„Tervitan teid kõiki meie kiriku noorte poolt ja annan teada, et meiega on kõik hästi“, nii alustasin ma Facebookis jagatavat noortejuhi tervitust.
Kuigi eriolukorra alguses oli suur segaduses, siis hüppasime suhteliselt kiiresti toimkonnaga tundmatus kohas vette ja alustasime üle-eestiliste noortekatega internetis.
Noortetoimkonna liikmed jagavad oma mõtteid eriolukorra aegse noortetöö kohta:
Maria: Noored ei lasknud ennast kokkusaamise piirangutest heidutada. Saime kokku Zoom’i vahendusel ja korraldasime seal oma noortekaid ikka edasi. Saime kuulata põnevaid sõnumeid Robert Tšerenkovi, Gunnar Kotieseni ja meie oma armsa Ele Paju poolt. Samuti saime aega võtta Jumala ülistamiseks ja mängisime koos erinevaid mänge. Noorte lemmikuks olid kodust asjade otsimise mäng, Kahootid (internetis mängitavad viktoriinid) ja ka rollimängud. Naerda saime kõvasti ja isegi, kui kokku ei saanud, siis saime ikka üksteise eluga kursis olla ja üksteist julgustada!
Lisaks noortekatele viisime läbi ka mitu väljakutset, kus noored said end proovile panna. Arendades oma olemasolevaid oskusi (pilli- või keeleõpe, kokakunst, tants ja sport) või õppides uusi (maalimine tee ja kohviga, paberist volditud sõna METONOORED) ja neid siis ka hiljem Facebooki kaudu teistega jagades kas videode või piltide kaudu. See on tõeliselt hämmastav, milline on noorte loovus (porgandikoogi küpsetamine koos hispaaniakeelsete kommentaaridega, vms). Lisaks oleme nende põnevate videode kaudu näinud noorte huumorit, isikupära (lõbus video õhupalliloomade meisterdamisest) ja valmisolekut vaeva näha (julgustav kiri koos kirjakohtadega politseile või kiirabile sel raskel ajal). Südantsoojendav oli ka toimkonnaliikmete valmisolek ja spontaansus noortega aega veeta. Niisiis üllataski Maris mitmel korral noori, kutsudes neid kokku lihtsalt hängima ja mängima.
Maris: Selleks, et mäng oleks lõbusam, mängisime mänge, olles samal ajal koos Zoomi keskkonnas, et naeratavad näod ja emotsioonid jõuaks iga nooreni, kes on igatsenud seda ühist aega.
Ele: Käisin ka ise uudistamas, osalesin ja jälgisin kõrvalt metonoorte tegevust. See töötas, see oli just see, mida igatseb noor tänases kriisis: saada kokku, teha midagi põnevat, panna ennast proovile ja võimalusel naerda nii enda kui teiste üle. Meenub eriliselt Kärdi imestus: „Ma nii igatsesin ja ei uskunud, et te korraldate kevadlaagri koolivaheajal. Aga te tegitse seda! See oli täiega lahe idee.“
Benjamin: Kevadlaager oli väga huvitav ja teistsugune. Eriliseks tegi selle see, et me olime kõik oma kodudes, kuid ometi olime kõik koos ja veetsime mõnusalt aega. Me kuulasime põnevaid, sisukaid ja teemakohaseid ettekandeid Jana Tammelt, Taavet Taimlalt ja Naatan Hollmanilt, mille üle saime hiljem ka Wesley gruppides arutleda. Lisaks oli mängudeõhtu ja põnev noortekas koos Gunnar Kotieseniga.
Urmas: Noored on väga erinevad ja andekad. Kõik, mis on toimund eriolukorra ajal, on toimunud ainult online’is. See on tõstnud esile inimesed, kes enne eriolukorda olid vaiksed ja varjus. Olen avastanud andekaid noori, keda pole varem märganud. Ka vastupidist muutust olen märganud. Eks meie seas ole nii introverte kui ka ekstraverte, see tõestab veelkord, et metonoored on ägedad. Ja mis peamine – metonoori ei peata ei eriolukord ega karantiin (Rm 8:28).
Jane: Tore oli näha, et oskuste väljakutsel arendasid nii paljud inimesed enda oskusi või alustasid uue õppimist. Sellest võtsid osa nii meie metonoored kui ka noored väljastpoolt.
Ele: Noortega ja Jumalaga ei ole kunagi igav, koos lähme läbi ka kõige raskematest kriisidest, teenides üksteist ja usaldades Jumalat. Õppisin koos metonoortega nägema enam olemasoleva hetke võimalusi, navigeerides Püha Vaimu juhtimisel Jumala abiga läbi Eestimaa kriisiaja.
Avafotol: Oskuste väljakutse. Regina Virma – origami
