Nädalalõpp perega noortelaagris
Need harvad nädalalõpud, mida saame koos perega veeta, on kulla hinnaga, ning tihti tulnud kompromisside ja palvete tulemusena. Meie tihedas graafikus avastasime üllatusena, et sel korral ei olegi vaja võidelda ja seda suurem oli rõõm. Ka poisid igatsesid ja soovisid korvpallilaagritele vahelduseks jõuda noortelaagrisse, et olla kristlikus õhkkonnas. Noortetoimkond oli meid kutsunud, et me võiksime olla olemas ning toetada, teenida palves ja Tanel juhtida poiste Wesley-gruppi. Noortelaager nagu ikka: mõnusad mängud, palju nalja, loengud, vestlusgrupid, hea toit, ühised tegevused, kuid sel korral jättis kõige sügavama emotsiooni laupäevaõhtune palve- ja ülistusõhtu, kus saime koos toimkonnaga teenida noori eestpalves. See õhtu näitas, et noored on janused Jumala järele, muutuste järele enda ja oma sõprade-lähedaste eludes. Nad on valmis tulema oma mugavusest välja, et teha enamat. Ei mäletagi, kuna viimati sai oldud palvekoosolekul, kus 90% osalejatest tuleb eestpalvele ning 50% osalejatest on poisid. Me elame põnevas ajas ja seda suurem on igatsus me südames: Vähem mind ja rohkem Jeesust! Mingil hetkel julgesime selle lausa välja öelda: see on ju unistuste nädalalõpp koos perega – noorte keskel, looduslikult kaunis kohas ja erilises õhkkonnas.
Poisid võtsid selle kokku lühidalt: Sel nädalalõpul kogesime, et Jumal on kohal. Kõik olid janused Jumala järgi, hea oli koos ülistada, Wesley-grupis arutleda ning veeta aega koos sõpradega.
Ele ja Tanel ning Phil-Benjamin ja Daniel Paju
Hoia enda hooleks antud vara …
24. oktoobril tähistasid Merle ja Taavi Hollman hõbepulma- ning 8. novembril Velli ja Matti Hollman kuldpulmapäeva. Neid pidulikke sündmusi tähistati üheskoos tänuteenistusega 1. novembril Mere pst. 3 kirikus, kus 50 aastat tagasi toimus Velli ja Matti laulatus. Siinkohal avaldame Olav Pärnametsa tervitussõnumi kuld- ja hõbepaarile.
Mulle on meelde jäänud Piibli kirjakoht, millega teid, Velli ja Matti, tervitas teie pulmapeol Kärdlas kohalik baptistikoguduse pastor: „Oh Timoteos! Hoia enda hooleks antud vara …“ (1Tm 6:20a). 2Tm 1:14 ütleb: „Kaunist, sinu hooleks usaldatud vara hoia Püha Vaimu läbi, mis meis elab.“ The Amplified Bible tõlgib seda: „Valva ja hoia suurima hoolega kallihinnalist ja imeliselt saadud andi, mis on usaldatud sulle, Püha Vaimu abiga, kes teeb oma kodu meis.“
Siin kirjakohas on jutt kallisvaradest, mida ja keda Jumal on usaldanud oma ustavate hoolde. Kas nende hulka kuulub ka naine? Pühakiri ei jäta siin ruumi kahtlemiseks: „Tubli naine on palju enam väärt kui pärlid“ – sellega on öeldud, et palju enam väärt kui kõige kallimaks peetav maine vara. Kes leiab tema? Meie ees on täna kaks tubli meest, kes võivad öelda: „Meie leidsime!“ Ja kui pisut järele mõelda, siis võiks öelda, et eks need varandused leidsid natuke meid ka.
Varsti hakkas Taevaisa Mattile ja Vellile kallisvara juurde lisama. Neile pandi nimedeks Taavi, Liivi ja Marti. Aastad möödusid ja hea Issand usaldas järjest rohkem oma kallisvara nii Matti kui ka Taavi hoolde. Mattile koguduse juhatuse esimehe ülesannetes, Taavile nii abikaasa, pereisa, koguduse kui ka kiriku karjase ülesannetes. Palju kõrgehinnalist Issanda vara. Matti, kuidas sa küll oled suutnud hoida hoolega oma kaasat, lapsi ja koguduse majapidamist? Taavi, kuidas sa küll oled suutnud hoida hoolega Merlet, Eliisabetti, Hannat, Naatanit, Rahelit ja Taavetit, kogudust ja kirikut?
Usun, et olete kuulda võtnud apostel Pauluse nõuannet: „Seda kallisvara, mis su hoolde on usaldatud, hoia Püha Vaimu abiga, Kes meis elab. Püha Vaimu abiga – väe, armastuse ja mõistlikkuse Vaimu helde abiga. Loodan kindlasti, et järelejäänud osa teekonnast te jätkate samal kursil.
Armastusega teie Olav ja Urve.
1. novembril, Kõigi Pühakute Päeval 2017 Mere pst. kirikus.
Palju õnne ja õnnistust kuld- ja hõbepulmapaarile!
Sõbrapäev Tartus
23. septembril toimus Tartu Püha Luuka koguduses SÕBRAPÄEV, kuhu lisaks korraldajatele oli kogunenud ca 25 Tartu noort. Päev oli jagatud temaatilistesse plokkidesse, kus nii väikesed kui ka suured said teadmisi Jumalast nii üheskoos kui ka eraldi vanusegruppides.
Üheskoos mängiti lauamängu, kus lapsed olid ise nuppudeks, tehti draamasid, katseid ja saadi osa piibliloost. Päeva lõpetas ühine söömaaeg.
Päeva lõpuks otsustas üks noor teha otsuse Jumala kasuks.
Ürituse korraldas EMK lastetöö toimkond + Matri Joosua koostöös Tartu pühapäevakooliõpetajatega.
Reeküla koguduses
Sellest sügisest oleme pühapäevakoolis alustanud lastele õpetamist piiblilugude algusest ehk maailma loomisest. Pühapäevast pühapäeva on lapsed saanud uusi teadmisi Jumala loomingust ja saanud ka ise kogeda loomise imet. Nimelt oleme ühistööna meisterdanud pildi Jumala loomingust (vaata pilti). Lapsed on õppinud tundma ja usaldama Jumalat nii väikeses kui suures. Mõned näited: kui pühapäeval Urve rääkis lastejutluses palvetelefonist, siis lapsed rääkisid palvetelefonist ka oma sõpradele; samuti palvetavad lapsed, et lugemine paremini välja tuleks või oma kassi pärast, kes oli kadunud või tervise ja hirmude pärast jne….
Oluline on mitte unustada, et oleme Jumala looming ning ta hoolib ja armastab nii väikeseid kui suuri.
Õnnistusi!
Lastetöö koolitus
EMK lastetöö toimkonna poolt korraldatatud „Avaliku esinemise“ koolitus toimus 28. oktoobril Tallinna koguduse majas. Avaliku esinemisega puutub mingil hetkel kokku iga inimene, mitte ainult õpetaja, seetõttu õpitigi üheskoos, kuidas eri elusituatsioone puudutavaid kõnesid koostada ja esitada neid veenvalt, struktureeritult ja publikule nauditavalt.
Koolitusel osales 18 inimest üle Eesti. Esinemisjulgust arendati läbi mängude, diskussioonide ja erinevate ülesannete.
Lastetöö tegemistest Tallinna koguduses
Lastetöös on sügisel olnud tegusad ajad. Pühapäevakoolis on toimunud erinevaid ja vahvaid tunde. Esiletõstmist väärib novembrikuu kolmandal pühapäeval toimunud pühapäevakoolitund koos vene koguduse pühapäevakooliga. Idee teha lastele pühapäevakoolitund koos vene koguduse lastega sai alguse sellest, et just sel pühapäeval toimus ühisjumalateenistus. Tunni sisu eest vastutasid vene koguduse pühapäevakoolitöö tegijad. Sõnum Joona loo põhjal oli eraldi nii vene kui eesti keeles, aga teised tegevused sel hommikul olid gruppides; koos olid nii eesti kui vene keelt kõnelevad lapsed. Suur tänu kõigile, kes ühistunnis kaasa aitasid!
Piiblist teada/tuntud Joona loo läbi aga selgitati ja õpetati lastele, kui palju Jumal meist igaühest hoolib ning et ükskõik kus me oleme, teab Jumal seda alati. Tunni tegevustest veel täpsemalt: lapsed said omavahel tutvuda ja pisitasa sõprussuhteid luua, koos laulda, mängida, meisterdada, kuulda misjonisõnumit ja keemiakatsete
jälgimise kaudu ka arusaamise, kuidas Jeesus saab puhastada patust ja anda inimesele uue puhta südame.
Pühapäevakoolis on tõesti vahva; hea on olla Jumalaga sõber ning õppida Teda veelgi enam tundma. Parim on see, kui su süda kuulub Kristusele ja oled Temaga koos alati! Joona lugu tuletab ka meile, täiskasvanutele meelde, kas me vahel ei põgene Jumala ja Tema antud ülesannete eest.
Mis on kirikukalender?
Ajaarvamisi ja kalendreid on mitmesuguseid. Jumala armust oleme astunud uude kirikuaastasse. Üheskoos meenutame Jeesuse tulekut siia maailma ja ootame Teda tagasi; pühitseme Tema sündimist inimeseks, kuulame Tema õpetusi ja saame osa Tema kannatustest, surmast ja ülestõusmisest. Kirikuaasta lõpul, Kuningas Kristuse pühal, austame Teda, kes saab aegade lõpul kõigeks kõiges.
Sellel teekonnal aitab meid meie kiriku kalender, kus piiblilugemise kaudu tuuakse meieni need lunastussündmused. Kirikupühad ei ole välja mõeldud vaimulike töö- või koguduseliikmete vaba aja sisustamiseks, vaid selleks, et aasta jooksul ja ühistel jumalateenistustel osa saada kõigest sellest, mida Jumal Jeesuses Kristuses meie heaks on teinud. Kalendris toodud piiblilugemised aitavad meil siseneda konkreetsetesse sündmustesse ja neist osa saada Püha Vaimu kaudu.
Pühapäevade ja kirikupühade lugemised on võetud oikumeenilisest lektsionaariumist Revised Common Lectionary ja neid tervikuna kasutades võime teada, et meiega koos loevad neid sajad miljonid kristlased üle kogu maailma.
Kalendris on eestpalveteemad igaks nädalaks, pühapäevade ja pühade liturgilised värvid, lõpuosas meie kiriku tööharude ja koguduste kontaktandmed ning info.
Kalendrist leiad ka aasta tähtsad sündmused meie kiriku elus, samuti kiriku- ja riiklikud pühad ja veel palju muudki.
Ela koos kirikuga läbi aasta, ole kursis meie kiriku sündmustega!
Toimetaja veerg
Sügis on taas näitamas oma värvide ilu – nii lehtede värvikirevust, kui ka tormisemat palet. Saagid on suures osas salves ning oma eludes vaatame pigem ettepoole, uuele hooajale vastu.
Meie ajakirja “saak” piltide ja kirjutiste näol on samuti hea. Suvel on palju toimunud, seega ka selles ajakirjas palju suve-kajastusi ning muidu mõnusat lugemist.
Lisaks on see aasta Eesti Metodisti Kiriku juubeliaasta – täitus ju kirikul 110. aastat. Seoses juubeliaastaga kutsus superintendent suve hakul üles oma kiriku ajalugu meenutama ja jagama. Üleskutse tulemusena avati Aastakonverentsil tore näitus ning ajalooline ülevaade pandi ka Internetti vaatamiseks üles (www.emk.voog.com).
See ajakirigi on osake ajaloost, kajastame nii minevikku, kui tänaseid tegemisi. Ka see on jälg ajas, see on meie lugu…
Igaüks vormib oma lugu, just nagu potisepp vormib savi. Soovin, et meie lugu oleks hea suure Taevase Potisepa silmis.
Ilusat sügist soovides,
Taimi
Austatud ajakirja “Koduteel” lugejad!
Kuulsin hiljuti üht meest ütlevat, et tema ema oli tõsiusklik inimene. Sõna “tõsiusklik” ei olnud muudest sõnadest kuidagi erilisemalt rõhutatud, kuid siiski köitis tähelepanu. Miks? Ilmselt oli poja jaoks oluline, et ema ei olnud lihtsalt usklik, vaid tõsiselt usklik inimene. Kes on tõsiusklik? Sünonüümina võiks välja pakkuda sügavalt usklik, pühendunult usklik, tõeliselt usklik, teisisõnu keegi, kes oma usku võtab siiralt ja väga põhjalikult. Loe edasi
Vaimulik külvi- ja lõikuseseadus
Oktoobris peetaval lõikustänupühal on sobilik meenutada eesti vanasõna: „Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel.“ Kui põllumees on hooletu ja jätab osa seemet kevadel külvamata, siis pole sügisel suurt saaki oodata. Sama printsiip kehtib ka vaimulikus elus.
Apostel Paulus on jäädvustanud meile külvi- ja lõikuseseaduse: „Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“ (2Kr 9:6). Veel ütleb ta kirjas galaatlastele: „Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu“ (Gl 6:7-8).
Vaimulik külv pole alati kerge ülesanne, see võib vahel kaasa tuua pisaraid ja valu, aga see-eest lõpptulemus on võrratu, kui saame näha oma vaeva vilja. Siis saame rõõmustada üheskoos psalmi autoriga: „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke“ (Ps 126:5-6). Loe edasi
Kirikute öö Agapes ja Pärnu linnas
Kuus aastat tagasi Tartust alanud ja üle Eesti aina populaarsem kirikuid tutvustav üritus, Kirikute Öö toimus sedakorda 9. juunil 2017; juba teist aastat osales sellel ka EMK Pärnu Agape kogudus.
Kirikute Ööd peetakse mujalgi Euroopas, kuid Eestis alates 2012. aastast iga aasta juunikuu teise reede õhtust keskööni, kusjuures kõikide üle Eesti osalevate kirikute ja koguduste lahtiolekute ajad ja programmi info on kättesaadav veebilehel www.kirikuteoo.ee.
Haapsalu kogudus sai toetust „Pühakodade programmist“
Meie kogudus on toetust taotlenud ja saanud programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ kaudu.
Pühakodade programmi eesmärk on pakkuda tuge Eesti kultuuriväärtuslike pühakodade ja neis peituvate kultuuriväärtuste säilitamisel. Toetust oleme taotlenud neljal ja saanud kolmel korral.
Hoonel on kaks võtmekohta, vundament, millele kõik toetub ja katus, mis kõike kaitseb. Need mõlemad, nii katus kui vundament, vajasid toestust.
Esimesel korral vahetasime pastoraadiosa katuse välja, mille tarvis saime toetust 12000 eurot. Vundamendi toestus oli aga nõnda mahukas, et kogu töö ei mahtunud ühe taotluse sisse, seega sai taotletud kahel korral, esmalt saime 20000 eurot, millega sai tehtud täpselt pool vajaminevast tööst. Järgmisel aastal jäime kahjuks nimekirjast välja, kuid see andis meile hingetõmbeaega, sest ka omaosalus ja ettevalmistused vajasid seda. Käesoleva, 2017. aasta alguses saime taas 20000 eurot toetust ja võisime tööd lõpule viia. Keldri täielik väljaehitamine aga jätkub viimistlustöödega.
Oleme väga tänulikud Jumala juhtimise ja hoole eest, mis meid on saatnud ja küllap tahab Tema oma nime austada ka seeläbi, et lisab inimesi, kes saavad selles kogudusekojas kohtuda Jeesusega.
Vt ka www.muinsuskaitseamet.ee
Narva koguduse tegemistest
29. juulil 2017. aastal toimus EMK Narva koguduses ristimisteenistus. Narva koguduses oli see esimene ristimisteenistus enam kui kahekümne aasta järel.
Ristimisteenistus toimus Narva Joaorus avalikul rannal. Ristiti kaks noort –Bogdan Chesnokov ja Serafima Ivanova. Peale ristimist jätkus pidulik teenistus koguduse hoones, kus ristitud võeti vastu koguduse liikmeteks ja toimus armulauaga teenistus, kus ristitud said esmakordselt osa Jeesuse ihu ja vere osadusest.
Peale selle toimus suvel meie koguduses 22.–24. augustini laste laager, mille korraldasid koguduse noored noortetöö juhi Elena Simankova eestvedamisel. Laagrisse olid kutsutud lapsed ja teismelised Narva linna viiest ühiselamust. Kokku osales laagris üle kolmekümne lapse. Nendega tegeleti kolmel päeval kella 11.–19-ni. Lapsi toitlustati lõunasöögi ja õhtuootega. Ilmnes, et paljud lapsed tulid teenistusele söömata ja laagri lõunasöök oli neile esimeseks söögikorraks päevas, kus nad said sooja toitu.
Lapsed oleksid soovinud, et laager oleks olnud veelgi pikem, sest seal nendega tegeleti ja nad said korralikult toitlustatud.
Alates 2. septembrist alustame koguduses laupäeviti taas tööd teismelistega, seda korraldab Elena Simankova koos koguduse noortega. Loodame, et sinna jõuavad ka paljud laagris osalenud lapsed.
sünnipäeva.
Euroopa Kirikute Nõukogu juhtkond külastas Eestit 17. – 20. augustil 2017
Delegatsiooni võttis vastu EKNi juhatus: president peapiiskop emeeritus Andres Põder, asepresident piiskop Philippe Jourdan, asepresident pastor Meego Remmel, täitevsekretär Ruudi Leinus.
Kavas olid kohtumised peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveltiga ja Usuasjade osakonnaga ning külastatakse CECi liikmeskirikuid: Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.