12. aprillil toimus EELK Usuteaduse Instituudis konverents „Varajane kristlus antiigi kontekstis”. Osavõtjaid oli kogunenud peamiselt luterlikust kirikust, aga ka meie kirikust oli kohale saabunud kolm inimest – lisaks allakirjutanule veel ajakirja Päevasõna toimetaja Tarmo Lilleoja ja EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Anne Saluraid.
Esimese loenguga astus kõnepulti teoloog ja religiooniloolane Jaan Lahe, kes lahkas teemat „Augustuse ajastu ideoloogia ja keisrikultus I sajandil”, kus arutles erinevate vaimuvoolude üle, mis katsid Rooma keisririigi avaraid alasid ja mis paratamatult mõjutasid ka uut algkristlikku uskumisviisi.
Vaimulik ja teoloog Vallo Ehasalu lahkas künismi ja stoa mõtteviisi algkristluses ja tõi välja mitmeid kattumisi just küünikute ja apostel Pauluse õpetuses ning peamiselt selles, kuidas veenis Paulus oma kuulajaid ja kirjade lugejaid.
Randar Tasmuth pidas ettekande teemal „Mäletatud Jeesus ja austatud Jeesus”, kus ta puudutas seda, miks mäletati ja kuidas kanti südames Naatsaretlast, keda enamik tolleks ajaks enam oma ihusilmaga näinud ei olnud?
Viimase loengu pidas värske teoloogiadoktor Ergo Naab, kes peatus apostel Pauluse apokalüptilisel loogikal. Peale kohvipausi toimus aga paneeldiskussioon doktorant Liina Kilemiti juhtimisel, kus teiste hulgas astus mitmete kriitiliste märkustega üles Ateena ülikooli kreeka filosoofia professor Mart Raukas.
Oli igati hariv konverents.
