Räpina koguduse kuueliikmeline esindus käis 20.-22. aprillil külas sõpruskogudusel Espoos.
Võõrustajad olid meil Helsingi sadamas vastas. Meid majutati kahekaupa kodudesse. Imestasin, kuidas linnulaul tuppa nii vaikselt kostab, aga selgus, et põhjuseks olid kolmekordsete klaasidega aknad. Õnnestus näha ka faasaneid, keda olevat sisse toodud Kagu-Aasiast küttimise eesmärgil.
Järgmisel päeval viisid võõrustajad meid Helsingiga tutvuma: Kaljukirik, Toomkirik, Aleksandri katedraal, Kristuskirik. Viimane on suurim ja kõrgeima torniga rootsikeelne metodisti kirik Soomes. Infolehelt oli lugeda, et juuni algul toimuvale suvekonverentsile oodatakse kõnelejana superintendent Taavi Hollmanit Tallinnast.
Külastasime vennaskalmistut, kus puhkab Soome jätkusõjas langenud 90 soomepoissi, nende hulgas 21 Eesti vabatahtlikku. Ausamba ette asetati punane roosikimp, seotuna sinimustvalge paelaga. Kalmuplaatidelt sõdurite sünni-surmadaatumeid uurides võid arvata, kui noorelt pidid nad elu jätma. Paradoksaalsena jäi meelde kahe sõduri nimi Rahulemb.
Pidulikule lõunasöögile olime kutsutud kaunis kohas elava vanapaari kodusse. Elutoa seintel hakkasid kohe silma eksootilised maalid. Vestluses selgus, et paar oli olnud lähetustööl Etioopias – mees veesüsteemi insenerina ja naine muusikaõpetajana.
Pärastlõunal oli planeeritud osadus koguduse kohvikus. Välisukse kõrval tervitas meid sinimustvalgeks kujundatud lillepeenar, kohvikulauale olid asetatud salvrätid trikoloorina, pakuti musta leedri mahla, mis maitses oivaliselt ja on tervislik.
Kohviku seina kaunistab meeleolukas maal, mis kujutab äratuskoosolekut umbes sada aastat tagasi: otse järve kaldal jutlustab evangelist improviseeritud kantslist. Suvisel pildil on pühapäevarõivais rahvas kuulamas, lapsed aga paljajalu.
Pastor Ele tutvustas slaidiprogrammiga meie koguduse tegemisi. Andsime igaüks oma lühikese tunnistuse. Rõõmustav oli tutvuda eesti-rootsi abielupaariga, kus rootsi mees on suurepäraselt omandanud eesti keele. Nemad said õnnistuseks meie grupile pühapäevasel teenistusel tõlkimisega.
Meie sõpruskogudus Grankulla (soome k Kauniainen) Betlehemskyrkan on rootsikeelne, 100 aastat vana ja sai alguse lastekodust. Altarimaal kujutabki Jeesust, riietatuna sinivalgesse, seismas külateel põhjamaa põldude taustal koos vaeslapsega.
Pühapäevane jumalateenistus oli lihtne: ilma liturgiata, talaarita, lektsioone ei loetud. Lapsed saadeti pühapäevakooli. Kohalikud muusikud laulsid tuttavaid soome heliloojate teoseid nagu näiteks Sibeliuse „Su kiituseks, mu Looja“. Pastor jutlustas osaduse teemal inglise keeles ja pastor Mayvor tõlkis rootsi keelde.
Kokkuvõtteks: see reis lähendas meid soome usukaaslastega ja ka omavahel. Ja vahva avastus – võru keel sarnaneb (nt vokaalharmoonia poolest) rohkem soome keele kui eesti kirjakeelega.
