
Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada

Mina istutasin, Apollos kastis, kuid Jumal laskis kasvada (1Kr 3:6)
Me ei näe enda elus alati teenimistöös lõpptulemust või valmis vilju, kuid toetudes Jumala Sõnale, teame, et kui igaüks teeb oma osa – kes istutab, kes kastab – siis Jumal laseb kasvada.
Lastekeskus Tähetorn on aidanud toimetulekuraskustes perede lapsi 23 aastat. Me ei tea kõikide laste kohta, mis valikuid nad on elus teinud ning milliseks on nende elu kujunenud, kuid iga lapse südamesse on siin aastakümnete jooksul külvatud seeme ning usume, et see toob omal ajal vilja. Oleme Jumalale tänulikud, et paljude laste elus oleme näinud, kuidas istutatud seeme on hakanud kasvama. Meid rõõmustab, kui lapsed hea meelega tulevad lastekeskusesse, võtavad osa kiriku laagritest, teismeliste kodugruppidest, küsivad õhinaga, et millal on kirikus järgmised üritused. See on Jumala arm – näha, kuidas kaks lastekeskuse tüdrukut on juba kiriku pühapäevakooliõpetajad ning aitavad koguduses kaasa, et ka teised lapsed õpiksid tundma Jeesust. Külvatud seeme on hakanud õitsema ning nüüd nad külvavad seda teiste ellu. Üks neiu, kes on kunagi käinud lastekeskuses, soovib võtta enda hoole alla teismelise, kes viimastel aastatel käib lastekeskuses ning kelle ema hiljuti suri narkootilisete ainete tarbimise tõttu. Ta helistab ja palub, et õpetaja palvetaks tema eest, kui ta on tegemas sellist tähtsat otsust. Me näeme igapäevases töös, kuidas lapsed avanevad, muutuvad rõõmsamaks, hakkavad tegema vahet, mis on hea ja mis on halb, õpivad nägema põhjuse-tagajärje seost. Lastekeskus Tähetorn on eeskätt Põhja-Tallinnas elavate toimetulekuraskustes perede lastele, kuid osad lapsed tulevad ka teistest linnaosadest nagu Lasnamäelt, Mustamäelt ja kaugemaltki. Nad on nõus sõitma pikemat teed, et olla kohas, kus nad tunnevad ennast turvaliselt ja armastatuna. Nad teavad, et siin on alati inimesed, kes neid ära kuulavad, neist hoolivad ja neid aitavad, isegi kui teatud asjades veidi noomivad ja õpetavad, on see tehtud siira armastusega. Lastekeskuse lapsed ise hindavad samuti seda abi, mida saavad.
„Kui ma lastekeskusest ei oleks abi saaanud, oleksin juba mitu korda koolis istuma jäänud ja mul poleks üldse siis vaba aega, sest oleksin ainult õppinud, kuid hakkama poleks ikka saanud. Mulle meeldib siin ka vaba aega veeta.“ 12a Olle
„Oleksin vist ilma abita viienda klassi asemel teises.“ 11a Liisa
„Mulle meeldib lastekeskuses kõik, meeldib, et aidatakse õppida, meeldivad töötajad, meeldib lihtsalt olla, siin on nii hea… ja meeldib asju saada.“ 10a Nika
Viimase poole aasta jooksul on lastekeskuses toimunud mitmed muudatused. 2022. a maailmas aset leidnud sündmused mõjutasid oluliselt ka lastekeskuse tegevust. Lastekeskus üüris ruume aadressil Kopli 30a, kus soojustus tuli hoovis asuvast gaasikatlast. Gaasi hinna tõusust tulenevalt kerkisid küttearved neli korda suuremaks ning selliste arvetega polnud võimalik oma tegevust jätkata. Kõigele lisaks tekkis gaasikatlas rike, mille tõttu polnud seda enam võimalik kasutada. Mõned kuud õliradiaatoritega kütta soojustamata kivimaja osutus keeruliseks ning novembrikuus oli lastekeskus sunnitud kolima teistesse ruumidesse. Põhja-Tallinna Linnaosa Valitsus pakkus rendipinnaks Erika 5a ruume, mis asuvad kunagise ühiselamu esimesel korrusel. Kolimine läks väga keeruliseks, kuna samal ajal pidi ka lastega tegelema, neid toitma, õppimises aitama. Uues kohas oli vaja värvida kõik ruumid – seinad ja laed ning välja ehitama kööginurga, tuues sinna vee- ja kanalisatsioonitorud. Oleme väga tänulikud eelkõige EMK Tallinna koguduse liikmetele, kes aitasid kaasa nii kolimisel kui ka remonttöödes. Uues kohas on küll pind väiksem, kuid see oli ainuke koht, mida oli võimalik madala rendihinnaga saada ning oleme tänulikud selle eest, et on koht, kus saame tegevust jätkata.
Veebruarikuus toimusid muudatused Lastekeskus Tähetorni MTÜ liikmete ja juhatuse koosseisus. MTÜ liikmeteks astusid veel viis liiget ning MTÜ koosolekul andsid endised juhatuse liikmed Regina Multram ja Taavi Hollman teatepulga üle uutele juhatuse liikmetele Marjana Luistile ja Riin Pärnametsale. Oleme väga tänulikud Reginale ja Taavile nende suure panuse eest lastekeskuse töösse enam kui 10 aasta jooksul ning palume Jumala juhtimist ning jõudu Marjanale ja Riinule.

In Memoriam Tiit Henno
Tiit Henno (28.04.1953 – 30.06.2006) oli Kuressaare metodisti koguduse pastor aastatel 1976-2006.
Ta sündis Tallinnas 28. aprillil 1953 Aino ja Gustav Henno neljanda lapsena. Vaatamata kitsastele oludele, valitses kodus jumalakartlik ja palvemeelne õhkkond. Nii koges Tiit juba lapsena mitmeid palvekuulmisi ja vanemate toetavat armastust. Juba nooruses andis ta oma elu Jumalale ja koges Taevaisa juhtimist oma eluteel.
Loe edasiMetonoorte talvelaager Saaremaal

Metonoorte talvelaager toimus 30. detsembrist 2. jaanuarini Kaarmal, Saaremaal. Laagris osalejaid oli umbes 50 koos tiimiliikmetega ning programm oli täis palju põnevaid tegevusi. Laagris käisid kõnelemas Koit Voojärv, Marjana Luist, Maria Tamm, ja Annika Paja. Noorte hinnangul oli kõnelejaid väga huvitav kuulata, teemad olid väga mõtlemapanevad ning kõnelejad mõistavad noori hästi. Laagris toimus ka mitu erinevat töötuba, näiteks küünalde tegemine, meedia töötuba, kokkamine, trenn, kovisioon ning vestlus Annika Pajaga.
Loe edasiKui laps sinult küsib: Mis kirik on metodisti kirik?

Kristlikke kirikuid on ju mitmeid ja erinevaid. Kindlasti on kõigi meie käest küsitud, miks me oleme oma kodukirikuks just metodisti kiriku valinud, ja mille poolest metodisti kirik eriline on? Oluline on, et oleme enda jaoks selle küsimuse läbi mõelnud. Aga kui küsijaks on laps? Kuidas rääkida lihtsate sõnadega meie kiriku identiteedist? Vastus sõltub kindlasti lapse vanusest, aga püüan siinkohal anda enda vastuse.
Loe edasiAega mul sinu joaks on

Sõbrale sünnipäevaks

Kuis kinkida aega? See võimatu tegu.
Meil igal on ajaga isiklik lugu.
Meil pause, mis otsekui seiskaksid aja –
Ja tormised spurdid, kus kiirust on vaja.
Meil päevad, mis suruvad maadligi maha
Ja teised, mil pilvisse tõusta on iha.
Meil ajad, mis loovad meis sügavad armid
Ja teised, mis jätavad kullase helgi.
Saab ometi kinkida hetki, mis soojad,
Mis päikese juurde meid üheskoos toovad.
Saab jagada päevisse kogunen’d vaeva
Saab üheskoos paluda Isa, kes taevas.
Kuis kinkida aega? Kui südamest soovid
Ja sõprusetundes teist toetada proovid,
Siis avastad aegade ühise osa
Ja mõistad, kuis võimatut kingitust teha.
Foto: Lachlan Ross @ Pexels
Issanda päeva mõiste sünnilugu

Paljud jälgisid telerit 9. novembril 1989, elades kaasa suure eesriide lagunemisele – Berliini müüri maha kiskumisele. Üks Ühendriikides elav pastor meenutab, et samal ajal kui tugevat betoonbarjääri lammutati, kuulis ta rahvast taustal laulmas. Ta tundis ära selle laulu viisi – „See on see päev, see on see päev, mille Issand teind…“
Loe edasiInimese Poeg on hingamispäeva isand
Milleks meile hingamispäev?

Vana Testament käsitleb hingamispäeva ülimalt karmilt: 2Ms 31:14: „Pidage siis hingamispäeva, sest see on teile püha; kes seda rikub, seda karistatagu surmaga.“ Kui paljud meie hulgast võiks ellu jääda, kui seda teksti täna sõna-sõnalt praktiseeritaks? Kui paljud ei ole kunagi hingamispäeval mingit tööd teinud? Mina küll ei ole üks nendest. Kui järele mõelda, siis ikka leiab mingisuguse asja, mis oleks vaja ära teha. See väike vaba päeva jupike on nii kallis vara: küll oleks vaja peenraid rohida, oleks vaja e-posti vaadata, millele ei ole nädala sees olnud aega olnud vastata, lõpetada üks projektike ja üldse on enamik asju tehtud Jumala riigi heaks ja teha oleks veel seda, teist ja kolmandat. Muidugi elame me Jumala armu all, teades, et ehkki kõik on pattu teinud, mõistetakse meid õigeks Kristuse lunastuse kaudu (Rm 3:23-24).
Loe edasiMõtteid ajast. Tõnu Kuusemaa

Praegu elame sellises murettekitavas ajas. Võiks öelda, et prohvetlikud lõpuajad hakkavad kätte jõudma. Osaliselt on need juba käes. See puudutab ka Ühinenud Metodisti Kirikut. Ühe näitena võiks tuua – kümme aastat tagasi ma veel ei uskunud, et need arengud, mis meie kirikus täna on, võiksid üldse aset leida. Lõpuaja protsessid, millele on Piiblis viidatud, ei toimu väga kiiresti – mõne kuu või mõne aastaga – need võivad võtta aega aastaid, aastakümneid ja põlvkondi.
Loe edasiMõtteid ajast. Jana Laaneser

Taas nägin ma päikese all, et jooks ei olene kärmeist ega sõda sangareist; samuti ei olene leib tarkadest, rikkus mõistlikest ega menu osavaist, vaid aeg ja saatus tabab neid kõiki. Koguja 9:11
Öeldakse, et aeg on elu ja elu on aeg. Jumal on andnud meile nii ühe kui teise, kuid raisates aega, raiskame ka oma elu. Pigem on nii, et aeg ja elu ei oota kellegi järel, vaid kipub hoopis kiirelt käest libisema. Me peame õppima oma aega maksimaalselt kasutama ja kogu oma ülejäänud elust tõelise elu tegema. Me ei saa aega säilitada ega tagavaraks koguda, seetõttu on targem jätta ka oma elu raiskamata.
Loe edasiMõtteid ajast. Joosep Kunder

Praeguseks vanuseks olen aja ja selle kasutamise kohta õppinud seda, et mingi uue, pikemaajalise asjaga alustades ei pruugi ma enam sama tulemust saada, mis nooremad inimesed.
See on pöördumatu muutus ja sellega tuleb leppida. Positiivse poole pealt võiks öelda seda, et erinevad katsumused on kasvatanud iseloomu ja enesekindlust.
Loe edasiIgale asjale on määratud aeg

Näitena selleks on Sakussaare koguduse lugu. Augustis 1997. aastal vaimuliku tegevusega alguse saanud ja 26. oktoobril 2001. aastal rajatud kogudus otsustati koguduse ettepanekul aastakonverentsi otsusega sulgeda. Marjana Luist uuris pastor Hans Lahilt ja tema abikaasalt Sirlylt, kuidas jõuti koguduse sulgemise otsuseni ja millist muutust on Sakussaare kogudus tegutsemisaastate jooksul toonud.
Loe edasiPeeter Piirisild 95

14. septembril täitub Narva metodisti koguduse emeriitpastoril Peeter Piirisillal 95 eluaastat. Marjana Luist palus Peetril jutustada, milline oli tema lapsepõlv ja noorusaeg, kuidas ta sai kristlaseks, kuidas Jumal teda pastoriks kutsus ja milline oli tema teenimisaeg Narva koguduse pastorina.
Loe edasi