Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud
Ajakirja esikaanel esile toodud kirjakoht on kõnekas ja paljuütlev, tuues välja selle, mis on andide päritolu, mida andidega peale hakata, mille jaoks ja kuidas ande kasutada.
Loe edasiTeenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad. Peetruse 4:10:
Jeesus andis jüngritele ülesande. See ülesanne on antud ka meile ja meie anname selle omakorda edasi teistele. Meil kõigil on oma aeg ja koht ja kindel ülesanne. Kõik inimesed on kutsutud teenima.
Loe edasi1Pt 4:10 Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
1Kr 14:26 Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist – see kõik toimugu ülesehitamiseks.
Ef 4:16a Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne.
Loe edasiPühakiri ütleb, et Jumal rõõmustas oma loomistöö üle ja hindas selle väga heaks: „Ja Jumal vaatas kõike, mis ta oli teinud, ja vaata, see oli väga hea“ (1Ms 1:31). Nii on kogu eksistents saanud alguse Tema tahtest ja nagu Pühakiri selgelt näitab, on Jumala olemus end andmise läbi jagada.
Eestikeelse sõna „andmine“ tüvest tulenevad niisugused sõnad nagu and, annetus, samuti võimekust näitavad anne ja andekus (kui talent). Lisaks hulk liitsõnu: armuand, andeksand või vaimuand, ohvriand; lauluand, kõneand, jpt. And on siis see, mida keegi või miski annab, pakub ja annetab (kingib), ütleb Eesti keele seletav sõnaraamat (2009).
Loe edasi2. oktoobril saab 50-aastaseks EMK Teoloogilise Seminari dekaan Mark Philip Nelson. Kuidas maailma teises otsas sündinud ja kasvanud noormees Eestisse jõudis ja milline on tema igatsus Eestimaa kristlaskonna suhtes, saad lugeda Kaire Lotamõisa poolt läbi viidud intervjuust Markiga.
Tutvusta palun ennast, kust sa oled pärit, kas usklikust perekonnast?
Loe edasiKäesoleval aastal möödub sada aastat Eesti metodistide esimesest iseseisvast aastakonverentsist Haapsalus. Toomas Pajusoo on koostanud ülevaate metodisti töö algusaastatest Eestis.
Esimeste metodisti kiriku teerajajate Vassili Tähe (Peterburist) ja Karl Kuuma (Tapalt) evangeelse kuulutustöö tulemusena kinkis Jumal Saaremaal vaimuliku ärkamise, mille alguseks peetakse 9. juunit 1907. Nende vendadega liitus usule tulnud Martin Prikask Arensburgist (Kuressaarest).
Loe edasiMis ma siis ootasin või mida läksin sinna tegema? Nägema sõpru, kuulama sõnavõtte, jalutama kaunis kohas, ujuma meres. Kindlasti, aga see on teiseks. Midagi veel? Kindlasti. Otsima Jumalat, kuulama Tema kõnetust, tajuma usurahva vaimset valmisolekut (milleks? Pilvede pärast, mida palvetades alatihti nägin?).
Neil T. Anderson on kirjutanud: Sinu suurim täitumine/teostumine (ingl fulfillment) tuleb, kui avastad oma Jumalast antud unikaalsed annid ja kasutad neid selleks, et teenida teisi ja tuua austust Jumalale. Ma olen temaga täiesti nõus. Aga mis siis ees seisab – tuleb avastada oma annid, ka tunnistada neid ja teenida nii nagu Jumal juhib ja kuhu läkitab.
Loe edasiEsimeste metodisti kiriku teerajajate Vassili Tähe ja Karl Kuuma evangeelse kuulutustöö tulemusena kinkis Jumal 1907. aastal Saaremaal vaimuliku ärkamise. See levis Saaremaalt edasi Tapale, kus Karl Kuuma poolt rajati esimene Mandri-Eesti piiskoplik metodisti kogudus (15. juulil 1912). Seejärel tekkisid uued kogudused Haapsalus (9. märtsil 1918), Rakveres (24. sept 1920) ja Pärnus (30. aug 1921). Seega käesoleval aastal möödub sada aastat EMK Pärnu Agape Koguduse sünnist.
Loe edasi10 aastat tagasi sai EMK Tallinna kogudus ja ühtlasi kogu Eesti endale ajaloo esimese oreli, mille ehitamisel on järgitud prantsuse orelimeistrite traditsioone. Töö teostajaks sai konkursi võitnud Belgia orelimeister Guido Schumacher. Orelis on 24 registrit, 2 manuaali ja 1700 vilet. Suurt kaalu omavad prantsusepärases orelis puhkpilliregistrid, nagu oboe, trompet, tromboon (posaune) jne. Orel on ehitatud professor Hugo Lepnurme mälestuseks.
Orel saabus Eupeni orelitöökojast Tallinnasse 26. septembril 2011. Selle paigaldamine kestis 5. oktoobrini ja häälestamine 22. oktoobrini. Oreliga avajumalateenistus toimus 30. oktoobri hommikul ja pidulik kontsert samal päeval kell 17. Avakontserdil esinesid orelil meie orelikonsultant Göran Grahn Rootsist ja professor Hugo Lepnurme õpilased Ene Salumäe, Virve Soode, Piret Aidulo, Kristel Aer ja Toomas Trass.
Pikem artikkel oreli kojujõudmisest on ilmunud ajakirjas Koduteel nr 4 (103), 2011, pealkirja all „Olgu temast palju rõõmu“.
Metodisti Maailmanõukogu tunnustas rahupreemiaga Eesti Metodisti Kiriku kauaaegset pastorit ja superintendenti Olav Pärnametsa, kes on olnud ka Eesti Kirikute Nõukogu üks asutajaliikmetest (1989), selle asepresident (1993–2001) ja Eesti Evangeelse Alliansi president (1991–2002).
Loe edasiÜles kasvanud olen tollases tavalises nõukogudeaegses peres, kus elati ilma Jumalata.
Esimesed paarkümmend tööaastat olin sisearhitekt, projektide tekstid kirjutasin standardkirjas või vaba šriftiga. Viimati olin asutuses, kus osa disaineritest, sealhulgas ka mind, saadeti ootamatult 2 aastaks kirjakooli kalligraafiat õppima. Püüdsin küll selgitada, et mul seda oma töös vaja ei lähe.
Loe edasiAlates 19. veebruarist 2021. a toimus noortele suunatud online alfa kursus. Kuna tervisekriis ühiskonnas võttis aina suuremaid pöördeid, siis tuli leida hea lahendus, kuidas noored saaksid kriisiaja üle elatud ning sealjuures ka oma suhet Jumalaga arendada. Tekkis idee korraldada kristlikke põhitõdesid tutvustav kursus noortele, mis oleks samas ka alternatiiv igakuistele noortekatele. Nägin vajadust võtta noortega aega, et süveneda kristlaste jaoks olulistesse alustaladesse ja uurida, miks me üldse kokku saame ja midagi teeme. Esialgne plaan, Alfa läbi viia ainult EMK Rakvere koguduse noorte seas, kasvas peagi suuremaks ja ühtäkki oli tegu üle-Eestilise metonoorte online-Alfa kursusega.
Loe edasiKäisin sel suvel esimest esimest korda Generation2 noortelaagris. Algul kahtlesin, et kas ikka minna sellesse laagrisse, sest ei olnud sellest eriti kuulnud ega osanud väga midagi arvata. Otsustasin siiski minna ja pean ütlema, et esimesest päevast alates mõistsin, et mu kahtlustel polnud alust. See laager oli lihtsalt nii imeline, et seda emotsiooni ja kogemust on raske sõnadesse panna.
Loe edasi20.-23. juulil toimus Ruusmäel, Rogosi mõisas noortelaager vanusele 11-14 aastat. Laagri meeskond nägi palju vaeva, et see aeg meie jaoks põnevaks muuta. Mängisime erinevaid topside, pallide ja veega seotud mänge. Laagris käis erinevaid külalisi. Esimene neist õpetas meile rütmipillide valmistamist. Valikut oli palju ja enda tehtud pilli sai pärast ära kaunistada.
Loe edasiÜhes pühapäevakooli tunnis teatas õpetaja lastele, et nad hakkavad tegelema ühe vahva projektiga. Ta andis igale lapsele paberi, kus oli numbritega tähistatud, millise värviga vastavat ala tuleb värvida. Iga paberilehe juurde andis õpetaja värvipliiatsid, mida just selle lehe värvimiseks vaja oli. Mõni laps sai neli erinevat värvi pliiatsit, mõni viis, mõni kuus, aga Kaspar ja Rasmus said kumbki ainult ühe pruuni pliiatsi. Poisid olid pettunud.
Pühapäevakooli õpilased hakkasid oma pilte värvima. Igaüks järgis täpselt etteantud värvimisjuhiseid. Ainult Kaspar ja Rasmus istusid veel kaalutledes, kas hakata pilti värvima või mitte. Kaspar otsustas pildi värvimise asemel õpetajalt antud lehe tagumisele poolele raketti joonistama hakata, sest lehe pruuniks värvimisel ta suurt mõtet ei näinud. Ka Rasmus mõtles korraks, et kuna ainult ühe värviga lehe värvimine on igav ja mõttetu, siis ta jätab samuti selle ülesande tegemata. Aga kuna õpetaja oli öelnud, et igaühe panus on oluline, hakkas poiss oma pilti ikkagi värvima, arvates, et küllap tuleb see ülesanne lihtsalt ära teha. Hoolimata sellest, et Rasmus ei näinud oma ülesandel sügavat mõtet, värvis ta püüdlikult ja korralikult oma lehe täpselt juhiste järgi pruuniks.
Kui kõigil olid lehed värvitud, ütles õpetaja: „Iga paberileht, mille te värvisite, on osa suurest pildist. Nüüd me paneme selle pildi kokku suureks seinapildiks.“ Igaüks tõi oma värvitud lehe ja õpetaja kinnitas selle seinal õigesse kohta. Laste värvitud lehed moodustasid kokku pildi Noa laevast. Pildil olid meri, vikerkaar, loomad, linnud, Noa oma perega ja suur laev. Aga laevaga oli midagi valesti. See nägi välja, nagu oleks laeva põhjas suur auk. Kuna Kaspar oli oma lehe jätnud värvimata, oli ilusal, suurel, värvitud pildil üks tühi valge koht. Nüüd mõistis Kaspar, et õpetaja antud värvimisjuhised olid olulised, et seinapilt tuleks ilusti välja. Kuigi Kasparile tundus talle antud ülesanne olevat igav ja mõttetu, oli see pildi terviklikkuse jaoks vajalik. Kaspar palus, et õpetaja võtaks tema pildi seinalt maha, et ta saaks oma ülesande ära täita. Õpetaja tegigi seda ning Kaspar värvis oma lehe täpselt nii, nagu juhis ette nägi.
Selles loos tuli igal lapsel täita oma ülesanne, et tulemuseks oleks ilus ja terviklik pilt. Nii on ka koguduses – igale ühele on Jumal andnud ülesande ja oskused selle ülesande täitmiseks. Mõni ülesanne tundub toredam, teine vähem toredam, aga kõik need ülesanded on vajalikud, et kogudus toimiks terviklikult.
Kids Sunday School Place loo ainetel ümber jutustanud Marjana Luist.
Foto: Edward Hicks. Noah’s Ark. 1846. Wikimedia Commons