Reedel, 2. märtsil 2018 tähistas maailma kristlaskond maailma palvepäeva (World Day of Prayer).
Sellel päeval pöörduti Jumala poole Suriname’i naiste loodud palvetekstidega teemal „Kogu Jumala loodu on väga hea!”
Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus peeti Tallinnas, Nõmme Rahu kirikus. Palveid lugesid naised erinevatest Tallinna kogudustest ja kirikutest.
Saime teada Lõuna-Ameerika mandril asuva Suriname’i rikkalikust loodusest, elasime kaasa rahva muredele-rõõmudele. Eriliseks tegi jumalateenistuse Zimbabwest pärit ja aafrika rahvarõivastes Mary, kes srana keeles palveid luges. Muusikaga teenis 50-liikmeline Tallinna oikumeeniline naiskoor, orelil Marika Kahar. Vaimulikku sõnumit jagas Rahu koguduse diakon Toivo Treiblut, aluseks pühakirja tekst 1. Moosese 1:1-31. Kõik, mida Jumal loob, on alati hea! Meie oleme loodud Jumala näo järgi. Me oleme väärtuslikud, sest Jumal armastab meid. Loe edasi
Töövarju projekt Ameerikas
„Uurige välja, mis on kasvava koguduse võtmed,” nii kõlas Wes McConnelli väljakutse viiele noorele EMK pastorile ja töötegijale. Wes on mees, kelle süda on täis armastust ja valu Jumala riigi töö pärast ning kes pühendab oma pensionipõlve koguduse kasvu temaatikale. Ta vaatas kõrgemale oma arvuti ekraanil olevatest graafikutest ning statistikast ja otsustas midagi reaalselt ära teha. Nii sai alguse „Shadowing Program”, mille raames Ele Paju (EMK Räpina pastor), Joel Aulis (Tallinna pastor), Andrei Hinkonen (Jõhvi koguduse Helsinki tööpunkti juht), Triin Tarendi (Jõhvi Petlemma ilmikjuht) ja Vitali Baranov (Tallinn, Aasta Jumalaga projekti juht) kutsuti USAsse Georgia osariiki kaht kõige kiiremini kasvavat kogudust vaatlema ja tööga tutvuma. Wes oli eelnevalt kontakteerunud antud kogudustega, koostanud ajakava ning koos paari Eesti sõbraga ühiselt finantseeriti meie reisi, mis leidis aset 10.-27. veebruaril.
Ristikäik Tallinnas Suurel Reedel
Suurel Reedel, toimus läbi Tallinna vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee rännak.
Koos mõtiskluste ja lauludega läbiti ristitee 14 peatuspunkti vanalinna kirikutes, mõeldes kannatusele, inimlikkusele, lunastusele ja Kristusele.
Ristitee algas kell 13 Jaani kirikust ja suundus üle Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba juurest Peeter-Pauli, edasi aga Oleviste kirikusse. Sealt siirdus ristitee edasi Toomkirikusse.
Rõhumise alt hingamisse
Kasvasin maal ja olin hingelt maalaps. Olin üsna eluvõõras, elades rohkem unistustes. Mu isa tarvitas alkoholi. Meil oli katkine kodu, palju oli pahandusi ja tülisid. Mõtlesin: mina küll niiviisi elama ei hakka, tahan saada õnnelikuks.
Läksin noorelt mehele. Sain 19, kui sündis esimene tütar, ja 20, kui sündis teine. Elasime vabaabielu. Siis läks mees ära. Tema vanemad olid meie abiellumise vastu, kuna nemad olid rikkad, aga meie vaesed.
Mu ellu saabus kriis. Noorem laps oli alles poolteisekuune, kui läksin tööle. Ma ei saanud tema eest vajalikul määral hoolitseda. Kord tuli ema töölt, siis jälle õde koolist laste järele vaatama. Vanem tütar oli vaevalt üle kahe aastane. See oli raske aeg.
Mis toimub Tallinna metodisti kirikus?
Tallinna metodisti kogudusel on avar ja ilus hoone. Jumalateenistuste kõrval toimub siin tihti ka erinevaid konverentse ja koolitusi, töötab kirikuvalitsus ja teoloogiline seminar koos raamatukoguga, avatud on raamatukauplus Logos. Oleme rõõmsad oma kogudusehoone mitmekülgsete kasutusvõimaluste üle, koguduse haldusjuht Uno Looris tegutseb juba aastaid selle nimel, et kogudusemaja oleks võimalikult hästi ja otstarbekalt kasutuses.
Hiljutistest sündmustest meie majas: märtsikuus toimus üle-eestiline kristlik konverents „Loova südame avamine“. „Artest+“ on Eesti Evangeelse Alliansi toimkond, kes korraldas juba teist korda konverentsi inimese loovusest ja harmooniast tema Loojaga, sel aastal Tallinna metodisti kirikus.
Loovuse konverents ArtEst+
3. märtsil oli võimalus osaleda loovuse konverentsil, mis kandis pealkirja „Loova südame avamine”.
Selle korraldas Eesti Evangeelse Alliansi all tegutsev kunstnike toimkond ARTEST+, mis koosneb erinevate valdkondade loomeinimestest. Ürituse eesmärk oli valgustada, innustada, inspireerida ja julgustada kõiki kohalviibijaid kasutama oma andeid – Jumala kingitust. Üles astus mitmeid huvitavaid loovisiksusi nii sõna, muusika kui kunsti vallas, samuti vaadati loomekriisidele psühholoogide-nõustajate pilguga.
Päeva avas EELK peapiiskop Urmas Viilma kõnega, mis oli kogu teemale eriliselt põhjapanev, sest tõi esile seose „Looja – loodu – loovus“ mõistelise selguse ja meie keelelise rikkuse.
Metonoored osalesid Põleval Pirnil
23.-25. veebruaril toimus Tartu Lennuakadeemias üritus nimega Põlev Pirn. See on konverents, kus kohtuvad nii praegused kui ka tulevased noored juhid erinevatest kogudustest üle Eestimaa. Selle aasta konverentsi teemaks oli „Põlen’d Pirn“, mille keskmeks oli mõte sellest, et Jumal on meid kutsunud olema juskui pirnid, mis põlevad pikalt ja püsivalt – aga mitte sellised pirnid, mis läbi põlevad, vaid sellised, mis annavad palju valgust ja kannavad palju vilja.
Samuti jagati mõtet sellest, et ükski pirn ei põle igavesti ning meie soov põleda igavesti ilma Jumalata on võimatu. Põleva Pirni konverents on oikumeeniline ning seda korraldab MTÜ Noorteühendus Koma, kes teeb koostööd ka Eesti Kirikute Nõukoguga. Organisatsiooni eesmärgiks on aidata ehitada üles kohalikke kogudusi ning noortetööd nendes kogudustes, tuues esile uusi juhte.
Põleva Pirni konverentsil osales ka metonoori – EMK Pärnu Agape koguduse noortejuht koos kahe potentsiaalse tulevase noore juhiga ning Grete Lepa EMK Võru Elupuu kogudusest. Metodiste esindas ka Taavet Taimla EKN3 liikmena. Konverentsil sai üheskoos tähistatud ka Eesti Vabariigi 100. sünnipäeva. Igal aastal tunnustab Koma organisatsioon kahte eriliselt silma paistnud noort juhti nimelise „Oskariga“. Sel aastal pälvis ühe aasta noore juhi tiitli koos „Oskariga“ Grete Lepa! Oleme Gretele tänulikud aastate jooksul ustavalt tehtud töö eest EMK noorte seas, ja oleme tänulikud Jumalale.
Brasiilias evangeeliumit kuulutamas
Kallid kodumaalased, Olen veetnud nüüd Brasiilias juba tugevad kolm nädalat. Jagan esialgu teiega mõnesid helgemaid reisihetki koos piltidega.
Reis kestis üle 30 tunni, kuna olin valinud odavama tee – lennata ringiga. New Yorgist Sao Paolosse oli päris raske kogemus, kuidagi oli nii vaimset kui ka füüsilist võitlust. Ei tea, kas toidumürgitus või mis, aga olin kõik 8 tundi kuidagi valus ja iivelduses ja magada ei saanud. Miks vaimne võitlus? – Selleks ajaks, kui lennuk maandus, olin ühtäkki triksis-traksis, nägin lennujaama aknast Brasiiliat, kuulsin terminalis lauldavat portugali keeles ning mu süda korraga hüppas rõõmust; ja sealt alates on tervis nii vaimselt kui füüsiliselt olnud väga hea.
Päeva teema „Mõjuga Naine“
EMK Naiste Ühenduse Suurkogu 16. det-sembril 2017. a. oli jõuluootuse-hõnguline. Meriton Conference & Spa Hotell võttis meid vastu imeilusa ehitud kuusega fuajees, hiljem selgus ka selle ilu kokkuseadja – meie oma Anneli Tombak.
Meid juhatati hotelli 6. korrusele Panorama saali, kus avanes suurepärane vaade Toompea tornidele.
Päeva juhatas Naiste ühenduse esinaine Pille Mägila, tõlkideks olid palutud Veronika ja Irina. Teemaks olime valinud „Mõjuga naine”.
Kui tervituskohv ja võileivad söödud, jõululaulud lauldud, kuulasime vaimulikku sõnumit Veronika Fjodorovalt – „Naine, kes muudab”.
Mäestusi Sitsi Petlemma kirikust
Tallinnas oli kunagi metodistide kirik, mida paljud enam ei mäleta. Enne sõda kutsuti seda kas Secki palvelaks (asutaja nime järgi), Tallinna II metodisti kirikuks, Sitsi Petlemma palvelaks või rahva suus lihtsaks Sitsi kirikuks.
See oli väike valge silikaattellistest maja, mis asus trammitee ääres, Sitsi peatusest natuke linnasüdame poole. Ukse kohal oli suur rist, ruum oli heledates värvides ja puupinkidega, otsaseinal oli kuldsete tähtedega kiri JEESUS.
Sitsi kiriku rajamise eestvedaja oli Adolgoth Seck, kes oli energilise vaimulikuna tuntud kogu Kopli poolsaarel. Metodisti kogudus rajati 1927. aastal. Alguses koguneti Sitsi vabriku kinosaalis. Ehitusloost annab ülevaate Kristlik Kaitsja nr 5/1937. Annetajate hulgas oli isegi Rootsi kuningas Gustav II.
Hoone nurgakivi asetati 1934. aastal ja aadressiks sai Kopli 92A. Projekti autorid olid Eugen Sacharias ja Eugen Haberman. Kirikuhoone õnnistati sisse 27. jaanuaril 1935 piiskop Wade’i poolt (Kristlik Kaitsja nr 3/1935).
Kristus on üles tõusnud!
Need laused sobivad iseloomustama ka meie Tallinna koguduse lastetööd. Ja seda rõõmu, mida pakub meile Kristus. Sest just läbi selle suure armastuse teo, mille tegi Kristus on meil, tema lastel, ükskõik, mis vanuses me parajasti oleme, lootus ja kindlustunne.
Ülestõumispühade pühapäevakoolitunnis said lapsed taas kinnitatud, et Jumal armastab meist igaühte, mitte meie tegude, vaid selle pärast, kes me ise oleme ja Ta soovib, et meie Teda samamoodi armastaksime.
Ja mitte sellepärast, mida Jumal meile teeb, vaid sellepärast, kes Tema on!
Jah, selle aasta ülestõusmispühade temaatiline tund, mille viisid läbi meie kiriku Piiblikooli õpilased Piret, Ester, Katariina Eva ja Kristiina ja kuhu olid oodatud kõik lapsed, oli eriliselt usku kinnitav ja ülestõusmispühade sisu rõhutav.
Koos oli pea kolmkümmend last, vanuses 2-14 aastat ja tegusas tunnis said lapsed nii uusi teadmisi kui ka kinnitust olemasolevatele.
Õpetajad rääkisid lisamaterjale kasutades loo Piiblist, kus kirjeldatakse Jeesuse ülestõumist. Samuti saime kõik koos palvetada, laulda ja meisterdada ning lapsed said kingituseks sümboolse tähendusega šokolaadimunad.
Lõpetuseks lisan salmi Piiblist; Johannese 3:16 Sest nõnda on Jumal maailma armastanud, et ta oma ainusündinud Poja on andnud, et ükski, kes temasse usub, ei hukkuks, vaid et tal oleks igavene elu.
Sõpradega Jeesust järgima
Ühel veebruarikuu pühapäeval asusime pühapäevakooli lastega Kuressaare poole teele, nimelt oli Kuressaare koguduse pühapäevakooli õpetaja kutsund meid ja Eikla koguduse lapsi külla, et üheskoos tähistada sõbrapäeva.
Kirikus kohtusime juba tuttavate lastega, kellega koos olime olnud suvel laagris. Jumalateenistuse alguseks luges pastori algussõna Iiobi 22:21 „Saa siis Jumalaga sõbraks ja ole rahul, nõnda sa saavutad õnne!”, mis andis kogu päevale mõtte, kas ja kuidas on sõprus Jumalaga meile oluline ja millised tõotused on Piiblis peidus. Pärast algussõna, palvet ja lastejutlust kogunesid kõik lapsed koguduse ette, kokku oli 26 last, et üheskoos laulda „Sõber öelda võin, et armastan sind” – emotsioon oli võimas.
Edasi toimusid tegevused pühapäevakooli ruumides, kus rääkisin lastele Taaveti ja Joonatani sõprusest ning Jeesuse sõpradest Piiblis. Üheskoos tõdesime, et väga oluline on omada sõpru, aga sõpru tuleb osata valida. Üks eesti vanasõna ütleb: „Ütle, kes on su sõber ja ma ütlen, kes sa ise oled!”, mis leiab kinnitust ka meie igapäevaelus. Oli hea võimalus anda ka lastele oma tunnistus, et minu parimad ja ustavamad sõbrad on need, kes peavad ka oma sõbraks Jeesust.
Lastega koos meiserdasime käepaelad kolme pärliga, kuhu lapsed kirjutasid tähed MJT (mida Jeesus teeks). Need tähed aitavad meeles pidada, mida teha, kui ema palub tuba koristada või kui klassikaaslane paneb jala taha jne…, mida Jeesus teeks.
Lisaks kõigile eelpool nimetatule me muidugi mängisime, laulsime, katsime ühiselt söögilaua ja saime olla ühises osaduses. Nii hea on olla Jumalaga sõber, sest tema käest tuleb kõik hea.
Palmipuude pühal Kärsa koguduses
Pühapäev oli imeline!
Kirikus lehvitasime „palmioksi”, laulsime, palvetasime, tänasime ja olime rahulikult koos. Pühapäevakoolis aga meisterdasime lausa neli palmi ning sõime palmiteemalist toitu. Olid väga kaunid Palmipuudepühad siin väikses Kärsa kirikus ja Ahja misjonimaja pühapäevakoolis.
Ilmunud on uus raamat – “Eesti kiriku- ja religioonilugu”
Inimeseks olemise üks oluline tahk on religioon, mis on kujundanud ühiskondi ja kultuure üle kogu maailma. Eesti pole siin erand. Meid ümbritsev usuelu ja kirikud äratavad küsimusi – miks on meie kaasmaalaste usulised vaated ja kombed just sellised, nagu need on? Eesti kiriku- ja religioonilugu heidab ajas tagasi vaadates valgust tänase usulise olukorra kujunemisele. Ajaloo, arheoloogia, folkloristika, keeleteaduse, religioonisotsioloogia ja teoloogia asjatundjatest autorite kõrgkooliõpik tutvustab kristluse ajalugu Eestis laiemas religiooni- ja kultuuriloolises ning ühiskondlikus kontekstis, kasutades uusimaid uurimistulemusi.
Autorid: Tõnno Jonuks, Anti Selart, Tiina Kala, Inna Jürjo, Juhan Kreem, Jüri Kivimäe, Lea Kõiv, Piret Lotman, Andres Andresen, Mati Laur, Kristiina Ross, Ülo Valk, Urmas Petti, Riho Altnurme, Toomas Schvak, Toivo Pilli, Atko Remmel, Priit Rohtmets, Andrei Sõtšov, Toomas Abiline, Lea Altnurme.
Koostaja: Riho Altnurme.
Väljaandja: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2018.