Käesoleval aastal möödub sada aastat Eesti metodistide esimesest iseseisvast aastakonverentsist Haapsalus. Toomas Pajusoo on koostanud ülevaate metodisti töö algusaastatest Eestis.
Esimeste metodisti kiriku teerajajate Vassili Tähe (Peterburist) ja Karl Kuuma (Tapalt) evangeelse kuulutustöö tulemusena kinkis Jumal Saaremaal vaimuliku ärkamise, mille alguseks peetakse 9. juunit 1907. Nende vendadega liitus usule tulnud Martin Prikask Arensburgist (Kuressaarest).
1908. aasta sügisel mälestasid esimesed pöördunud metodistid ühes Kuressaare erakorteris omavahel Issanda surma, mida võiks sisuliselt nimetada koguduse alguspäevaks. Evangeelse äratustöö tulemusena rajati Kuressaares peakogudus (26. aug 1910) ja esimene puitkirik pühitseti seal dr Simonsi poolt (28. okt 1912). Metodistide vaimuliku töö keskuseks sai Kuressaare. Alustati uute tööpunktide rajamisega, nagu Reeküla ja Tõlluste, mis 1910. aastal said Kuressaare emakoguduse osakondadeks, kuid nende koguduste ametlik registreerimine ja palvelate ehitamine jäi palju hilisemasse perioodi.1 Omariikluse ajal registreeriti peakogudus nimega Eestimaa Piiskoplik Methodisti Kogudus (23. sept 1919, kirjaviis originaalkujul).
Ärkamistuli levis algul üle Saaremaa ja sealt edasi 1912. aastal Tapale, kus rajati esimene Mandri-Eesti piiskoplik metodisti kogudus (15. juuli 1912). Seejärel tekkisid uued kogudused Haapsalus (9. märts 1918), Rakveres (24. sept 1920) ja Pärnus (30. aug 1921). Aastaks 1921 oli lisaks Kuressaare peakogudusele rajatud neli kogudust mandri-Eestis, mis tollase seisuga olid kõik Eestimaa Piiskopliku Methodisti Koguduse osakonnad. Kolm neist said ametlikult registreeritud enne 1921, välja arvatud Pärnu, mille registreerimine lõppes hiljem teisel katsel.[1]
Tähtsamad sündmused, mis mahtusid aastasse 1921, olid Haapsalus kirikuhoone krundi ostmine (26. mai 1921) ja ehitustööde alustamine ning Tallinnas kahe maja ostmine (9. dets 1921) aadressil Suur Pärnu maantee 19 ja 21, mis olid planeeritud vaimulike koosolekute pidamiseks ja lastetööks.[2] Kahtlemata mängisid selles suurt osa dr George A. Simons ja esimene eestlasest superintendent Martin Prikask. Ühtlasi oli majade ostmine ettevalmistus Tallinna koguduse rajamiseks, mis teostus üsna pea, 3. märtsil 1922.
Soome Konverents, mis peeti 11.–16. augustil 1920 Helsingis, jäi Eesti ja Soome metodistidele viimaseks ühiseks aastakonverentsiks. Ameerikas Des Moinesʼis (Iowa) toimunud Peakonverentsil (General Conference) anti Venemaa Keisririigi võimu alt vabanenud riikidele luba moodustada iseseisvad misjonikonverentsid.[3] Nii peetigi 27.–31. juulil 1921 Haapsalus esimest korda ajalooline Piiskopliku Metodisti kiriku pastorite ja kaastöötegijate aastakonverents,[4] mida juhatas kindral-superintendent dr John Louis Nuelsen (praeguse ametinimetusega piiskop).
Konverentsi kava järgi oli aastakonverentsile registreeritud 33 delegaati, neist 8 pastorit, 17 jutlustajat ja veel 8 kutsutud külalist. Fotole on jäänud neist 27, sh puuduvad Vassili Täht ja Oskar Põld, kes ilmselt ei saanud poliitiliselt keeruka olukorra tõttu Venemaalt Eestisse sõita.
Konverentsi istungid peeti üüritud ruumides Jaani tn 6. Kõik jumalateenistused toimusid EELK piiskopi Jakob Kuke lahkel loal Haapsalu lossikirikus. Konverentsil lauldud ühislaulud on väga tuttavad veel sada aastat hiljemgi: „Võta nüüd Issandat“, „Tee tööd, öö ligi jõuab“ ja „Oh võta mind, mu Jumal“. Koosolekul, mis algas õhtul kell pool kaheksa, vaheldusid neli kõnet koorilauludega. Kõnelejateks olid August Mikkov Haapsalust avatervitusega, järgnesid Martin Prikask, Balti riikide superintendent dr Georg A. Simons ja pikema kõnega piiskop dr John L. Nuelsen, mis nii Jumala riigi töötegijaid kui ka kõiki kuulajaid vaimulikult kosutas. Tervituskoosolek lõppes palve ja ühislauluga.
Konverentsil moodustati kolm ringkonda ja määrati piiskopi poolt superintendendid aastaiks 1921–1922. Nendeks said Heinrich Holzschuher (Läti-Leedu), Hjalmar Salmi (Venemaa ja Karjala) ja Martin Prikask (Eesti). Märkimist väärib uute töötegijate lisandumine.
Konverentsi prooviliikmeteks võeti vastu Fritz Eidin, John Witt, Karl Beike, Adam Varonen, Ernst Bahn, Eugen Grigorjev, Vladimir Rafalovsky ja Hans Söte – kokku 8 uut liiget. Prooviliikmena jätkas George F. Robinson. Sõjategevuse tõttu varem ordineerimata jäänud Rudolf Brenneiser, Alfred Hühn ja Johannes Karlson valiti täisliikmeks ja õnnistati diakoniks.
Piiskop dr Nuelseni määramised Eesti ringkonnas:[5]
Superintendent – Martin Prikask (elukoht Reval/Tallinn)
Arensburg/Kuressaare ja ümbruskond – Hans Söte
Dorpat/Tartu – määramisel
Fellin/Viljandi – määramisel
Hapsal/Haapsalu – määramisel
Narva – määramisel
Pernau/Pärnu – määramisel (Karl Kuum)
Reval/Tallinn – Martin Prikask
Taps/Tapa – Johannes Karlson
Weisenstein/Paide – määramisel
Wesenberg/Rakvere – Johannes Karlson.
Mida tähendab siin piiskopi märge „määramisel“? Eeskätt seda, et antud hetkel ei leidunud olemasoleva või rajatava koguduse jaoks teoloogilist haridust omavat töötegijat. Samas tähendas see valmisolekut seada sihte tulevikuks, et kõik nimetatud koguduse tööpunktid saaksid kvalifitseeritud tööjõuga varustatud. Seniks tegid seal tööd kohalikud jutlustajad, kes olid otsustanud läbida vastava teoloogilise ettevalmistuse.
Aasta 1921 oli Eesti metodistidele ajalooline, sest Haapsalus toimus nende esimene iseseisev pastorite ja kaastööliste aastakonverents. Eesti ei olnud enam Soome Aastakonverentsi ja selle alluvuses oleva Vene Misjoni liige. Eesti PMK Aastakonverents koosnes nüüdsest Eesti, Läti-Leedu ja ka Venemaa-Karjala ringkonnast. Haapsalus toimunud konverents sai oluliseks verstapostiks edasisel integreerumisel ülemaailmse Piiskopliku Metodisti Kirikuga.
[1] Esimene taotlus (13.02.1922) lükati tagasi (RA, ERA.14.11.1046). Kogudus registreeriti 11.06.1923 (RA, ERA.14.11.1047).
[2] Kristlik Kaitsja, nr 2, 1922, 25.
[3] Kristlik Kaitsja, nr 6, 1920, 89.
[4] „Russia Mission Conference and Baltic Mission“. Held in Hapsal, Estonia, July 27–31, 1921. Minutes of the Annual Conferences of the Methodist Episcopal Church. Fall Conference 1921 (June–October). The Methodist Book Concern, New York–Cincinnati, 612–613. Aastakonverentsi protokoll on hoiul ÜMK Ajalooarhiivis (GCAH).
[5] Vassili Täht sai määramise Volossovos Venemaa-Karjala ringkonnas.
Artikli fotol: Aastakonverents 1921 esireas keskel piiskop dr John L. Nuelson, tema paremal käel dr George A.Simons ja vasakul Martin Prikask
