Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Kuidas ja miks konfliktid tekivad?

Kuidas ja miks konfliktid tekivad? Kas konfliktid on alati halvad või võib neis olla ka midagi positiivset ja õpetlikku? Kuidas emotsioonid konflikti arengut mõjutavad? Kuidas konflikte lahendada? Kuidas leida tasakaal enda ja teiste vajaduste vahel? Jne.

Konfliktid on paratamatus, sest need tekivad erinevustest huvide, vajaduste, hoiakute, eesmärkide suhtes või nende mittemõistmisel ning kuna inimesed on kõik erinevad, polegi võimalik konflikte vältida. See tähendab, et konfliktid on igapäeva ja iga suhte (ka paarisuhte) loomulik osa. Küll aga see, kuidas me sellele reageerime ja kuidas me konflikti lahendame, on inimese valik ja vastutus. See on oskus, mida saab õppida ja treenida. Piiblis on kirjas Ef 4:26: Kui vihastute, siis ärge tehke pattu! Ärgu päike loojugu teie vihastumise üle!

Konflikt iseenesest ei ole halb ega hea – kui tekib erimeelsus, siis ei arene sellest alati tuline vaidlus või tüli. Kui situatsioonis tõuseb ärevus, tulevad ilmsiks emotsioonid ja tunded, millega me ei saa hakkama. Konflikt võib olla destruktiivne (lammutav), kui konflikt toob esile emotsioonid ning tegeldakse vastasseisu endaga, vältides konflikti sisulist lahendamist. Ja konflikt võib olla konstruktiivne (ülesehitav), kui vastuolu lahendatakse loominguliselt, püütakse leida lahendusi, mis on kõigile kasulikud, arvestatakse kõigi osaliste vajaduste ja tunnetega.

Ma vaataksin konflikti kui võimalust positiivseks muutuseks või arenguks. Erimeelsuse lahendamine puhastab õhku, õpetab ütlema ei, aitab sügavamalt tundma õppida iseennast ja teist ning lähendab suhet. Konfliktidega toimetulek on oskus analüüsida ning hinnata konflikti ja valida sobiv lahendusstrateegia.

Parim võimalus konfliktidega toime tulla, on neid ennetada. Selleks tuleks tegeleda probleemidega juba eos, et need ei areneks konfliktiks. See oleks ju ideaalne!

Kui oled mingis endale olulises asjas kaaslasega eri meelt ja jätad selle ütlemata, jääb erimeelsus pealispinna alla siiski alles. Erimeelsuse pühkimine „vaiba alla“ ei tee seda olematuks – see tuleb varem või hiljem nähtavale. Ütle seda, mida öelda tahad – mitte seda, mida arvad, et teine tahab kuulda. Avatus ja ausus on olulised ka ebamugavate teemade puhul, igal ühel on õigus hoolitseda talle oluliste asjade eest ja samal ajal kohustus austada teisele olulisi asju.

Lootus jääb alati! Konfliktide lahendamist saab õppida ja selles saab areneda. Julge oma tunnetest rääkida; õpi tundma, mis asjad, olukorrad, tunded on sulle hellad ja keerulised ning räägi neist ka teisele. Pea meeles, et mõlemal on tüliolukorras õigus võtta hingamispaus ja järelemõtlemise aeg. Andestus, aktsepteerimine ja huumor on lepituse saavautamisel olulised.

Kui õpid ennast tundma ja austad oma vajadusi, oled võimeline seda head tegema ka teisele. Piibel ütleb Mt 22:39: Armasta oma ligimest nagu iseennast!

Mirjam Tinno,
EELK Perekeskuse perenõustaja ja koolitaja Haapsalus,
EMK Tallinna kogudus
(Refereeritud ajalehest „Lääne Elu“, avaldatud ajalehe nõusolekul.)

Märgusõnad:

Veel rubriigis Hingehoid

Abi küsimine ja aitamine

Jõulueelne aeg toob tavapärasest enam meie mõtteisse inimesed, kes on üksinda, maadlevad

Ootamisest ja ootustest

Ladinakeelne sõna adventus tähendab tulemist, aga millegipärast on meie rõhuasetus nihkunud ootamisele.

Jõulu(m)eelne mõtisklus

Mõned pühad on justkui pühamad kui teised. Jõulupühad kuuluvad kohe kindlasti nende
Mine asukohta Üles