Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

  • Tänu su sõna eest

    Tänulikkus Jumala sõna väe eest, mis on võrreldud mõõgaga – igavene, tõde paljastav ja kahtlusi hajutav. Luuletus kutsub üles hindama Pühakirja mõju ka maailma lõpule lähendes.… Loe edasi

  • Marjana Luist

    Toimetaja veerg

    Ajakiri keskendub Eesti Metodisti Kiriku identiteedile ja wesleyliku kvadrilateraali alustele. Käesolevas numbris rõhutatakse Pühakirja ülimuslikkust, mida John Wesley nägi lunastuse allika ja metodisti elu juhisena. Piibel on tõe ja identiteedi… Loe edasi

Foto: Pexels.com

Superintentendilt

Kristuse muutumatus annab kindla aluse ebakindlatel aegadel, tuues lootust ja tuge. Eesti Metodisti Kirik jääb ustavaks Pühakirjale, Kristuse õpetusele ja oma missioonile, … Loe edasi

Põrmule elu Andja 

Artikkel mõtiskleb surma ja ülestõusmise üle, võrreldes looduse tsüklitega – seemne langemise, idanemise ja viljakandmisega. See rõhutab teenimise ja ohverdamise tähendust kristlase … Loe edasi

Üleskutse kogudustele palvetada Eesti maa ja rahva pärast

Armsad vennad ja õed, oleme Eesti maa ja rahva arengutega jõudnud teelahkmele. On valikute koht, ja otsused, mida nüüd langetatakse, määratlevad meie tulevikku väga oluliselt. /…/. Piibel õpetab meid Ef 6 peatükis, et meie kui kristlaste võitlus ei ole inimeste vastu, vaid vaimse kurjuse vastu, mis tahab määrata rahvaste saatusi. Siit tuleneb ka tegevusjuhend kogudusele: meil tuleb paluda ja seista vaimse kurjuse jõudude vastu, mis tahavad meie maad suunata sellisesse tulevikku, mis oleks meie kui kristlaste ja ka meie kui eestlastele jaoks hukatuslik. /…/. Sellepärast tuleme üheskoos kokku, et vaimselt oma jalg maha panna. Tuleme paluma, ja vaimus Taeva poole hüüdma. Tahame paluda Jumala hea tahte sündimist meie maal, ja Tema plaani meie rahva jaoks, Püha Vaimu erilist väljavalamist. Me usume kõigi Jumala koguduste erinevate andide rikkalikkust ühiseks kasuks.

Usume, et üksmeeles on jõud! Seega, on oluline, et oleksime ühel meelel ja tõmbaksime ühes suunas. Palume Jumala tulevikku oma maale, Tema tugevat ja püsivat ligiolu, et Tema tõde oleks siin au sees./…/.

Niisuguse pöördumise tegi kogudustele Valguse Tee vabakoguduse pastor Mart Metsala, kutsudes kristlasi ühisele ülistus- ja palveteenistusele Oleviste kirikusse käesoleva aasta 29. septembril. Selleks, „… et üheskoos otsida Jumala palet, paluda ja seista preestritena Jumala ees meie tuleviku pärast.“

Ülistus- ja palveteenistus lõppes üleskutsetega panna maha kõik, mis takistab kogudustel Kristuse ihuna ühiselt edasi minna (konfessionaalne uhkus, enda paremaks pidamine, oma teenistuskorra õigemaks pidamine, armastamatus, jne), täitmaks Issanda käsku viia evangeelium maailma nii sõnas kui teos. Olla üleüldise Kristuse kogudusena Jumala pildiks ja auks ning tunnistuseks Jumala armastusest kogu loodu vastu.

Usun, et tehtud üleskutse on jätkuvalt jõus igale kristlasele tema igapäevastes eestpalvetes.

Teenistuses osalenu,
Anne Saluraid

Eesti Kirikute Nõukogu: võrdse kohtlemise seaduse muudatused pole kooskõlas põhiseadusega

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.

Loe edasi

Tervenduskool

22.-26. augustini 2017 toimus Tallinna metodisti kirikus tervenduskool, mida juhatas pastor Larry Eddings koos 8-liikmelise “Wind of the Spirit” (eesti k “Vaimutuul”) meeskonnaga USA-st ja Indiast.

Pastor Larry Eddings of teeninud pastorina üle kuuekümne aasta ning neist üle neljakümne aasta on olnud ta tervendusteenistuses.

Seminaril käsitleti inimese tervenemist nii vaimu, hinge, suhete kui ihu tasandil. Lisaks sisaldas kool teemasid moondunud Jumala-pildi tervenemisest, tunnetuse sõnast, Püha Vaimust, andestusest, seksuaalsest murtusest, vabastusteenistusest, leinast paranemisest. Seminari juurde käis ka mahukas töövihik, mis sai seminari tarbeks eesti keelde tõlgitud. Loenguid pidasid erinevad grupiliikmed ning peale iga loengut oli töögrupp, kus osalejad praktiseerisid kolmestes gruppides eestpalvet antud valdkonnas. Reede-õhtusel tervendusteenistusel teenisid kolmestes meeskondades seminaril osalejad ning meeskond kattis neid eestpalves. Seminari jooksu kogesid kõik osalejad Jumala Püha Vaimu sügavat tööd oma elus ning mitmed tunnistasid ka füüsilist tervenemist. Tervenduskool lõppes loenguga, kuidas teenida Jumala Püha Vaimu väes, tuginedes apostlite tegude esimesele 5 peatükile ning armulauaga.

Loe edasi

Jalgrattamatk Valgamaal

Olles teelised, liigume oma igapäevastes tegemistes-toimetustes erinevaid radasid, kuhu Jumal juhib erinevaid inimesi, kellega vahetame kogemusi ja jagame rõõme, muresid, unistusi. Nii on kujunenud ka meie iga-aastane reisiseltskond: on neid, kes on osalenud rattamatkal ja tahavad ikka ja jälle tulla, ja neid, kellega oleme kohtunud ja kutsunud kaasa, et ühiselt koos nautida rattasõitu Eestimaa erinevates paikades. Meie eesmärgiks on veeta see aeg kui vähegi võimalik, koos peredega. Nii on olnud meil seltskonnas 8kuustest kuni 70aastasteni.

Meie jalgrattamatkad said alguse sellest, kui kolme sõbra – Urmas Sassiani (Tallinna kogudus), Tanel Paju (Räpina kogudus) ja Tarmo Kübara (Võru kogudus) teed ristusid, neil tekkis mõte minna jalgratastega vallutama Võrumaa mägesid, võttes jõukatsumisele kaasa ka oma pered ning sõbrad. Matk kujunes mitte niivõrd sportlikuks jõukatsumiseks, kui meeldejäävaks rännakuks keset imeilusat loodust koos heade sõpradega. Loe edasi

Juulikuul rattaga matkama Valgamaale… jaah, kõlab ju hästi!?

Ei saa jätta mainimata, et rattaga sõitmine on minu üks lemmiktegevusi. Ei hirmutanud ka eesmärk – sõita palju-palju kilomeetreid, sõita mööda kruusateid, läbida tõuse ja järske laskumisi ning mitmeid kurve. Kaaslasteks kristlased, peamiselt metodisti kogudustest üle Eesti.

Olin varem selle seltskonna rattaretkedest kuulnud, kuid jah, nüüd kui sain teada, et võin ka osaleda, olin rõõmus ja otsus minna saigi tehtud.

Matk oli põnev, vaja oli ka iseennast ületada ja pingutada, sest kokku sõitsime rattaga ligi 100 km paari päevaga. Retk oli mitmeti õnnistatud (hea ilmaga, vaatamisväärsustega), eriliselt hoitud (ei olnud suuremaid traumasid ega muud seesugust). Meil oli vahva öömaja (Tõrva misjonikeskus), maitsvad toidud (tänu kokkadele ja abilistele, sh mitmekülgse menüü koostajale) ja suurepärane seltskond.

Matk toimus enamjaolt mööda Valgamaad ja kõik vaatamisväärsused ja paigad, mida nägin, olid tõesti imekenad, lisaks on ju Valgamaa loodus ja teed mitmekesised ja imetlusväärsed. Matka viimane päev, pühapäev, oli eriline ka seetõttu, et saime osaleda jumalateenistusel Tõrva baptistikoguduses.

Teiste matkalistega matkajärgselt muljetades selgus, et kõigile meeldis tänavune matk väga. Lisaks kinkisid korraldajad igale osalejale medali, mis sobis kaela nagu valatult ja tähistas sobivalt sportlikku nädalavahetust ning jääb kenaks mälestusesemeks. Ja nii ootan minagi järgmist ühist rattamatka.

Aastad

Aastad viivad, aastad toovad,
meie elukangast koovad.
Viivad kõrvalt mõne kalli,
toovad juustesse meil halli.

Aastad kustutavad ära
mitme asja võltsi sära.
Aastad toovad mõistmist sest,
kus on tuum ja kus on kest.

Aastad viivad tervist, rammu,
lühendavad meie sammu.
Aastad toovad märkamist,
varavalges ärkamist.

Aastad toonud palvejulgust,
südamesse rahu, valgust.
Seda aastad küll ei vii,
see mu usk ja kindlus siin.

Jom Kippur – Lepituspäev

Sissejuhatus sügispühadesse

Tervelt kolm nädalat kestab igal sügisel juudi pühade hooaeg. See algab roš hašana ehk Uusaasta pühaga, millele järgnevad kümme Aukartuse päeva. Kümnendal päeval on jom kippur ehk lepituspäev ning nädala jagu hiljem lõpetab sügispühade hooaja kaheksa päeva kestev sukot ehk lehtmajade püha.

Juudi kalender ei lange kokku meil käibel oleva Gregoriuse kalendriga, mistõttu on meie vaatevinklist võetuna igal aastal juudi pühad umbes kuu aja võrra nihkes. Roš hašana on näiteks mõnel aastal septembri alguses; teisel aastal jällegi oktoobri alguses. Roš hašana alustab juudi kalendri järgi uut aastaringi; esimeseks kalendrikuuks on tisrikuu.

Käesoleval aastal algas juudi uus aasta 20. septembri õhtul; lepituspäeva tähistatakse 29. septembri õhtust 30. septembri õhtuni ja lehtmajade püha on 4. oktoobri õhtust 13. oktoobri õhtuni. Iisraelis kestab lehtmajade püha päeva võrra vähem kui mujal maades.

Jom kippur ehk lepituspäev on piiblis esitatud heebreakeelse nimega jom ha-kipurim ehk lepituste päev. See on juudi kalendri aastaringi kõige tõsisem ja pühalikum päev. Selle kohta on räägitud 3. Moosese raamatus 23. peatükis salmides 27-32: „Aga kümnes päev selles seitsmendas kuus on lepituspäev; see olgu teile pühaks kokkutulekuks: alandage siis oma hinged ja ohverdage Issandale tuleohvreid! Sel päeval ärge tehke ühtegi tööd, sest see on teile lepituspäevaks, mil teie eest lepitust toimetatakse Issanda, teie Jumala ees! Jah, igaüks, kes sel päeval ennast ei alanda, hävitatagu oma rahva seast! Ja igaühe, kes sel päeval teeb mingit tööd, ma hävitan tema rahva seast! Ärge tehke siis ühtegi tööd; see olgu teie sugupõlvedele igaveseks seaduseks, kus te iganes asute! See olgu teile täielikuks hingamispäevaks ja hingede alandamiseks! Algusega kuu üheksanda päeva õhtul, õhtust õhtuni, pidage seda oma hingamispäeva!”

Loe edasi

Tere Iisraelimaalt!

Tere Iisraelimaalt. Sirly maa parimaid vilju söömas.

Eelmises ajakirjas alustasime lugu  nelja eestlase viibimisest Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele. Oleme puhkamas Ashdodis järjekordsest tihedast töönädalast sõjaväebaasis.

Eelmise kirja lõpetasin hetkel, kui läksime Jeruusalemmas Holokausti muuseumisse ning sealt armeebussiga tagasi kõrbesse. Yad Vashem, nagu seda muuseumit nimetatakse, mõjub alati iselaadselt, hoolimata kui palju seal käinud oled. Meie giidiks on hallipäine juudi vanahärra, kelle sügavates kurbades silmades vilksatavad aeg-ajalt lõbusad sädemekesed. Tal on võime lühikese 1,5 tunniga liikuda läbi päratu suure hoone- ja infokolossi ning seada me ette lugu inimkonna ühest tumedamast ajaloohetkest. Ringkäigu lõpul vaatavad vana juudi elutargad silmad meile otsa ja ta ütleb: „Ärge mõelge nii, et küll olid kurjad ajad! Kurjus on jätkuvalt olemas ja tegutsemisvalmis, ent tema vägi ja toimimisvõime sõltub meie igaühe valikutest ja otsustest.“

Loe edasi

„Muutuge uueks oma meele uuendamise teel”. EMK XIII Suvekonverents

XIII suvekonverents, mille korraldamisega alustati juba möödunud aastal, on nüüdseks saanud ajalooks ja seega on paras hetk meenutada toimunut. Juba peale eelmise suvekonverentsi lõppu alustati uue planeerimisega. Esimesena saavad paika selle aeg ja broneeritakse telk. Kõigi rõõmuks oli sel aastal kohal Matthias Fritzsch koos misjonitelgiga ja sel teemal mingeid muresid ei olnud.

el aastal oli peakõnelejaks dr. Frank Billman USAst, kes on teeninud Ühinenud Metodisti Kiriku pastorina 41 aastat. Viimased 12 aastat on ta kaasa teeninud Aldersgate’i uuendusliikumises, s.h Metodisti Üleloomuliku Teenimistöö Kooli asutajana. Dr. Billman on samuti olnud külalislektor Ühinenud Teoloogilises Seminaris Daytonis, Ohios, kus ta on juhatanud Üleloomuliku teenimistöö doktorantuuriprogrammi. Samuti on nad olnud Aldersgate’i liikumise rahvusvahelise töö juhid.

Loe edasi

Lastetöö AA Suvekonverentsil

AA ranna lastetöö on alati olnud huvitav ja mitmekesine. Kokku osales lasteprogrammis 40 last, kellele pakuti erinevaid tegelusi igal hommikupoolikul, ja nagu juba tavaks saanud, oli pühapäevane lasteprogramm üllatus – sel korral sisenesime läbi musta augu maailma loomisaegadesse ja tegime seal ekspeditsiooni, kust tõendeid kaasa võtsime. Parim tänu lasteprogrammile oli vast see, kui kuulsime, et mitmed vanemad tulevad AA randa just seetõttu, et nende lapsed tahavad lasteprogrammis osaleda.

Kuna eelnevatel aastatel on olnud raske leida abiväge pühapäevakooliõpetajate näol, on juba kahel aastal olnud lasteprogrammi panustamas meie enda juhtimisalase koolituse läbinud lapsed ja noored. Sel aastal viisid kooliealiste tundi läbi Matri Jooosua ja Karl Saamuel Hollman, väikesi lapsi juhendasid Piibli radadel Kärt Kasuk ja Külli Kuusemaa. Sportmängude organiseerimisel panustasid Katrina Pint ja Anu Hobustkoppel, meisterdamisel aitasid Külli Pilv ja Aili Näär. Lisaks tänu Maris Paasile ja Arabella Tõnismäele, kes olid kõikjal abiks.

Edasi koos Jumalaga palves, Teda kuulates ja Piiblit lugedes!

Sel aastal toimus II EMK noorte piiblilaager 26.-30. juulil Sõmerpalu põhikooli hoones Võrumaal.

Kogesime terve laagri jooksul, et me ei korralda seda laagrit üksinda, vaid Jumala kaasabiga. Juba esimesel laagripäeval saime selle kohta ka tunnistuse. Enne laagrit helistati mulle ja küsiti, kas oleks vaja laagrisse midagi osta. Ma olin üsna kahtlev, sest meil oli toitlustus ja kõik muu korraldatud. Kui pakkuja ütles, et ostaks näiteks puuvilja, siis nõustusin kahtlevalt, ise omaette mõeldes, et no las ta ostab, küll noortel ära kulub.

Laagri teisel päeval leidis aset elektrikatkestus, millest me ette ei teadnud ning mis lükkas noortelaagri lõunasöögi 1,5 tundi hilisemaks. Eelnevalt ostetud puuviljad ja näksid olid nüüd hädavajalikud, andes meile võimaluse lõunasööki ootavatele noortele näksimist pakkuda. Jumal täitis meie varasalved, sest Tema teadis sellest eelolevast elektrikatkestusest. Seda sai Ta teha tänu inimesele, kes oli kuulekas Tema Vaimule! Kiitus meie kõikvõimsale ja kõiketeadvale Isale!

Loe edasi

ARVUTI – kas töövahend voi PEREMEES?

Kas sind tuntakse pigem profiilipildi voi reaalse välimuse järgi? Kui palju sa suhtled inimestega reaalselt ja kui palju interneti teel? Netisoltuvus pohineb samal nähtusel kui uimastisoltuvus,
kuigi tegemist pole kemikaalide, vaid surfamisega netiavarustes, kust voib leida nii teavet,
naudinguid kui lohutust.

Testi esmalt, kas oled sõltlane.

TEST

  1. Kas oled liigselt hõivatud internetist, nii et muuks eriti aega ei jäägi?
  2. Kas hea enesetunde saamiseks pead pidevalt ühenduses olema?
  3. Kas oled edutult proovinud lõpetada interneti kasutamist?
  4. Kas oled tujukas/kurb ja ärritunud, kui püüad internetis veedetud aega piirata?
  5. Kas oled jäänud internetti midagi tegema kauemaks kui algselt plaanitud?
  6. Kas oled internetis olemise tõttu seadnud ohtu olulise suhte või õppimise?
  7. Kas oled valetanud pereliikmetele, et varjata oma internetis olemise sagedust ja pikkust?
  8. Kas kasutad internetti meeleolu parandamiseks?

Tõsiselt tasuks muretseda nendel, kellel esimese viie küsimuse seast on vähemalt kolm ja viimasest kolmest küsimusest kõik saanud jaatava vastuse.

Ajuteadlane Jaan Aru selgitab:

nutiseadmed lihtsustavad meie elu, tuues vajaliku teabe meieni sekunditega, aga vastutasuks võtavad nad üle meie mõistuse. Ajule meeldib sisendi uudsus, see on tähtsaks õpisignaaliks. Kui me kohtame midagi ajule uut, siis tuleb ajul oma teadmistepagasit uuendada. Iga uue sisendi korral vallandub ajus kerge mõnureaktsioon, mis viib tõhusama õppimiseni. Nutiseadmed pakuvad palju vahetut uudsust (iga pöidlaliigutus toob midagi uut), seega tekitavad nutiseadmed palju mõnu. Mõnuga kaasneb aga alati oht jääda sõltuvusse. Igasuguse sõltuvuse tagajärjeks on see, et sõltuvuse objekt (heroiin, hasartmängud, nutiseadmed) kontrollib meie tähelepanu. Kui looduses, tähtsal koosolekul või meeleolukal õhtusöögil tunned vajadust oma nutiseadet vaadata, oled nutinarkar.

Lihtsad reeglid nutinarkarile:

Pane nutiseade koolis ja trennis kotti ja võta maha heliga märguanded – keskendu kooli ja trenni ajal ainult reaalsele tegevusele; kui vastu pead, premeeri end peale tegevust nutiseadme vaatamisega.

Ära kasuta nutiseadmeid rattaga sõites ega autoroolis.

Võta koju tulles nutiseade kätte peale seda, kui oled suhelnud vähemalt tunni oma lähikondlastega.

Ära mine voodisse nutiseadmega! Uni on aeg, mil ajus tehakse hooldustöid ja korrastatakse teadmisi, seega on uni hädavajalik nii lapse kui ka meie kõigi ajule.

Pane endale alarm, et sa ei veedaks lihtsalt aega nutiseadmes esmalt üle 10 min tunnis, hiljem lühenda nutiseadmes veedetavat aega järjest, kuni piirini, kus teed nutiseadmes vaid vajalikku.

Kui tunned, et tahaksid nutiseadmes kellegagi suhelda, helista parem talle ja saage kokku lives, et rääkida ja üksteist tundma õppida.

Nutiseadmes olemise asemel loe Piiblit või raamatut või tegele mingi muu endale meeldiva hobiga, varsti märkad, kui palju kasulikku suudad korda saata ajaga, mille eelnevalt netis veetsid.

Allikad: http://tarbija24.postimees.ee/

Noored vastavad. Matri Joosua Hollman

Küsimused:

1.  Kes sa oled? (üks sõna)

2. Kui vana sa oled?

3. Miks sa kirikus käid?

4. Kas Jumal on tegelikult olemas?

5. Kust sa tead?

Vastused

1.  Joosua.

2. 16.

3. Üksteisega koos olemine ja vaimulikel teemadel rääkimine on ülesehitav.

4. Ei mingit kahtlustki!

5. Näen seda selles, mis ta minu elus teinud. Ta on mu sõber, kellega ma igapäevaselt suhtlen. Keegi ei saa eitada Jumala olemasolu: sest:

1) Jumala loodus ülistab Loojat, st kui me vaatame kogu oma universumi majesteetlikku ilu, näeme Tema kätetööd.

2) Meil kõigil on südametunnistus ja me teame, mis on õige ja mis on vale. Me kõik teame, et süütuid beebisid lõbu pärast piinata on vale. Kui on olemas aga õige ja vale, peab olema mingi kõikumatu standard. Keegi, kes ütleb, mis on hea ja vale. Need on ratsionaalsed argumendid.

Miks usun Jumalasse? Oma armastusega, mida ma ei ole ära teeninud, on ta mind kätte saanud. Ta on mind juhatanud, mind õnnistanud ja mu elus imesid teinud. Kui kõik tundub tühine, siis tea, et tema on eluallikas. Vaid temas on võimalik kogeda Elu. Ta annab su elule mõtte. Sa siis kuuletud talle või mitte – see on sinu asi. Aga keegi ei saa ennast vabandada sellega, et Jumalat ei ole olemas.

AGAPE noorte väljasõidust

15.-16. juulil toimus meil noortega kahepäevane telkimisega väljasõit Kilingi-Nõmmele. Korraldajateks oli noortetöö toimkonna liige Joosep Kunder koos ustavate abilistega. Väljasõidu teemaks oli „Mäejutlus“ ja programm sisaldas endas interaktiivset vaimulikku sõnumit Kristina Lepikult ning pühapäeva hommikust piiblitundi Mart Pöörilt, mis läks noortele hästi peale. Lisaks oli meil vapustavalt äge orienteerumismäng Kilingi-Nõmme linnas. Orienteerumismängus tuli tarvitada nutiseadmete abi interneti ja GPSi või ka Piibel.net’i kasutamisel. Kogu orienteerumismäng toimus Mäejutluse teemal, mis oli läbi põimitud erinevate huvitavate ülesannete ja tegevustega. Laupäeva õhtul grillisime kiriku taga asuva järve ääres ning laulsime lõkke ümber kitarri saatel ülistust Jumalale.

Pühapäeva hommikul osalesime EELK Saarde Katariina koguduse armulauaga jumalateenistusel. Koguduse õpetaja Arvet Ollino mahutas jumalateenistuse liturgiasse isegi palve meie noorte eest, mis oli väga südantsoojendav. Osalemine luterliku kiriku jumalateenistusel oli mitmele meie noorele uueks ja huvitavaks kogemuseks. Koguduse õpetaja luges teenistuse lõpus ka kirikunalju. Aga kõige naljakam oli hoopis see, et ta neid nalju seal kirikus loeb.

Kui olime juba lahkumas, siis selgus ka, et kiriku aias, kus me olime telkidega maganud, oli tegelikult kunagi olnud hoopiski surnuaed. See uudis tuli noortele natuke šokeeriva, kuid humoorika üllatusena. Noored siiski ütlesid, et nemad said küll öösel väga hästi magada.

Kokku osales meie väljasõidul 16 inimest. Tundsime puudust rohkematest teismelistest noortest, kellest mitmed ei saanud kahjuks tulla. Kuid osalejad noored on andnud väljasõidu kohta väga-väga positiivset tagasisidet, ning soovivad sellistel väljasõitudel ja üritustel veel osaleda. Mina tahaksin aga väga tänada Joosepit ja kõiki abilisi muljetavaldava ja hästi organiseeritud noorte väljasõidu korraldamise eest! Suurim tänu aga Jumalale kõige selle eest, mida ta on meile võimalikuks teinud.

1 27 28 29 30 31 33
Mine Üles