Fokolaaride liikumine on Rooma-Katoliku Kiriku alluvuses. Tuumiku moodustavad täisliikmelisusega ja truudusevande andnud fokolariinid, kes võivad aga olla erinevate kirikute ja kiriklike kogukondade kristlased. Samuti on fokolariinide hulgas maailma peamiste usundite liikmeid, aga ka inimesi, kellel puudub eriline usuline veendumus. Igaüks neist peab kinni liikumise eesmärgist ja vaimust, järgides truult oma usu ja südametunnistuse ettekirjutusi. Liikumise keskme moodustavad seega tsölibaadis elavate meeste ja naiste, fokolariinide kogukonnad, kes pühendavad oma elu Jumalale vaesuse, kasinuse ja kuulekuse tõotusega ning elavad eraldi majapidamistes, mida nimetatakse „focolares”, itaaliakeelsest sõnast „kodukolle”.
Ka abielus olevad inimesed võivad olla nende kogukondade liikmeteks, jäädes samas oma perekonna juurde, kinnitades sellega oma pühendumist abielu sakramendile. Ka nemad peavad tegema samasuguse evangeeliumi järgimise radikaalse otsuse ja andma tõotusvande, et luua läbi abielu enda ümber keskkonda, mis toob maailma ühtsust ja ühtekuuluvust. Fokolariinide keskusi või siis majapidamisi ümbritseb aga nn liikumise sõprade suurearvuline kogukond, kes ei ole seotud tõotusvandega ja keda loendatakse tänaseks päevaks maailmas üle 200 000 inimese.
Kaks tähtpäeva
Fokolaaride liikumise korraldatud esimene üleeuroopaline kokkutulek, European Mariapolis 2019, sai alguse 14. juulil Tonadico linnakeses, mis asub kaunis Primiero orus, suurejoonelises Dolomiitide mäestikus, Põhja-Itaalias. Kokkutulek kestis neljas vahetuses kuni 11. augustini 2019, kus osales kokku enam kui 2800 inimest kogu euroopast. koosviibimise kohaks oli valitud just see paik, kus seitsekümmend aastat tagasi toimus fokolaaride liikumise rajaja Chiara Lubichi ja väikese grupi inimeste esimene kogunemine – „Mariapolis”. Sellesuvise suurürituse motoks oli: „Aim High!” (kõrge eesmärk) Esimeses vahetuses osalesid fokolaarid ja liikumise sõbrad Tšehhist, Slovakkiast, Suurbritanniast, Prantsusmaalt ja Itaaliast. Teises vahetuses Saksamaalt, Horvaatiast, Poolast, Hollandist, Belgiast ja Iirimaalt. Kolmandas vahetuses Venemaalt, Ukrainast, Valgevenest, Leedust, Eestist, Sloveeniast ja Portugalist. neljandas vahetuses Ungarist, Rumeeniast, Saksamaalt, Hispaaniast ja Itaaliast.
Eestlaste grupi moodustasid vaid neli inimest EMK Tallinna kogudusest. Kindlasti tuleb märkida, et Fokolaaridel on kontakte lisaks metodistidele ka Eesti baptistide, luterlaste, õigeusklike ja loomulikult katoliiklastega.
Kokkutuleku põhjuseks oli ka teine tähtpäev. Kuuskümmend aastat tagasi kogunesid siinsamas paigas Põhja-Itaalias erinevate Euroopa riikide parlamentide saadikud palvetama, et pühitseda Neitsi Maarjale oma riikide rahvad ja laiemalt kõik maailma rahvad. Igaüks neist erinevate parlamentide saadikutest kandis tol ajal südames oma riigi lootusi ja püüdlusi, millele nad pidid vastama vastutustundlike ja sobivate poliitiliste valikutega. Nad seisid silmitsi oluliste väljakutsetega ajal, mil ideoloogiline konflikt jagas maailma vastandlikeks leerideks ja blokkideks, mis ähvardasid uuesti maailmarahu. Pärast teist maailmasõda vajasid Euroopa riigid ja linnad uuesti ülesehitamist, erinevate kogukondade taasloomist, majanduse arendamist ja seaduslikkuse tagamist. Kõik need olid kiireloomulised väljakutsed, mis nõudsid poliitilist pädevust ja ühiskonna eest hoolitsemist. Kuid need kokkutulnud poliitikud ei kogunenud tol ajal ümarlaua taha ega korraldanud rahvusvahelist tippkohtumist; selle asemel tulid nad kokku palvetama inimeste ühtsuse eest. See oli tõepoolest ebaharilik valik, mis aitas tagada Euroopale tuleviku.
Poliitiline maailm nõuab ka tänasel päeval oskust ja vastutust, ausust ja järjekindlust, oskust töötada kire ja julgusega. Kuid väärtus, mis poliitilisi tegevusi kõige enam tõhustab, on võime näha kaugemale, et kavandada ühiskonna tulevasi raamistikke ja soodustada nende kasvu.
Need poliitikud, kes kuuskümmend aastat tagasi palusid Jumalalt ühtsuse kingitust ja otsustasid selle täitmisele pühenduda, teadsid, kuidas vaadata väga kaugele ette. Pärast liikumise rajaja Chiara Lubichi ideedega tutvumist olid nad saanud olulise õppetunni: universumi olemuseks on ühtsus. See oli neile arusaadav enam kui ainult intellektuaalsel viisil, sest ühtsus oli fokolaaride eluviis ja norm: nad olid seda tegelikult igapäevaelu väiksemates või suuremates tegevustes ja valikutes kogenud. Ühtsus hakkas elama selles uues liikumises, kuna see edastas erilist valgust suhetele ühiskonnas, milles kutsuti kõiki inimesi üles muutumisele, ükskõik mis olukorras nad ka ei oleks.
Ka tänasel vastandumise ajastul peetakse inimeste head läbisaamist uueks ja revolutsiooniliseks viisiks elu ja maailma nägemisel. See pole lihtsalt ideaal nagu paljud teised, sest ühtsus tuleneb palvest, millega Jeesus ise Isa poole pöördus, kui ta tõstis oma silmad taeva poole ja palvetas, et kõik võiksid olla üks. Just selles palves saab inimkonna ajalugu uue tähenduse. Seepärast polnud ka juhus, et üks esimesi Chiara Lubichit jälginud poliitikuid oli Itaalia parlamendi tuntud liige Igino Giordani. Ta tervitas ühtsuse ideaali, tõlgendades seda asjakohase väljendiga: „Ajalugu on viies evangeelium”, sest ajalugu näitab Jeesuse palve ja seetõttu ka Jumala loomise plaani pidevat ja järkjärgulist täitumist.
Liikumise eesmärgid
Fokolaaride liikumise peamiseks eesmärgiks on erinevate kogukondade liikumine ühtsuse poole. See tähendab, et sotsiaalsed muutused võivad viia kodanikud, ühendused ja erinevad riigid ühtsema maailma poole, kus valitseb suurem solidaarsus. Kõik, mis aitab kaasa kogukondade ja rahvaste koostööle, rahule ja suuremale lähedusele, on kooskõlas ehtsa arenguga ja võimaldab edasiminekut. Teisisõnu, kui soovite oma rahvale midagi head anda, peate ka ise teiste rahvaste hüvangu nimel panustama. Sellepärast kutsubki liikumine üles armastama oma naaberriiki kui enda oma. Armastama oma riigis isegi naaberparteid kui enda oma.
Tänase päeva väljakutsed
Väljakutsed, millega täna silmitsi seistakse, ei ole fokolaaride arvates vähem pakilised kui 60 aastat tagasi. Vastupidi – vajadus töötada ühtsuse nimel on tänapäeval veelgi selgem kui kunagi varem. Globaalsed protsessid, mille tunnistajaks oleme, näitavad riikide, rahvaste ja kogukondade vastastikust sõltuvust meie planeedil. On saanud selgeks, et meie tänase päeva suured teemad on seotud kõigi inimeste jaoks elutähtsate teemadega: keskkonna eest hoolitsemine, vanemad ja uuemad vaesuse tüübid, varjatud konfliktid ja sõjad, ränne globaalses mastaabis (mis kahjuks on enamasti vaesuse, sõja ja kliimamuutuste tagajärg), rikkuse ebaõiglane ümberjagamine, loodusvaradele juurdepääs ja inimõiguste tunnustamine. Need küsimused läbivad tsiviil-, kultuurilisi ja poliitilisi erinevusi. Seetõttu kaasavad nad riike jätkuvasse dialoogi, mille eesmärk on arendada poliitilist integratsiooni.
Inimkonna tulevik palub valju häälega head läbisaamist. Fokolaaride liikumine reageerib sellele üleskutsele. Samas rõhutab liikumine just ühtsuses head läbisaamist erinevate rahvaste ja kogukondade vahel, mis aga ei tähenda rahvaste ühtesulandumist.
Euroopa kokkutuleku lõpetamise koosolekul rõhutas lõppsõnas liikumise uus president Maria Voce: „Ka täna, nagu 60 aastat tagasi, võime palvetada Jumala poole, et poliitikud seaksid eesmärgi ühtsusele kõigi maapealsete rahvaste vahel. Minu sügavam soov on, et selle palvega kaasneks uuendatud pühendumine elada ühendatud maailma nimel, nii isiklikult kui oma kogukonnana. Me levitame muutuste seemneid, mis on vajalikud oleviku ümberkujundamiseks ja kirjutame uusi lehekülgi inimperekonna ajaloos ühtsuse poole liikudes.”
*artikkel refereerib liikumise presidendi Maria Voce ettekannet european Mariapolis 2019. Samuti on kasutatud www.focolare.org materjale
