Pastorite õppepäevad
15.–16. märtsil toimus Pärnus pastorite õppepäev, millest võtsid osa ka ilmikjutlustajad erinevatest kogudustest. Teemadeks olid jutluse seos ülejäänud jumalateenistuse osadega, kuulajate ootused jutlustajale ja mida John Wesley luges eneseharimiseks. Samuti oli võimalus harjutada jutlustamist ja saada tagasisidet oma kolleegidelt.
Jutluste esitajad olid valinud ühe John Wesley 52 jutlusest ja esitasid sellest 15minutilise versiooni tänapäevases võtmes, pärast mida järgnes arutelu jutluse esitamise tugevate ja nõrkade külgede kohta. Õppepäevad oli rikastav kogemus kõikidele osalejatele.
Räpinas on põnevad ajad
Juba aasta on möödas sellest, kui 25. märtsil 2018 kinnitasime EMK Räpina Koguduse 30. aastapäeval uuele kogudusehoonele nimetahvli. Olime kogudusega pikalt otsinud Jumala tahet ning palvetanud: „Issand, laienda meie maa-ala, aita leida parim lahendus koguduse hoone osas ning varusta meid nii koguduseliikmete kui hoonetega.“
Novembris 2017 juhtis Jumal meid hooneni, mille ajalugu on aukartustäratav. Antud hoone on algselt ehitatud pühakojaks, kuid venestamise käigus Räpinasse transporditud ja kasutatud ametihoonena. Meil on eriline eesõigus ja igatsus see hoone ehitada ning taastada pühakojana, kus teenida Jumalat ning kogukonna vajadusi.
Seisame Jumala sõnal ning hoiame oma silme ees sõna Esra raamatust: „Meie oleme taeva ja maa Jumala sulased ja me ehitame üles selle koja, mis oli ehitatud paljude aastate eest“ (Esra 5:11).
Külli Tõniste ja Douglas Childress
Milline vaimulik kogemus on teie elu kõige enam mõjutanud?
Külli: Kõige suurem vaimulik kogemus olid jõulud aastal 1988, kui kuulsin esimest korda evangeeliumi. Teine oli see, kui võtsin Jeesuse oma ellu vastu ja sain ristitud 1991. aastal. Aga seejärel kindlasti otsus minna pärast keskkooli piiblikooli. Jumalal on olnud minu jaoks tee, mis on ületanud kõik, mida ma oleksin võinud ise ette kujutada.
Douglas: Minu elus on olnud enam kui üks selline kogemus, aga kõige olulisem on ehk olnud kutse vaimulikku teenistusse. Ma alustasin ülikooliõpinguid eesmärgiga saada juristiks, kuid viimasel kursusel sain Jumalalt kutse teenimistööle. Suhtlesin misjonäride lastega kristliku liikumise Intervarsity Christian Fellowship raames ja nende lood inspireerisid mind. Tänu neile mõistsin, et võin teenida ka väljaspool USA piire. Kuna ma ei talu kuuma kliimat, siis palusin: „Issand, ma olen valmis minema igale poole, aga palun ära saada mind kuumadele maadele!” Jumal kuulis mu palvet ja saatis mind Eestisse.
Millised on olnud teie teoloogilised õpingud?
Külli: Õppinud olen kaua ja mitmes koolis. EKNK piiblikoolis, EMK Teoloogilises Seminaris. Magistriõppes Asburys piibliteaduse alal ja seejärel doktorantuuris piibli teoloogia alal. Asburys tundsin ennast nagu kala, kes sattus akvaariumist ookeani. Mu silmaring sai palju laiemaks. Mulle meeldis suhelda rahvusvaheliste tudengitega. Jumala armastus ühendab. Minu parim sõber seminaris oli venelanna. Me ei jaganud ühtegi poliitilist vaadet, aga meie vahel oli tugev sõprusside ja peaaegu fanaatiline huvi Uue Testamendi vastu. Õppisime koos kreeka keelt ning istusime raamatukogus ja tegime koolitöid poole ööni. Pärast oli mul toanaabriks ameeriklane, kellel oli huvi Vana Testamendi ja arheoloogia vastu. Temaga koos käisime Iisraelis arheoloogilistel kaevamistel. Asburys kohtasin ka oma abikaasat Douglast, kellega koos oleme täna Eestis. Nii et teoloogilised õpingud on olnud oluline osa mu elust.
Douglas: Magistrikraadi sain Asbury Teoloogilisest Seminarist (Wilmore, Kentucky). Enne seda oli mul väga vähe formaalseid teadmisi teoloogias, kuigi osalesin ülikoolis aktiivselt kristlikus organisatsioonis Intervarsity Christian Fellowship ja läbisin mitmeid koolitusi, näiteks usujagamise alal. Võtsin ka osa piibliõppegrupi tööst ja olin selle juhiks. Enne Eestisse tulekut töötasin USAs üheksa aastat pastorina, mis on olnud omaette koolitus.
Millised Piibli kirjakohad on teile kõige olulisemad?
Külli: Kiri roomlastele 8:16 – Vaimu tunnistusest
Douglas: 3. Moosese raamat 19:2 – pühadusest
Kuidas kulges teie tee tagasi Eestisse?
See sai olla ainult Jumala kutse. Me saime Eestist kirja kutsega tulla seminari päeval, mil olid Douglase ema matused. Tema isa oli surnud väga ootamatult vähem kui kuu aega varem. Lisaks oli Douglas koguduse vahetamise protsessis. Keegi Eestis ei teadnud sellest midagi. Kui see kiri oleks tulnud kuu aega varem, või mõni nädal hiljem, siis me ei oleks saanud jaatavalt vastata, aga see tuli just õigel hetkel… Meie otsus sündis sekunditega. Teadmine, et see ei olnud meie valik või kellegi sundus, vaid Jumala ilmselge kutse, on andnud meile jõudu ja muu on olnud sisuliselt vormistamise küsimus.
Mida sooviksite lugejatega jagada oma pere kohta?
Tahaksime tänada Tallinna metodisti koguduse inimesi, kes on meie pere ja eriti meie laste vastu lahked olnud. Lastel ei ole olnud kerge vahetada keelt, leida uusi sõpru jne. Iga kannatlik pühapäevakooli õpetaja ja lahke koguduseliige aitab kaasa sellele, et lapsed tahavad kirikusse tulla. Ükskord meie noorim poeg Kalev vaatas pastorile alt üles otsa ja raporteeris: „I hate school, but I love church.” („Ma vihkan lasteaeda, aga ma armastan kirikut.”) Ta ütles seda südamest. Tallinna koguduses on palju mitmekeelseid peresid. Meie südamel on olnud pakkuda osadust ingliskeelsetele, sest me teame, et neil on vajadus osaduse järele. Aga me oleme ikkagi osa eesti kogudusest ka.
Kuidas näete oma rolli EMK Teoloogilise Seminari arendamisel?
Douglas: Tahaksin näha EMK Teoloogilist Seminari paigana, kus üliõpilased kasvavad akadeemiliselt, vaimulikult ja ka osaduslikult. Nad peaksid saama teadmisi ja oskusi, mis teevad neist muutusi esile toovad kristlikud juhid seal, kuhu Jumal neid saadab. Seminar peaks olema paik, kus toimub üliõpilaste isiklik vaimulik kasv ja süveneb osadus Jumalaga. Tahaksin näha ka üliõpilaste lähedasemat suhet üksteise ja õpetajatega. Püüan õpetada kirikulugu ja viia läbi seminari jumalateenistusi viisil, mis aitab üliõpilasi kasvada nimetatud kolmes valdkonnas.
Külli: Seminaris õpib täna 60 toredat ja tublit tudengit, kes on kogenud oma elus Jumala kutset. Meie roll on luua tingimused nende vaimulikuks kasvuks. Kui tudengid kogunevad palveks hea meelega, kui ma näen neid jagamas Jumala sõna, õppimas teoloogiat ja õpitut rakendamas, siis täidab kool oma eesmärki. Meie teeme töötegijatena oma osa, aga üksi ei tee siin keegi midagi. Kooli areng toimub vaid siis, kui igaüks teeb oma väikese osa. Ma püüan rektorina inimesi kokku tuua, seminari pildil hoida ja leida seminarile rohkem toetajaid, ka Eestist. Tahaksin arendada meie raamatukogu. Kooli peamine eesmärk on õppimine ja me peaksime looma selleks tänapäevased tingimused.
Sõnad
Kergelt sõnu ära pilla,
see võib hävitada silla,
mida mööda leidis tee
teineteise mõistmine.
Sõnad ülevad ja suured –
tihti puuduvad neil juured.
Neis on uhket sädelust,
aga vähe armastust.
Milline on sõnaseeme,
mida külvad oma teele?
Õige sõna ütle nüüd,
et see poleks järelhüüd…
Kuidas ja miks konfliktid tekivad?
Kuidas ja miks konfliktid tekivad? Kas konfliktid on alati halvad või võib neis olla ka midagi positiivset ja õpetlikku? Kuidas emotsioonid konflikti arengut mõjutavad? Kuidas konflikte lahendada? Kuidas leida tasakaal enda ja teiste vajaduste vahel? Jne.
Konfliktid on paratamatus, sest need tekivad erinevustest huvide, vajaduste, hoiakute, eesmärkide suhtes või nende mittemõistmisel ning kuna inimesed on kõik erinevad, polegi võimalik konflikte vältida. See tähendab, et konfliktid on igapäeva ja iga suhte (ka paarisuhte) loomulik osa. Küll aga see, kuidas me sellele reageerime ja kuidas me konflikti lahendame, on inimese valik ja vastutus. See on oskus, mida saab õppida ja treenida. Piiblis on kirjas Ef 4:26: Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!
Soome-ugri misjon on tagasi
Viimasel paaril aastal on meie soome-ugri misjonitöö väga vaikne olnud. Põhjuseks nii Venemaa seadusemuudatused kui ka muudatused meie oma meeskonnas. Aga tänu Jumalale, uksed on jälle avanemas!
20 inimest meie hõimurahvastest – handid, neenetsid, komid ja saamid tulevad Tallinna metodisti kirikusse 15.-18. aprillini, et õppida piibli ja misjonit. Ülestõusmispühadeks reisivad nad Saaremaale, et olla nädal ka Kuressaares. Hoia silmad lahti – kui näed inimesi värvilistes rahvariietes, siis kasuta võimalust, et nendega tutvuda!
Suvi pakub ka eestlastele võimalusi – külastada meie hõimurahvaid misjonirühmade koosseisus, koostöös Eesti Evangeelse Alliansi misjonitoimkonnaga.
Kui Jumal kutsub sind näiteks Komimaale, võta kontakt EEA misjonitoimkonna juht Kaire Lotamõisaga (kairetoom@hotmail.com) või EMK misjonijuhi Anneli Tombakuga (anneli.tombak@gmail.com).
Foto: Viimase soome-ugri piiblikooli lõpetamine 2015. Foto: Mark Nelson
Noortetöö EMKs
Kas noored on meie kiriku tulevik? EI – noored ei ole ainult meie tulevik, nad on siin ja praegu! Oleme kiriklikel üritustel ikka kohanud ja näinud ka mõnd noort, kes meie südame põksuma ja silma särama paneb. Teame ka kogudusi, kus tänu Jumalale noortetöö pühendunud juhtide ning julgustava pastori abil uut põlvkonda kasvatab. Toimuvad regulaarsed, järjest populaarsust juurde saavad EMK noortelaagrid kevadel ja sügisel ning piiblilugemise laager suvel. Selle töö taga on hetkel vaid kaks tõeliselt pühendunud ning innukat entusiasti – Grete Lepa ja Karl Martin Ventsel.
Meenub kirikuvalitsuse koosolek, kus heitsime pilgu noortetoimkonnale ja noortetööle üldisemalt. Robert Tšerenkov kirikujuhina jagas meiega oma visiooni ja nägemust jätkusuutlikust kirikust, kus noored peaksid olema kasvav põlvkond tugevaid metodiste, kes põlevad Kristusele ning jagavad Sõna tões ja väes. Seejärel peale lühikest aruannet noortetoimkonnas toimuva kohta esitati meile küsimus: „Kelle süda valutab meie kiriku noorte pärast?!“ Sealt see algaski! Meie: mina, Urmas Sassian, Marjana Luist (õpingute tõttu sel aastal kahjuks eemal) ja Robert olime valmis investeerima enam oma palveid, aega, andeid ja oskusi meie kiriku noortetöö arendamisse. Loe edasi
Ülemaailmne palvepäev
1. märtsil 2019 peeti üle terve maailma oikumeeniliste jumalateenistustega Ülemaailmset palvepäeva (World Day of Prayer, www.worlddayofprayer.net), ja seda ühesuguse liturgia alusel.
Sellel reedesel päeval pöörduti Jumala poole Sloveenia naiste loodud palvetekstidega teemal „Tulge – kõik on valmis“. Tallinna palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus Viimsi Vabakoguduses. See oli esimene kord, kui see armas kogudus avas meile oma uksed. Lisaks südamlikule vastuvõtule saime osa ka kaunist päikeseloojangust sillerdava mere kohal. Saime palju uut teada Kesk-Euroopa lõunaosas, Aadria mere kirderannikul asuva Sloveenia imekaunist loodusest oma roheliste metsade, kõrgmägede ja müstiliste karstikoobastega. Sloveenia, mis kuulub väikseimate ja noorimate riikide sekka Euroopas, saavutas oma iseseisvuse 1991. a.
Erinevate kirikute naiste poolt loetud palvetekstid tõid esile mured ning rõõmud selle maa ja rahva pärast. Muusikaga teenis 50-liikmeline Tallinna oikumeeniline naiskoor, klaverisaatjaks Urve Pihlak.
Vaimulikku sõnumit jagas Viimsi Vabakoguduse pastor Kristjan Kalamägi, aluseks pühakirja tekst Luuka 14:15-24: Majaisanda suur pidusöök, kuhu oli palju kutsutuid: „Tulge, sest kõik on juba valmis!“ Kuuldud vabandused, äraütlemised olid nii inimlikud ja lõpuks sõnum sulasele: Mine välja teedele ja aedade äärde ja keelita rahvast sisse astuma, et minu koda saaks täis! Laud on kaetud – tulge kõik! Jumalakoja uks on avatud.
Pärast kuuldud jumalasõna toimus väga aktiivne arutelu oma naabriga, kahe küsimuse põhjal:
Kas oskad ette kujutada, mida võis tunda kutsuja, kui kõik kutsutud väitsid, et neil on pakilisemaid või tähtsamaid asju teha kui pidusöögist osavõtt?
Kas oled kunagi ise küllakutse tagasi lükanud? Kuidas sa ennast tundsid?
Allakirjutajal oli eesõigus mikrofoniga küsitleda inimesi ja nende arvamusi.
Enamik inimlikke emotsioone ja reageeringuid tuli esile, samas teise küsimuse puhul kerkisid üles sellised sõnad nagu, süütunne, mälestus kogu eluks, kahetsus selle üle, mida muuta ei saa…
Jumalateenistuse lõppedes sai kaasa elatud naiste paljudele tänupalvetele, mida ilmestas kaunis viiulimuusika.
„Jumal, Sina oled see, kes meid kutsub. Sina tood meid ühise laua äärde ja juhatad meid teele, mis viib elu ja lootuse suunas. Me igaüks oleme Sinu silmis olulised.“
Pärast jumalateenistust oli ühine osadus koguduse kohvikus.
Maailma palvepäeva traditsioon on üsna pikk, alguse on see saanud 1870. aastal USAs.
Märtsikuu esimesel reedel peetava Maailma palvepäeva (varasemalt tuntud kui naiste palvepäev) muudab eriliseks see, et 24 tunni jooksul peetakse ühesuguste palvetekstide alusel jumalateenistusi ligi 170 riigis ja piirkonnas.
Eestis on palvepäeva tähistatud alates 1995. aastast. Eestikeelsete palvetekstide tõlkijaks oli Meeli Tankler. Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus toimus ka Pärnus.
Lastetöö kirikus – miks?
Eesti Metodisti Kirik on küllaltki väike kirik maailma mastaabis, aga osa ühest väga suurest Jumala perekonnast siin maa peal. nii nagu peres on suured ja väikesed, noored ja vanad, lapsed ja täiskasvanud, nii ka meil. Et üks pere hästi toimiks, on igal ühel oma väga oluline roll ja koht.
EMK lastetöö toimkond on 5.-6. aprillil 2019 korraldamas taas üle-eestilist koolituspäeva Tartus, Püha Luuka koguduses. Meie igatsus on kokku saada kõigi õpetajate ja abilistega, kes panustavad meie koguduste lastetöös või kellel on eriliselt südames just lapsed meie kogudustes. Laupäeval keskendume konkreetsele õppimisele teemadel „Metodism ja lapsed“, „Segarühmad“ ja „Teeme suvekooli!“, aga reede õhtul on aeg rääkida oma muredest ja rõõmudest, arutleda konkreetsete olukordade üle oma meeskonnas, olla olemas üksteise jaoks, kui oled väsinud või vajad inspiratsiooni. Lastetöö on oluline valdkond kirikus, mis paneb aluse lapse (inimese) teekonnale koos Jumalaga vahel juba väga noores eas, ja sel ajal külvatud seemned on väga hea idanevusega. Loe edasi
Superintendendi veerg
Kallid lugejad!
Oleme taas jõudnud ilusasse jõuluaega. Kaunilt ehitud kuused, maitsvad piparkoogid, küünlasära, kingitused, jõululaulud ja koosviibimised pere ja lähedastega – see kõik teeb jõulud väga eriliseks ajaks. Ning nagu eestlastel ikka kombeks on, minnakse jõululaupäeval ka kirikusse. Kui mitte päriselt Jumalat kummardama, siis vähemalt viivuks mõtisklema oma elu üle. Kas mul endal rahulikuks mõtiskluseks jõuluajal aega jääb, ei ole ma kindel. Seega teen oma mõtlemise varakult ja jagan teiega mõtteid, mis mul õhtuvaikuses jõuludega seoses tekkisid.
Lühike mõtisklus sellest, kui aeg täis sai
„Ta (Maarja, toim.) tõi ilmale oma esimese poja ning mähkis ta mähkmetesse ja asetas sõime, sest nende jaoks polnud majas kohta.” (Lk 2:7). Seda evangeeliumi lõiku tsiteeritakse ikka ja jälle jõulude ajal. Meile on kindlasti kõige tähtsamaks fakt, et maailma sündis Päästja, Jeesus Kristus – tõeline Jumal ja samas ka tõeline inimene. Jah, Päästja on sündinud. Apostel Paulus sekundeerib evangelistile, kirjutades sellest sündmusest lakooniliselt oma kirjas galaatlastele: „Aga kui aeg sai täis, läkitas Jumal oma Poja…” (Gl 4:4) – nii see oli.
28. oktoobril tähistas Tartu kogudus oma 95. Aastapäeva
Pidulikul päeval teenis sõna ja sakramendiga kogudust vastne superintendent Robert Tšerenkov. Muusikaga teenis koguduse ansambel Tanel Tamme juhatusel. Eestpalves meenutati eriliselt kogudust teeninud vaimulikke ja töötegijaid. Jumalateenistusele järgnes kiriku kohvikus armastussöömaaeg, millelt ei puudunud ka pidulik tort.
Tartu koguduse rajas 1923. aasta sügisel tulihingeline evangelist-pastor Johannes Karlson.
Asutajaliikmeid oli kolm: pastor Johannes ise, tema abikaasa Alide-Marie ja viimase ämm Juulie-Helene Aruväli. Äsjarajatud kogudus alustas kooskäimisi Postimehe trükikoja II korrusel Tartu südalinnas.
Jõhvi koguduses oli rõõmus päev
11. november oli Jõhvi koguduses rõõmus päev. Seda eelkõige selle tõttu, et tähistati pastor Artur Põllu 25 aastat teenistuses pastorina.
11. oktoobril 1993 määras tolleaegne superintendent Olav Pärnamets ta Jõhvi koguduse eestikeelse osa pastoriks ja 10 aastat hiljem sai ta kutse juhtida karjasena ka venekeelset kogudust. Vaimulikuna on Artur Põld olnud aktiivne ka laiemalt. Ta on Jõhvi vallavolikogu sotsiaalkomisjoni liige, tema juhtimisel on rajatud Ida-Virumaal mitmeid supikööke, Puuetega Laste Tugikodu Päikesekiir, samuti on ta olnud kohalike koguduste koostöö eestvedaja maakonnas. Artur vastutab ka Giideoni laagri tegevuse eest, on kirikuvalitsuse liige ning üks metodisti kiriku esindajatest Eesti Kirikute Nõukogus.
Samal jumalateenistusel, 11. novembril, õnnistas superintendent Robert Tšerenkov ametisse kohaliku jutlustajana Triin Tarendi, kes lõpetas kevadel edukalt Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari. Triin Tarendi töötab igapäevaselt Viru vanglas noortele ja alaealistele spetsialiseerunud kriminaalhooldusametnikuna. Lisaks koguduses pastori abilisena tegutsemisele on ta tegev Aldersgate’i Eesti meeskonnas ja metodisti kiriku esindaja Eesti Kirikute Nõukogu Noortetöö Nõukogus.
Isadepäev Tallinna metodisti koguduses
Juba isadepäeva varahommikul kostis kirikusaalist laste laulu, millele prooviga viimast lihvi anti. Isadepäeva perejumalateenistusele oli tulnud palju rahvast, samuti oli sel pidulikul päeval tavapärasest rohkem nii lapsi kui isasid.