EMK noorte kevadlaager „Süüdatud süda“
20.-23. aprillil toimus metonoorte kevadlaager, mis seekord kandis pealkirja „Süüdatud süda“. Laagri inspiratsiooniks oli John Wesley, kelle Aldersgate’i kogemusest möödus selle aasta 24. mail 280 aastat. Loe edasi
Noored tutvusid Piibli ABCga
2018. aasta talvel alustati Eesti Metodisti Kiriku Tallinna Koguduses esmakordselt umbes kolm kuud kestva Noorte Alfa kursusega. Tegemist on kristliku usu põhitõdesid tutvustava seminaride sarjaga, mis on mõeldud just teismelistele. Igal pühapäeval tuldi kokku, et veeta koos mõnusat aega ning õppida ja arutleda elu kõige olulisemate küsimuste üle. Huvitav on see, et alguses nägime tiimiga vaeva, et noori osalema kutsuda, kuid pärast esimesi kordi olime positiivselt üllatunud, kui noored ise oma sõpru ja õdesid-vendi kaasa võtsid.
Tagasi vaadates on tore mõelda, et kogu ettevõtmine kõnetas nii kristlasi kui ka noori, kel polnud varem kristlusega mingit kokkupuudet olnud. Usumegi, et lõpuks sai igaüks sellest kogemusest enda jaoks midagi kaasa võtta – olgu see siis uued sõbrad, uus vaatenurk usule, kinnitus mingile argielus valitsevale kahtlusele või vastused painavatele küsimustele. Kokkuvõttes loodame kindlasti, et saame kursusega jätkata ka järgnevatel aastatel. Pilt on tehtud pärast Noorte Alfa viimast seminari, Kadrioru pargis.
Pühapäevakooli õppeaasta lõpetamine Tallinna koguduses
Vahva kaks-ühes üritus toimus 20. mail. Lapsi oli koos hulganisti – toimus pidulik õppeaasta lõpetamine ja uue lasteraamatu tutvustus. Nimelt on mitmeid asju, mis on koos head ja mugavad – näiteks pliiats koos kustutuskummiga, võtmehoidja koos taskulambiga või hoopis palve koos paastumisega. Loe edasi
Pühapäevakooli laste ja perede matk tärkavas kevadises looduses
Oodatud ja vahvaks traditsiooniks on kujunenud meie Tallinna koguduse pühapäevakooli kevadine väljasõit. Möödunud kevadel käisime seikluspargis. Aga seekord, pühapäeval, 6. mail asusime teele Harjumaale, loodusmatkale. Loe edasi
Toimetaja veerg
Tere, armas lugeja!
Kevad on kalendri järgi juba ammu käes, kuid ikka on meil veel tõelise kevade ootus. Vahel teeb see kannatamatuks. Vahel avastad, et ootus polegi nii paha. Ootuse ajal on aega mõelda elu ja oluliste asjade üle järele.
Üks sündmus, mida vajame taas ja taas mõelda – see on Jeesuse ohvrisurm. Iga kevad toob selle sündmuse meie mõtteisse. Ja alati on selles kurbust, lootust, aga ka ülestõusmise ootus. See sündmus on nii oluline, et selle lõpuni mõistmiseks kulubki aastaid.
Tänavu täitus meil ka sada aastat Eesti Vabariigina, mida tähistati nii oma perede keskel kui ka koos rahvaga. Sini-must-valget on tänavapildis ja näoraamatutes rohkem, kui tavaliselt. Ning inimeste ootused on tavapärasest kõrgemad. Loodame siis, et see rõõmus aasta toob kaasa elu ja palju õnnestumisi.
Siiski meenutame sel kevadel ka taevasesse koju minejaid. Toome ära mõned mälestuskillud suurest jumalamehest Billy Grahamist. Tema elu kõnetas paljusid ning seda ka Eestis, keset ranget nõukogude aega. Mäletan isegi oma lapsepõlvest, kui temast juttu oli. Põnev on ju kuulda inimestest, kes on sellisel määral Jumalale pühendunud ja elasid täiesti teistmoodi elu.
Aga nagu ikka – kajastame ka selle ajakirja veergudel metodisti kiriku äsjaseid sündmusi. Lisame ka meenutusi ammustest ajast, sest need meenutused annavad julgust tänases päevas elada.
Õnnistustega, Taimi Pärna
Kevad
Kevad on kui rõõmus haldjas,
lendab ringi, pintsel peos.
Nii saab peagi igast aasast
lilleline kunstiteos.
Roheliseks maalib muru,
puudel pungi paisutab.
Pajukiisusid ta õhtul
tasakesi kaisutab.
Kevadet sa leiad kõikjalt:
metsast, niidult, ojaveest.
Taevaisa, sind ma tänan
selle kauni aja eest!
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistati metodisti kirikus mitmeti
Kuressaare
Kuressaare metodisti kirikus toimus erinevate Saaremaa koguduste ühine ülistuse- ja palvepäev.
Ühinenud Metodisti Kirik arvudes
Ühinenud Metodisti Kiriku liikmeskond ületas maailmas 12,5 miljonit. Statistika rajaneb peamiselt 2016. aasta andmetel, vähesel määral ka varasemal ja hilisemal aruandlusel. ÜMK Peakonverentsi sekretäri Gary Gravesi andmetel on meie denominatsioonis 12 557 214 tunnistavat liiget ja see peegeldab kiriku liikmeskonna üldist kasvu.
Järgmisel peakonverentsil aastal 2020 osaleb kokku 862 delegaati, pooled vaimulikud ja pooled ilmikud. Delegaatidest esindab USAd 55,9%, Aafrikat 32%, Filipiine 6% ja Euroopat 4,6%. Lisaks on esindatud rida iseseisvaid metodisti kirikuid, kellega ÜMK-l on tihedam koostöö. Kõige suurem delegatsioon, 50 liiget, saabub Põhja-Katanga konverentsist Kongost. Delegaatide arv määratakse kindlaks valemiga, mis võtab arvesse iga konverentsi vaimulike ja ilmikute arvu. Loe edasi
Evangeeliumi sõnum Rooma kirjas
Rooma kirja tekst ptk 12:2 sobib hästi mõtisklemiseks ülestõusmispühade ja nelipüha vahele. Kirja 12 peatükk alustab nimelt selle osaga kirjast, milles Pauluse esitatud üleskutsed ei omaks mingisugust sisu ega jõudu, kui neile ei eelneks toetuspind, millelt lähtuda. Teoloogilises keeles väljendatuna – üleskutsed eeldavad kindlat lähtekohta, metafoorilises keeles väljendatuna aga oleks see sama, mis nõuda põllumehelt saaki ilma, et talle antaks vahendeid selle tootmiseks.
Rooma kiri (nagu ka evangeeliumid) on ses mõttes huvitav, et see on kirjutatud uskuvatele kristlastele ja lausa kutsutud pühadele, nagu Paulus roomlasi kutsub (1:7).
Näib siis, et ka usklikud vajavad aeg-ajalt evangeelset sõnumit Kristusest ja seeläbi meelde tuletamist oma uuest päritolust. Sest maailm, milles ta elab, ja mis on üsnagi raisus inimese enese tegevuse tõttu, haarab aeg-ajalt uskujad nõnda enda mõju alla, et vajatakse meeldetuletust. Just see on, mida Paulus Rooma kirjaga lisaks õigeksmõistmisele rõhutab ja seletab – kuidas olla maailmas, kuid mitte maailmast! Sest kristlase osaks on paratamatus elada „vana” ja „uue” olemisviisi lõpmatus konfliktis.
Seminar „Emakeelne Piibel meie elus“ Pärnus
27. jaanuaril toimus Pärnus Agape keskuses Eesti Piibliseltsi ja Pärnu koguduste ühine seminar „Emakeelne Piibel meie elus“.
EMK Pärnu Agape kogudust ja piibliseltsi seob pikaajaline koostöö. Läbi aastate on Agape ruumides ikka olnud üleval näitus või on korraldatud mõni ühine üritus. Paljud ehk ei teagi, et Eesti Piibliseltsi taastamise ajal 1990. aastate alguses asus Pärnus piibliseltsi esimene kontor.
Kohale tulnud piiblisõpru tervitas ja seminari juhatas sisse kohaliku koguduse pastor Tõnu Kuusemaa. Seejärel tutvustas Jaan Bärenson keskuse fuajeesse üles seatud näitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini.“
Aasta tegu
21. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis Pirita linnaosa kontsert „EV 100“. Linnaosavanem Alina Tubli andis „Pirita aasta inimese“ tiitli Mähe Seltsi esimehele Erik Vestile ja „Pirita aasta tegu“ tiitel anti Mähe kiriku taastamise eest. Selle tiitli autasu võttis vastu pastor Ruudi Leinus koos abikaasa Haldiga. Kogu au ja tänu kuulub Jumalale!
Kabinetikoosolek Tallinnas
14.-16. märtsil 2018 toimus Pirita kloostris järjekordne kabinetinõupidamine.
Kaks korda aastas toimuva kabinetinõupidamise eesmärgiks on vaimulik osadus, parimate praktiseeringute jagamine, vastastikune kuulamine, õppimine, üksteise toetamine ning Püha Vaimu juhatuse palumine kirikule meie piiskopkonnas. Hetkel moodustavad kabineti 11 inimest, piiskop ja 10 superintendenti Norrast, Taanist, Soomest, Leedust, Lätist ja Eestist. Seekordse kohtumise üheks üsna oluliseks kõneaineks osutus ÜMK tulevikuküsimus.
Koguneb ju veebruaris 2019 Ameerikas erakorraline ÜMK Peakonverents, et arutluse alla võtta piiskoppide nõukogu peatselt valmiv ettepanek kiriku tuleviku osas. Kutsun siinkohal kõiki lugejaid üles jätkuvatele eestpalvetele kiriku tuleviku eest. Kohtumisel arutleti 2019 Tallinnas planeeritava Koguduse arengu kooli (School of Congregational Development) ettevalmistusega seonduvat, Inglismaa Metodisti Kiriku ja Rootsi Ühineva Kiriku (Uniting Church in Sweden) konverentsidel esindatuse küsimust, noorte misjonimeelsete juhtide võrgustiku loomise temaatikat, koguduste rajamise hetkeseisu, piiskopkonna noorte vaimulike kohtumist ja mitmeid teisi teemasid.
Piiskopkonna noorte vaimulike kohtumine
16.-18. märtsil 2018 toimus Tallinnas, Pirita kloostris Põhjala- ja Balti piiskopkonna noorte vaimulike (pastorid ja diakonid) kohtumine. Kokkusaamine algas reede õhtul ja lõppes pühapäeval jumalateenistusega EMK Tallinna koguduses, kus jutlustas piiskop Christian Alsted. Piiskopkonnas on ligi 30 vaimulikku vanuses kuni 40 aastat. Neist 21 oli võimalus kohtumisel osaleda. Kokkusaamise eesmärgiks oli suhete arendamine ja vaimulikkonna tugevdamine, sest just noored vaimulikud on need, kes kirikut tuleviku päevadel edasi viivad. Osadusaeg oli mõeldud õppimiseks, jagamiseks, kogemuste vahetamiseks ja koos palvetamiseks, aga ka refleksiooniks ja tulevikunägemuse seadmiseks. Minul õnnestus osaleda kohtumise avatervitusel ja ühel õhtupalvusel. Kõige intrigeerivamaks etteasteks oli ilmselt piiskopi poolt sisustatud teema: Asjad, mida seminaris ei õpetatud, kuid mida iga pastor peab teadma.
Räpina 30
Räpina kogudus tähistas 30-ndat aastapäeva. Palju õnne.