J. Puskai kirjutab Kristliku Kaitsja kolmes järjestikuses numbris pühapäevakooli tööst.
“Vähese valiku tõttu ei saa meie nõuda õpetajatelt kõike vajalikke omadusi, kuid mõndagi võiks siiski silmas pidada alltoodud näpunäidetest. Nagu südamlik usuelu, mis tähendab, et iga ppkooli õpetaja peab olema uuestisündinud inimene, tal peab olema teadmine, et ta on Jumala laps.”
Järgmises ajakirja numbris jätkab ta: „On imestamisväärne, et kõik uskkonnad oma ringkondades seda ei nõua. Muidugi on ju hea, kui ppkooliõpetaja on haritud, usumeelne ja agar oma õpetamises, kuid siiski süda on uuendamata, ei kõlba ta ometi, ennemini võetagu siis see, kellel pole ei nii suurt haridust. /… / Mis ei tähenda, et „Põhjalik Piibli tundmine” ei võiks olla eelduseks: „Jumala sõna põhjalikuks tundmaõppimiseks on vaja Piiblit järjekindlalt lugeda, uurida, võrrelda peatükke ja mõisteid ning õpetust. Ppkooliõpetaja, kes hoolas selles töös, võib varsti näha õnnistusrikkaid tulemusi.”
Kristlik Kaitsja 1931 juuli, august-september, oktoober
TEADMISEKS PÜHAPÄEVAKOOLI TEGELASTELE!
Lauluraamatuid püüdkem muretseda oma pp.koolidele, ja neid müüa lastevanematele, sest laulu läbi vajuvad kallimad õpetused ja tunded laste hinge, aga kuidas peavad nad laulma kui neil ei ole raamatuid.
Kristlik Kaitsja 1931 november
