Tervenduskool
22.-26. augustini 2017 toimus Tallinna metodisti kirikus tervenduskool, mida juhatas pastor Larry Eddings koos 8-liikmelise “Wind of the Spirit” (eesti k “Vaimutuul”) meeskonnaga USA-st ja Indiast.
Pastor Larry Eddings of teeninud pastorina üle kuuekümne aasta ning neist üle neljakümne aasta on olnud ta tervendusteenistuses.
Seminaril käsitleti inimese tervenemist nii vaimu, hinge, suhete kui ihu tasandil. Lisaks sisaldas kool teemasid moondunud Jumala-pildi tervenemisest, tunnetuse sõnast, Püha Vaimust, andestusest, seksuaalsest murtusest, vabastusteenistusest, leinast paranemisest. Seminari juurde käis ka mahukas töövihik, mis sai seminari tarbeks eesti keelde tõlgitud. Loenguid pidasid erinevad grupiliikmed ning peale iga loengut oli töögrupp, kus osalejad praktiseerisid kolmestes gruppides eestpalvet antud valdkonnas. Reede-õhtusel tervendusteenistusel teenisid kolmestes meeskondades seminaril osalejad ning meeskond kattis neid eestpalves. Seminari jooksu kogesid kõik osalejad Jumala Püha Vaimu sügavat tööd oma elus ning mitmed tunnistasid ka füüsilist tervenemist. Tervenduskool lõppes loenguga, kuidas teenida Jumala Püha Vaimu väes, tuginedes apostlite tegude esimesele 5 peatükile ning armulauaga.
Jalgrattamatk Valgamaal
Olles teelised, liigume oma igapäevastes tegemistes-toimetustes erinevaid radasid, kuhu Jumal juhib erinevaid inimesi, kellega vahetame kogemusi ja jagame rõõme, muresid, unistusi. Nii on kujunenud ka meie iga-aastane reisiseltskond: on neid, kes on osalenud rattamatkal ja tahavad ikka ja jälle tulla, ja neid, kellega oleme kohtunud ja kutsunud kaasa, et ühiselt koos nautida rattasõitu Eestimaa erinevates paikades. Meie eesmärgiks on veeta see aeg kui vähegi võimalik, koos peredega. Nii on olnud meil seltskonnas 8kuustest kuni 70aastasteni.
Meie jalgrattamatkad said alguse sellest, kui kolme sõbra – Urmas Sassiani (Tallinna kogudus), Tanel Paju (Räpina kogudus) ja Tarmo Kübara (Võru kogudus) teed ristusid, neil tekkis mõte minna jalgratastega vallutama Võrumaa mägesid, võttes jõukatsumisele kaasa ka oma pered ning sõbrad. Matk kujunes mitte niivõrd sportlikuks jõukatsumiseks, kui meeldejäävaks rännakuks keset imeilusat loodust koos heade sõpradega. Loe edasi
Aastad
Aastad viivad, aastad toovad,
meie elukangast koovad.
Viivad kõrvalt mõne kalli,
toovad juustesse meil halli.
Aastad kustutavad ära
mitme asja võltsi sära.
Aastad toovad mõistmist sest,
kus on tuum ja kus on kest.
Aastad viivad tervist, rammu,
lühendavad meie sammu.
Aastad toovad märkamist,
varavalges ärkamist.
Aastad toonud palvejulgust,
südamesse rahu, valgust.
Seda aastad küll ei vii,
see mu usk ja kindlus siin.
Jumala elustavast armust ja selle eesmärgist
Sissejuhatavat: Efesose kiri on saadetud kogudusele, kes elas Väike-Aasia (tänase Türgi) aladel tähtsas sadamalinnas ja kaubanduskeskuses. Linna religioossest atmosfäärist saame pisut aimu Apostlite tegude raamatu 19. peatükki lugedes – tegeldi nõidumise, manamise, ettekuulutamise ja teiste kultuslike praktikatega. Erilist austust ja tähelepanu pälvis linna jumalanna Artemis (üsna koomilist lugu möllust Efesoses oleme kindlasti lugenud). Olemasolevale infole tuginedes võib teha järelduse, et Efesoses sündinud kristliku koguduse enamiku moodustasid pöördunud paganad: „Ja paljud nendest, kes olid saanud usklikuks, tulid ning tunnistasid ja rääkisid oma tegudest. Aga paljud neist, kes olid tegelnud nõiakunstiga, tõid oma raamatud kokku ja põletasid need ära kõikide silma all.
Ja kui nende hind kokku arvestati, leiti see olevat viiskümmend tuhat hõberaha. Nõnda võimsalt kasvas ja tugevnes Issanda sõna.“ (Ap 19:18-20.) Paulus ise kirjutab sellest perioodist oma teenimistöös järgmist: „Efesosse jään ma aga nelipühani, sest mulle on siin avanenud uks suureks ja tõhusaks tööks, ent vastaseid on palju.“ (1Kr 16:8, 9.)
Jom Kippur – Lepituspäev
Sissejuhatus sügispühadesse
Tervelt kolm nädalat kestab igal sügisel juudi pühade hooaeg. See algab roš hašana ehk Uusaasta pühaga, millele järgnevad kümme Aukartuse päeva. Kümnendal päeval on jom kippur ehk lepituspäev ning nädala jagu hiljem lõpetab sügispühade hooaja kaheksa päeva kestev sukot ehk lehtmajade püha.
Juudi kalender ei lange kokku meil käibel oleva Gregoriuse kalendriga, mistõttu on meie vaatevinklist võetuna igal aastal juudi pühad umbes kuu aja võrra nihkes. Roš hašana on näiteks mõnel aastal septembri alguses; teisel aastal jällegi oktoobri alguses. Roš hašana alustab juudi kalendri järgi uut aastaringi; esimeseks kalendrikuuks on tisrikuu.
Käesoleval aastal algas juudi uus aasta 20. septembri õhtul; lepituspäeva tähistatakse 29. septembri õhtust 30. septembri õhtuni ja lehtmajade püha on 4. oktoobri õhtust 13. oktoobri õhtuni. Iisraelis kestab lehtmajade püha päeva võrra vähem kui mujal maades.
Jom kippur ehk lepituspäev on piiblis esitatud heebreakeelse nimega jom ha-kipurim ehk lepituste päev. See on juudi kalendri aastaringi kõige tõsisem ja pühalikum päev. Selle kohta on räägitud 3. Moosese raamatus 23. peatükis salmides 27-32: „Aga kümnes päev selles seitsmendas kuus on lepituspäev; see olgu teile pühaks kokkutulekuks: alandage siis oma hinged ja ohverdage Issandale tuleohvreid! Sel päeval ärge tehke ühtegi tööd, sest see on teile lepituspäevaks, mil teie eest lepitust toimetatakse Issanda, teie Jumala ees! Jah, igaüks, kes sel päeval ennast ei alanda, hävitatagu oma rahva seast! Ja igaühe, kes sel päeval teeb mingit tööd, ma hävitan tema rahva seast! Ärge tehke siis ühtegi tööd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, kus te iganes asute! See olgu teile täielikuks hingamispäevaks ja hingede alandamiseks! Algusega kuu üheksanda päeva õhtul, õhtust õhtuni, pidage seda oma hingamispäeva!”
Tere Iisraelimaalt!
Eelmises ajakirjas alustasime lugu nelja eestlase viibimisest Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele. Oleme puhkamas Ashdodis järjekordsest tihedast töönädalast sõjaväebaasis.
Eelmise kirja lõpetasin hetkel, kui läksime Jeruusalemmas Holokausti muuseumisse ning sealt armeebussiga tagasi kõrbesse. Yad Vashem, nagu seda muuseumit nimetatakse, mõjub alati iselaadselt, hoolimata kui palju seal käinud oled. Meie giidiks on hallipäine juudi vanahärra, kelle sügavates kurbades silmades vilksatavad aeg-ajalt lõbusad sädemekesed. Tal on võime lühikese 1,5 tunniga liikuda läbi päratu suure hoone- ja infokolossi ning seada me ette lugu inimkonna ühest tumedamast ajaloohetkest. Ringkäigu lõpul vaatavad vana juudi elutargad silmad meile otsa ja ta ütleb: „Ärge mõelge nii, et küll olid kurjad ajad! Kurjus on jätkuvalt olemas ja tegutsemisvalmis, ent tema vägi ja toimimisvõime sõltub meie igaühe valikutest ja otsustest.“
Lastetöö AA Suvekonverentsil
AA ranna lastetöö on alati olnud huvitav ja mitmekesine. Kokku osales lasteprogrammis 40 last, kellele pakuti erinevaid tegelusi igal hommikupoolikul, ja nagu juba tavaks saanud, oli pühapäevane lasteprogramm üllatus – sel korral sisenesime läbi musta augu maailma loomisaegadesse ja tegime seal ekspeditsiooni, kust tõendeid kaasa võtsime. Parim tänu lasteprogrammile oli vast see, kui kuulsime, et mitmed vanemad tulevad AA randa just seetõttu, et nende lapsed tahavad lasteprogrammis osaleda.
Kuna eelnevatel aastatel on olnud raske leida abiväge pühapäevakooliõpetajate näol, on juba kahel aastal olnud lasteprogrammi panustamas meie enda juhtimisalase koolituse läbinud lapsed ja noored. Sel aastal viisid kooliealiste tundi läbi Matri Jooosua ja Karl Saamuel Hollman, väikesi lapsi juhendasid Piibli radadel Kärt Kasuk ja Külli Kuusemaa. Sportmängude organiseerimisel panustasid Katrina Pint ja Anu Hobustkoppel, meisterdamisel aitasid Külli Pilv ja Aili Näär. Lisaks tänu Maris Paasile ja Arabella Tõnismäele, kes olid kõikjal abiks.
Head teed?
2017. aastal on Eesti Metodisti Kirikus mitmeid ümmargusi tähtpäevi
EMK tegevuse 110. aastapäev; usumärtrite Prikaski, Hängi, Prii surmast 75 aastat; Hugo Oengo sünnist 110. aastat; Karl Kuuma sünnist 150 ja surmast 85 aastat. Juunikuus tähistasime oma 110. aastapäeva näitusega Eesti Metodisti Kiriku tegevusest.
Sellest näitusest sai väike ülevaade tehtud veebileheküljel aadressiga: http://www.emk.voog.com. Kajastame pisut meie ajaloosündmusi ka ajakirja veergudel…
Edasi koos Jumalaga palves, Teda kuulates ja Piiblit lugedes!
Sel aastal toimus II EMK noorte piiblilaager 26.-30. juulil Sõmerpalu põhikooli hoones Võrumaal.
Kogesime terve laagri jooksul, et me ei korralda seda laagrit üksinda, vaid Jumala kaasabiga. Juba esimesel laagripäeval saime selle kohta ka tunnistuse. Enne laagrit helistati mulle ja küsiti, kas oleks vaja laagrisse midagi osta. Ma olin üsna kahtlev, sest meil oli toitlustus ja kõik muu korraldatud. Kui pakkuja ütles, et ostaks näiteks puuvilja, siis nõustusin kahtlevalt, ise omaette mõeldes, et no las ta ostab, küll noortel ära kulub.
Laagri teisel päeval leidis aset elektrikatkestus, millest me ette ei teadnud ning mis lükkas noortelaagri lõunasöögi 1,5 tundi hilisemaks. Eelnevalt ostetud puuviljad ja näksid olid nüüd hädavajalikud, andes meile võimaluse lõunasööki ootavatele noortele näksimist pakkuda. Jumal täitis meie varasalved, sest Tema teadis sellest eelolevast elektrikatkestusest. Seda sai Ta teha tänu inimesele, kes oli kuulekas Tema Vaimule! Kiitus meie kõikvõimsale ja kõiketeadvale Isale!
ARVUTI – kas töövahend voi PEREMEES?
Kas sind tuntakse pigem profiilipildi voi reaalse välimuse järgi? Kui palju sa suhtled inimestega reaalselt ja kui palju interneti teel? Netisoltuvus pohineb samal nähtusel kui uimastisoltuvus,
kuigi tegemist pole kemikaalide, vaid surfamisega netiavarustes, kust voib leida nii teavet,
naudinguid kui lohutust.
Testi esmalt, kas oled sõltlane.
TEST
- Kas oled liigselt hõivatud internetist, nii et muuks eriti aega ei jäägi?
- Kas hea enesetunde saamiseks pead pidevalt ühenduses olema?
- Kas oled edutult proovinud lõpetada interneti kasutamist?
- Kas oled tujukas/kurb ja ärritunud, kui püüad internetis veedetud aega piirata?
- Kas oled jäänud internetti midagi tegema kauemaks kui algselt plaanitud?
- Kas oled internetis olemise tõttu seadnud ohtu olulise suhte või õppimise?
- Kas oled valetanud pereliikmetele, et varjata oma internetis olemise sagedust ja pikkust?
- Kas kasutad internetti meeleolu parandamiseks?
Tõsiselt tasuks muretseda nendel, kellel esimese viie küsimuse seast on vähemalt kolm ja viimasest kolmest küsimusest kõik saanud jaatava vastuse.
Ajuteadlane Jaan Aru selgitab:
nutiseadmed lihtsustavad meie elu, tuues vajaliku teabe meieni sekunditega, aga vastutasuks võtavad nad üle meie mõistuse. Ajule meeldib sisendi uudsus, see on tähtsaks õpisignaaliks. Kui me kohtame midagi ajule uut, siis tuleb ajul oma teadmistepagasit uuendada. Iga uue sisendi korral vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, mis viib tõhusama õppimiseni. Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad nutiseadmed palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui looduses, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunned vajadust oma nutiseadet vaadata, oled nutinarkar.
Lihtsad reeglid nutinarkarile:
Pane nutiseade koolis ja trennis kotti ja võta maha heliga märguanded – keskendu kooli ja trenni ajal ainult reaalsele tegevusele; kui vastu pead, premeeri end peale tegevust nutiseadme vaatamisega.
Ära kasuta nutiseadmeid rattaga sõites ega autoroolis.
Võta koju tulles nutiseade kätte peale seda, kui oled suhelnud vähemalt tunni oma lähikondlastega.
Ära mine voodisse nutiseadmega! Uni on aeg, mil ajus tehakse hooldustöid ja korrastatakse teadmisi, seega on uni hädavajalik nii lapse kui ka meie kõigi ajule.
Pane endale alarm, et sa ei veedaks lihtsalt aega nutiseadmes esmalt üle 10 min tunnis, hiljem lühenda nutiseadmes veedetavat aega järjest, kuni piirini, kus teed nutiseadmes vaid vajalikku.
Kui tunned, et tahaksid nutiseadmes kellegagi suhelda, helista parem talle ja saage kokku lives, et rääkida ja üksteist tundma õppida.
Nutiseadmes olemise asemel loe Piiblit või raamatut või tegele mingi muu endale meeldiva hobiga, varsti märkad, kui palju kasulikku suudad korda saata ajaga, mille eelnevalt netis veetsid.
Allikad: http://tarbija24.postimees.ee/
AGAPE noorte väljasõidust
15.-16. juulil toimus meil noortega kahepäevane telkimisega väljasõit Kilingi-Nõmmele. Korraldajateks oli noortetöö toimkonna liige Joosep Kunder koos ustavate abilistega. Väljasõidu teemaks oli „Mäejutlus“ ja programm sisaldas endas interaktiivset vaimulikku sõnumit Kristina Lepikult ning pühapäeva hommikust piiblitundi Mart Pöörilt, mis läks noortele hästi peale. Lisaks oli meil vapustavalt äge orienteerumismäng Kilingi-Nõmme linnas. Orienteerumismängus tuli tarvitada nutiseadmete abi interneti ja GPSi või ka Piibel.net’i kasutamisel. Kogu orienteerumismäng toimus Mäejutluse teemal, mis oli läbi põimitud erinevate huvitavate ülesannete ja tegevustega. Laupäeva õhtul grillisime kiriku taga asuva järve ääres ning laulsime lõkke ümber kitarri saatel ülistust Jumalale.
Pühapäeva hommikul osalesime EELK Saarde Katariina koguduse armulauaga jumalateenistusel. Koguduse õpetaja Arvet Ollino mahutas jumalateenistuse liturgiasse isegi palve meie noorte eest, mis oli väga südantsoojendav. Osalemine luterliku kiriku jumalateenistusel oli mitmele meie noorele uueks ja huvitavaks kogemuseks. Koguduse õpetaja luges teenistuse lõpus ka kirikunalju. Aga kõige naljakam oli hoopis see, et ta neid nalju seal kirikus loeb.
Kui olime juba lahkumas, siis selgus ka, et kiriku aias, kus me olime telkidega maganud, oli tegelikult kunagi olnud hoopiski surnuaed. See uudis tuli noortele natuke šokeeriva, kuid humoorika üllatusena. Noored siiski ütlesid, et nemad said küll öösel väga hästi magada.
Kokku osales meie väljasõidul 16 inimest. Tundsime puudust rohkematest teismelistest noortest, kellest mitmed ei saanud kahjuks tulla. Kuid osalejad noored on andnud väljasõidu kohta väga-väga positiivset tagasisidet, ning soovivad sellistel väljasõitudel ja üritustel veel osaleda. Mina tahaksin aga väga tänada Joosepit ja kõiki abilisi muljetavaldava ja hästi organiseeritud noorte väljasõidu korraldamise eest! Suurim tänu aga Jumalale kõige selle eest, mida ta on meile võimalikuks teinud.
Lastemisjon Tartus
Selleaastane lastemisjon oli eriline just seetõttu, et lisaks kohale sõitnud meeskonnale – Maris Paas, Matri Joosua Hollman, Karl Saamuel Hollman, Kärt Kasuk ja Victorya Harmalova – oli sama suur meeskond aktiivseid noori abistamas ka kohapeal, kelle hulka kuulusid Maria Tamm, Saskia Tuberg, Ingrid Tuberg, Mattias ning Karl Markus.
Kahel päeval organiseeritud lasteüritustele tuli lisaks meeskonnale 15 kohalikku last. Üheskoos viidi läbi ja nauditi programmi, mängiti, võisteldi, meisterdati ja muudeti läbi tegevuste Jumala armastus nähtavaks. Igas lastemisjonis on oma osa ka kultuuriprogrammil, sel korral külastasime meeskonnaga ERMi.
Nii meeskond kui ka kohalikud lapsed ja lapsevanemad kasvasid nii kokku, et lahkuti pisarates.
Reeküla pühapäevakooli lastel oli juulikuus palju tegemisi
Osalesime mitmes laagris ja meie kiriku sünnipäevapeo lasteprogrammis. Nüüd paarist üritusest lähemalt.
Lastelaager „Indiaanlaste seiklused“ toimus Vanamõisa laagrikeskuses, kus oli koos umbes 40 last erinevatest Saaremaa kogudustest. Laagri alguses jagati lapsed suguharudesse (gruppidesse) indiaanlastele kohaselt ja iga laps sai endale uue nime (nt Kuri Krokodill, Laulev Oja, Hundi Silm, Väle Välk jne), mis tekitas lastes suurt elevust. Kolme laagripäeva jooksul õppisid lapsed tundma piiblilugusid: kuidas Jeesus vaigistas tormi, Jeesusest kui heast karjasest, Jeesuse jüngritest ja iga päev õpiti ka selgeks uus kirjakoht Piiblist. Nagu laagrile kohane, ei puudunud sealt ka võistlused, lõkkeõhtud, laulud, meisterdamised ja poiste lemmik jalgpall.
23. juulil oli meie koguduse 107. aastapäev ja samaaegselt jumalateenistusega toimus kiriku õues lasteprogramm. Päeva teemaks olid talendid – rääkisime sellest, milliste talentidega on Jumal meid varustanud ja kuidas me saame neid kasutada teenimisel. Toimusid ka grupitööd, kus lapsed valisid, kas osalevad laulmise-, kunsti-, spordi- või toitlustamise grupis; pärast jagasid lapsed oma kogemustest ka teistele lastele. Üheskoos õppisime ka selgeks uue laulu ja maitsesime laste tehtud maasikamoosi vahvlitega. Päeva lõpus sai iga laps otsida peidetud aardekirstu, mille sees oli üllatus.
Laste siirus ja armastus on see, millest meil on palju õppida ja saame olla tänulikud, et meile on antud võimalus jagada neile Piibli tõdesid.
AGAPE laste suvekool
„Issand näeb, mis on südames“ 1Sm 16:7
Juba üle 20 aasta on Pärnu Agape kogudusel olnud hea meel kutsuda Agape kirikusse ja Männi parki neljaks päevaks kokku lapsi üle kogu Pärnu linna selleks, et üheskoos paremini Jumalat tundma õppida. Sel aastal toimus Agape Laste Suvekool 11.-14. juulil teemal “Jumal on hea!” ning osalema kutsuti kõiki lapsi vanuses 4-11, et iga päev paari tunni jooksul rääkida lastega heast Jumalast, laulda, meisterdada ja mängida.
Eriline osa selles sündmuses on alati olnud Agape koguduse Ameerika sõpradel Asbury metodisti kogudusest Tulsa linnast Oklahoma osariigis – nii neil, kes igal aastal palveid, häid nõuandeid ja vajalikku varustust üle ookeani läkitavad kui ka vabatahtlike tiimil, kes pika reisi ette võtavad, et kohapeal jõu ja nõuga abiks olla. Sel aastal õnnistati meid väga toreda 12liikmelise, peamiselt noortest koosneva grupiga.