad viiruse leviku tõttu tänast Eesti olukorda. Sarnaste märksõnadega võiks kirjeldada ka olukorda, millesse sattus Peetrus, kui ta uljalt üle paadiserva vee peale astus, siis aga vajuma hakkas. Teda ei hirmutanud ega ohustanud mitte viirus, vaid kõrged lained ja sügav merepõhi.
Loe edasiKüsiti kord kahelt müüriladujalt, mida nad teevad. Üks ehitajatest vastas: „Laon müüri.“ Teine vastas: „Ehitan kirikut.“ Esimesel ehitajal oli amet, teisel oli kutsumus. Esimene nägi oma kitsast töölõiku, teine nägi oma ülesannet laiemas kontekstis, ta nägi suurt pilti ja ehitustegevuse tulemust.
Loe edasiKevadnumbrile kohaselt lume sulamisest ja pakase taandumisest käesoleval aastal kirjutada ei saa. Pigem on selleaastane talv andnud juba veebruaris põhjust küsida, kas oleks aeg kartul maha panna. Looduse vingerpussid on tõenäoliselt rõõmustanud nii mõndagi kogudust madalate küttearvete ja ärajäänud lumerookimise pärast. Ebatavaliselt soojale talvele vaatamata on kevade tulek ikkagi oodatud aeg, tuues päevadesse rohkem valgust ja tegemistesse justkui nagu ka uut algust.
Loe edasiKas imed sünnivad ka tänapäeval? Kristlastena me ikka usume, et Jumal teeb imesid, kuigi vahel võib kuulda, kuidas mõned kristlased kurdavad, et imesid on vähe. Kuid kui vaadata enese ümber tähelepanelikumalt, võib näha enese ümber rohkesti Jumala imesid.
Imede hulka kuulub kindlasti see fakt, et metodisti kirik jäi Eestis püsima Nõukogude Liidu ajal. Eesti taasiseseisvumine oli iseenesest Jumala ime. Pärast taasiseseisvumist on metodisti kirikus palju imelisi asju sündinud, olgu see siis uute koguduste avamine, uute kirikuhoonete ehitus või suure laagrikompleksi omanikuks saamine. Kuid üks imedest on kindlasti ka oma teoloogilise kooli avamine. Nõukogude ajal olid koolitusvõimalused äärmiselt piiratud ja EMK kirikujuhid said ainult salaja teha mõningaid kursusi juba tegutsevatele ja tulevastele töötegijatele. Sel aastal aga tähistab Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar juba oma 25. aastapäeva. Veerand sajandi jooksul on seminari lõpetanud 235 tudengit, kellest paljud teenivad vaimulikena eri konfessioonides või kristlike töötegijatena erinevates kogudustes ja kristlikes organisatsioonides. Üle 80% Eesti Metodisti Kiriku vaimulikest on seminari tudengid või juba vilistlased. See, et suhteliselt väike konfessioon on suutnud toetajate abiga pakkuda riiklikult akrediteeritud teoloogilist kõrgharidust 25 aastat, on Jumala arm, õnnistus ja ime.
Tänu Jumalale Seminari asutajate eest (superintendent Olav Pärnamets, rektor Andrus Norak, Wes ja Joy Griffin ja teised) ning kõigi õppejõudude ja tööliste eest läbi aegade. Tänu Jumalale seminari tänaste töötajate, õpetajate ja juhtide eest: rektor dr. Külli Tõniste, dekaan Mark Nelson, prorektor Taavi Hollman. Tänu Jumalale eestseisuse ja toetajate eest, kes on palju tööd teinud selle nimel, et seminar saaks ikka edasi eksisteerida. Palju õnne meie seminarile! Olgu Issanda arm ja õnnistus ikka üle EMK Teoloogilise Seminari! Kiitus ja tänu meie Issandale!