Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Alina ja väikese Kristina lugu 

Alina elas 23. veebruaril 2022 Ukrainas Zaporižžja linnas. Tema sõnul oli sel päeval rahulik ja miski ei ennustanud talle peatselt algavat sõda. Kell 16.45 sünnitas ta oma väikese tütrekese Kristina ja hommikul ärgates oli elu linnas täiesti teistsugune. Ta kuulis sireene ja nägi aknast liikumas sõjaväemasinaid ning algasid õhuhäired, mille ajaks tuli minna sünnitushaigla keldrisse.  

Loe edasi

Toimetaja veerg

Marjana Luist

Ma ei unusta iialgi su korraldusi, sest nendega sa oled mind elustanud.“  
Ps 119:93 

Küll tahaks ajakirja veerud otsast lõpuni täita kevade, ärkamise ja muude rõõmsate teemadega, kuid murrangulises ajas olles tuleb rääkida ka elevandist, nagu Mark Nelson oma artikli pealkirjastas, ehk teemast, mis kõigi tähelepanu köidab ja muret tekitab.  

Seoses väljaastumisega organisatsioonist, mille liikmed oleme olnud, tuleb selgemalt esile see, mille poolest me erineme, mis on need erimeelsused, mille tõttu peame paremaks end Ühinenud Metodisti Kirikust lahti haakida. Nendele küsimustele vastavad mitmed artiklid selles ajakirja numbris.  

Seniste arusaamiste ja seisukohtade muutumine ühiskonnas, aga ka kirikus viivad küsimuseni – mis on tõde. Eriarvamuste puhul tuleb minna juurteni välja ja selgeks teha, mille alusel me hindame üht arvamust tõeks ja teist valeks. Kui erinevad põhimõttelised seisukohad viivad selleni, et tunneme vajadust ühise nimetaja alt lahkuda, tuleb taas endale meenutada, mis on meie usu põhialused ehk vundament, mille osas me järeleandmisi ega kompromisse teha ei saa. Sellised põhimõtted on tugevalt seotud meie identiteediga. Pöördelistest aegadest tulenev vajadus meelde tuletada, millisest autoriteedist lähtuvad meie seisukohad, on ajakirja Koduteel fookuses sel aastal Eesti Metodisti Kiriku identiteet ja selle alustalad.  

Metodistliku liikumise rajaja John Wesley teoloogiast tulevad esile neli ususammast ehk autoriteeti, millest meie usk lähtub: Pühakiri, traditsioon, mõistus ja kogemus. Nelja usualuse kombinatsiooni nimetatakse wesleylikuks kvadrilateraaliks. Igale ususambale pühendame 2023. aastal ühe ajakirja numbri.  

Käesolev number keskendub teemale ustavus Pühakirjale. End „ühe raamatu inimeseks“ nimetanud John Wesley pidas Pühakirja teiste usualustega võrreldes ülimuslikuks. Ta iseloomustas Piiblit kui kõige puhtamat ja vääruslikumat jumaliku tõe süsteemi, taevase tarkuse allikat. Jumala Sõna meie usu ja identiteedi alusena on ülimuslik. Wesley defineeris mõiste „metodist“ kui keegi, kes elab Piiblis esitatud meetodi kohaselt.  

Õndsad on need, kelle elutee on laitmatu, kes käivad Issanda Seaduse järgi! Ps 119:1 

Jumala Sõna on kõige olulisem autoriteet, mille järgi me metodistidena hindame, mis on tõde ja mis on vale. Kui meie identiteedi põhialuseks on Piibel, ei saa me kaasa minna seisukohtadega, mis on Pühakirjaga vastuolus. 

John Wesley nägi Pühakirja eesmärgina näidata, kuidas saada päästetud. Tema sõnul on lunastus „kogu Piibli sisu, terve Piibli üdi“. Seda mõtet kinnitab ka Jk 1:21 „Võtke tasaduses vastu sõna, mis teisse on istutatud ja suudab päästa teie hinge.“ Meie identiteet algab lunastusest. Seda Piibli põhisõnumit oleme kutsutud ka teistele jagama, hoolimata sellest, kui soodsad või ebasoodsad ajad meie käes parasjagu on.  

Superintentendilt

Foto: Pexels.com

Kallid ajakirja Koduteel lugejad! 

Paistab, et käesoleva sajandi 20-ndad on kujunemas suurte muutuste dekaadiks. Siinkohal võiks peaaegu lõputult üles lugeda kõike, mis laias maailmas on toimumas, alates geopoliitilistest või majanduslikest nihetest ja lõpetades kultuuriliste või vaimulike tõekspidamiste muutustega. Globaliseerunud maailmas ei ole ka meie oma väikeses Eestis muutuste tormide eest kaitstud, vaid osa suurematest protsessidest, mis ümberringi aset leiavad. Aga kui osa toimuvaid muutusi on positiivsed ja viivad ühiskonda arenguteel edasi, siis teised on oma loomult negatiivsed ja pikas perspektiivis selgelt destruktiivsed.

Loe edasi

Põrmule elu Andja 

Mida uut on kirjutada surmast ja ülestõusmisest? Sellest igal aastal tähistatavast Kiriku tähtsa(ima)st sündmusest, ristiinimese lootusest. Sellest iga-aastasest kevadisest puhkemisest, suvisest õilmitsemisest, sügisesest viljakandmisest, talvisest peidus olemisest. Uinunud olekust ärkamises ja tärkamises. Kõik see lugu ju ammu imeks pandud, üles tähendatud, läbi loetud, kuulutatud ja jut(l)ustatud. Igal aastal rõõmsalt tähistatud ja ütlemata tänulikud oldud. 

Loe edasi

Piibel kui meie identiteedi alus

„Me ei kummarda Piiblit. Me kummardame Jumalat, kes otsustab end Piiblis ilmutada. John Stott, Avatud Piibli Ühingu konverents, Läti, 1997. 

Kirik on alati uskunud, et Piibel on vahend, mille Jumal valis enda ja oma plaani ilmutamiseks loodule. Kristlus on ilmutatud religioon. See ei põhine inimeste mõtetel, mis püüdlevad Jumala poole, vaid Jumala Sõnal, mis tuleb alla meieni. Piibli ilmutus ja inspiratsioon on see alguspunkt, millest lähtudes hakkame õppima tõde Jumala, Jeesuse ja Tema tahte kohta meie jaoks. 

Loe edasi

Rändav kirikuvalitsus

KV Haapsalus

EMK Kirikuvalitsus korraldas oma novembrikuise koosoleku Aseri metodisti kirikus. Põhjuseks oli soov kohtuda Aseri ja selle palvepartnerkoguduse Kunda pastori, juhatuse liikmete ja aktiiviga. Kohtumisel jagati infot koguduses toimuva kohta ning räägiti koguduste muredest ja rõõmudest. Jutuajamise käigus puudutati ka väga praktilisi murekohti, millele kirikuvalitsus koheselt oma nõuga reageerida sai.

Loe edasi

Armastavad südamed ja soojad ahjud Räpinas 

EMK Räpina koguduse jumalateenistus endises hoones

Räpina koguduse lugu sai alguse Jumala järele igatsevatest kohalikest kristlastest, kes hakkasid kogunema Richard Udso kodus, et olla osaduses ja palvetada. Seal oli nii Jaanimõisa baptistikoguduse liikmeid kui ka Tartu metodistikoguduse noori. 1981. aastal pöördus usule Olavi Ilumets ja Jumal juhatas ta elama Räpinasse, kus ta hakkas koos abikaasa Maiega külastama Udso maja esimesel korrusel toimuvaid osadusaegu. Ühel hetkel otsustas Richard Udso panna müüki osa oma majast ja seal koos käinud usurahvas otsustas: selleks, et neil oleks jätkuvalt koht, kus koos käia, tuleb esimene korrus ära osta. Kogudus ei olnud veel ametlik ja nõukogude ajal ei olnud võimalik nagunii kogudusele hooneid osta, seetõttu oli ametlikuks ostjaks õde Ester Kolpakov. 

Loe edasi
1 2 3 4 5 6 36
Mine Üles