Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud
Ajakirja esikaanel esile toodud kirjakoht on kõnekas ja paljuütlev, tuues välja selle, mis on andide päritolu, mida andidega peale hakata, mille jaoks ja kuidas ande kasutada.
Loe edasi1Pt 4:10 Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
1Kr 14:26 Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist – see kõik toimugu ülesehitamiseks.
Ef 4:16a Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne.
Loe edasi2. oktoobril saab 50-aastaseks EMK Teoloogilise Seminari dekaan Mark Philip Nelson. Kuidas maailma teises otsas sündinud ja kasvanud noormees Eestisse jõudis ja milline on tema igatsus Eestimaa kristlaskonna suhtes, saad lugeda Kaire Lotamõisa poolt läbi viidud intervjuust Markiga.
Tutvusta palun ennast, kust sa oled pärit, kas usklikust perekonnast?
Loe edasiÜhes pühapäevakooli tunnis teatas õpetaja lastele, et nad hakkavad tegelema ühe vahva projektiga. Ta andis igale lapsele paberi, kus oli numbritega tähistatud, millise värviga vastavat ala tuleb värvida. Iga paberilehe juurde andis õpetaja värvipliiatsid, mida just selle lehe värvimiseks vaja oli. Mõni laps sai neli erinevat värvi pliiatsit, mõni viis, mõni kuus, aga Kaspar ja Rasmus said kumbki ainult ühe pruuni pliiatsi. Poisid olid pettunud.
Pühapäevakooli õpilased hakkasid oma pilte värvima. Igaüks järgis täpselt etteantud värvimisjuhiseid. Ainult Kaspar ja Rasmus istusid veel kaalutledes, kas hakata pilti värvima või mitte. Kaspar otsustas pildi värvimise asemel õpetajalt antud lehe tagumisele poolele raketti joonistama hakata, sest lehe pruuniks värvimisel ta suurt mõtet ei näinud. Ka Rasmus mõtles korraks, et kuna ainult ühe värviga lehe värvimine on igav ja mõttetu, siis ta jätab samuti selle ülesande tegemata. Aga kuna õpetaja oli öelnud, et igaühe panus on oluline, hakkas poiss oma pilti ikkagi värvima, arvates, et küllap tuleb see ülesanne lihtsalt ära teha. Hoolimata sellest, et Rasmus ei näinud oma ülesandel sügavat mõtet, värvis ta püüdlikult ja korralikult oma lehe täpselt juhiste järgi pruuniks.
Kui kõigil olid lehed värvitud, ütles õpetaja: „Iga paberileht, mille te värvisite, on osa suurest pildist. Nüüd me paneme selle pildi kokku suureks seinapildiks.“ Igaüks tõi oma värvitud lehe ja õpetaja kinnitas selle seinal õigesse kohta. Laste värvitud lehed moodustasid kokku pildi Noa laevast. Pildil olid meri, vikerkaar, loomad, linnud, Noa oma perega ja suur laev. Aga laevaga oli midagi valesti. See nägi välja, nagu oleks laeva põhjas suur auk. Kuna Kaspar oli oma lehe jätnud värvimata, oli ilusal, suurel, värvitud pildil üks tühi valge koht. Nüüd mõistis Kaspar, et õpetaja antud värvimisjuhised olid olulised, et seinapilt tuleks ilusti välja. Kuigi Kasparile tundus talle antud ülesanne olevat igav ja mõttetu, oli see pildi terviklikkuse jaoks vajalik. Kaspar palus, et õpetaja võtaks tema pildi seinalt maha, et ta saaks oma ülesande ära täita. Õpetaja tegigi seda ning Kaspar värvis oma lehe täpselt nii, nagu juhis ette nägi.
Selles loos tuli igal lapsel täita oma ülesanne, et tulemuseks oleks ilus ja terviklik pilt. Nii on ka koguduses – igale ühele on Jumal andnud ülesande ja oskused selle ülesande täitmiseks. Mõni ülesanne tundub toredam, teine vähem toredam, aga kõik need ülesanded on vajalikud, et kogudus toimiks terviklikult.
Kids Sunday School Place loo ainetel ümber jutustanud Marjana Luist.
Foto: Edward Hicks. Noah’s Ark. 1846. Wikimedia Commons
Halastaja Jumal, me tunnistame, et me pole armastanud oma ligimesi ja me ei ole tähele pannud hädasolijate hüüdu. Selle lausega armulaua liturgiast tunnistame me armastuse puudumist, mida ema Teresa pidas suurimaks patuks, nimetades seda kohutavaks ükskõiksuseks kaasinimeste suhtes. Küllap tal oli õigus – abi pakkumata mööda minna abivajajast ja mitte hoolida hukka minevast ligimesest – see ongi kohutav. Eriti kohutavana tundub see meile siis, kui oleme ise abivajaja või hukatuse teel kõndija ja pilkugi meile pööramata mööduvad need, kes võiksid meid aidata ja meile valguseks olla.
Loe edasiHirm, mure, katsumused, kriis – need märksõnad kirjeldavad viiruse leviku tõttu tänast Eesti olukorda. Sarnaste märksõnadega võiks kirjeldada ka olukorda, millesse sattus Peetrus, kui ta uljalt üle paadiserva vee peale astus, siis aga vajuma hakkas. Teda ei hirmutanud ega ohustanud mitte viirus, vaid kõrged lained ja sügav merepõhi.
Loe edasiKoroonaviiruse levik on käesoleval aastal sundinud mitmeid plaane muutma. Nii juhtus ka Eesti Sõprade kohtumisega. Kui tavaliselt toimuvad Eesti Sõprade kohtumised mai alguses Ameerika Ühendriikides, siis käesoleval aastal toimus see 26. ja 27. juunil interneti vahendusel.
Loe edasiAastakonverentsiks oli Tallinna metodisti kirikusse üles seatud EMK vaimuliku Üllas Tankleri 60. juubeliks valminud fotonäitus pealkirjaga „Elamus“. Näitusel on üleval 30 fotot erinevatest riikidest, kuhu töö Üllase viinud on.
„Olen kohtunud huvitavate inimestega, näinud paiku, mis on jätnud hinge jälje. Lisaks toredatele kodumaistele kogemustele olen ikka ja jälle ka oma reisidel peatunud pildi tegemiseks. Objektiivi ette on sattunud suurejoonelised maastikud, olmelised detailid, inimesed oma dünaamikas, loodus oma imelistes väikestes ilmingutes, ikka ja jälle natuke nalja ka jne. Ühel või teisel (vahel arusaadaval, vahel täiesti seletamatul) põhjusel on see pildistamise hetk, objekt või mulje olnud mulle endale tõeliseks elamuseks. Ehk kõnetab miski siin veel kedagi läbi mõne detaili, leitud tähenduse või tajutud meeleolu.“ kirjutab fotode autor Üllas näituse kirjelduses.
Tallinna metodisti kirikus näitusel olevaid fotosid on võimalik endale osta (ka digitaalselt). Foto hind on 20 eurot. Kogu fotode müügist saadud tulu läheb EMK pastorite toetusfondi.
Eesti Metodisti Kiriku vanimad kogudused – Kuressaare ja Reeküla – tähistasid suvel oma 110. aastapäeva.
Kuigi Kuressaare koguduse töö sai alguse varem ning töö Reekülas toimus pikka aega Kuressaare koguduse osakonnana, sai riiklikus registris Reeküla kogudus registreeritud kuu aega varem. Seetõttu tähistas Reeküla kogudus oma 110. aastapäeva 26. juulil ja Kuressaare kogudus 23. augustil.
Loe edasi