Tallinna Uue Alguse metodisti koguduse liikmete eestvedamisel tegutseb neli kristlikku rehabilitatsioonikeskust alkoholi- ja narkosõltuvuses inimestele. Rehabilitatsioonikeskusi haldab sihtasutus Heategevusfond Taastõusmine, mida juhib EMK ordineeritud vaimulik ja EMK Teoloogilise Seminari vilistlane Jarl Šapovalov. Jarl elab koos naise ja kolme lapsega Albu rehabilitatsioonikeskuses ning tema elu on eeskujuks neile, kes on tulnud rehabilitatsiooniprogrammi. Jarl tegeleb inimestega, keda ühiskonnas sageli peetakse lootusetuteks, ohtlikeks ning kõrvaleheidetuteks. Jarli ja tema meeskonna pühendunud töö tulemusena on paljud ühiskonna heidikud saanud abi, et elada täisväärtuslikku elu.
Intervjuu Jarl Šapovaloviga viis läbi EMK Tallinna koguduse administraator Vitali Baranov.
Kuidas tekkis mõte rajada rehabilitatsioonikeskusi ja kuidas kõik alguse sai?
Mul endal oli probleem narkosõltuvusega ja käisin Venemaal Leningradi oblastis rehabilitatsioonikeskuses taastusravil. Eestisse jõudes kohtusin pastor Stanislav Ossipoviga, kes nägi siia rehabilitatsioonikeskuse rajamise vajadust, sest Eestis on palju narkomaane ja alkohoolikuid. Viis aastat palvetasime selle pärast ja otsisime sobivat kohta. Avasime ühe rehabilitatsioonikeskuse, kuid sel korral keskuse käivitamine ei õnnestunud. 2002. aastal saime tühjana seisva talu Derek Prince’i misjoniteenistuse meie piirkonna juhilt Valeri Solinilt. Esimese seitsme aasta jooksul maksis ta kõik arved ja aitas meid keskuse rajamisel. See on olnud meile õnnistuseks, sest alguses oli raske nii toidu kui ka kõige muuga.
Praegu on meil kaks rehabilitatsioonikeskust (Albus ja Aseris), mis võimaldavad alkoholi- või narkosõltuvuses olevatele inimestele tasuta hingelist ja psühholoogilist rehabilitatsiooni statsionaarsetes tingimustes. Lisaks on kaks adaptatsiooni- ehk kohanemiskeskust (Tallinnas ja Kohtla-Järvel), mille eesmärk on õpetada suletud keskkonnas elanud rehabiliteerituid iseseisvalt ühiskonnas elama.
Miks kannab teie rehabilitatsioonikeskusi koondav sihtasutus nimetust „Taastõusmine“?
See nimi sümboliseerib inimese sündimist uueks eluks Kristuses Jeesuses. Omadega põhjas olev inimene tõuseb ja muutub teistsuguseks tänu usule Jeesusesse Kristusesse. Inimene ei saa ise ennast muuta. Alles siis, kui Jumal on selles muutumise protsessis sees, toimub taastamine ja uuestisünd.
Kellele rehabilitatsioonikeskused mõeldud on ja kui paljusid olete saanud 18aastase tegutsemisperioodi jooksul aidata?
Keskused on mõeldud kõigile inimestele, kes kannatavad ükskõik milliste keemiliste sõltuvuste all. Praegu on koroonapandeemia tõttu rehabilitatsioonikeskustes olevate inimeste arv veidi vähenenud: Albus on 8 inimest, Aseris 9, kohanemiskeskustes 4 inimest.
18 aasta jooksul on rehabilitatsioonikeskustesse abi saamiseks pöördunud üle 1000 inimese, neist üle 500 inimese on läbinud kogu programmi. Tegutsemisaja jooksul on meil olnud umbes 20-30 inimest, kes olid sõltuvuses antidepressantidest.
Statistika kohaselt pooled inimested, kes on läbinud kogu programmi, elavad praegu täisväärtuslikku elu ilma sõltuvusaineteta.
Milline on rehabilitatsioonikeskuste igapäevaelu ja milliseid meetodeid kasutatakse inimeste sõltuvustest välja aitamiseks?
Meie rehabilitatsioonikeskuse talu on nagu klooster. Peame seal loomi, mesilasi, lambaid, küülikuid, parte ja kanu. Talus toodame endale toitu. See on nagu tegevusteraapia. Kui alkohoolikud ja narkomaanid lihtsalt lebavad palatis ja ei tee midagi, siis see on katastroof. Neil on peas palju halbu mõtteid. Paljud psühholoogid on märganud, et loomadega suhtlemine ja nende eest hoolitsemine avaldavad positiivset mõju inimestele, nende psüühikale.
Hommik algab jumalateenistusega kell 8. Suhtleme ja arutleme erinevatel teemadel. Seejärel sööme hommikusööki.
Igaühel on päeva jooksul oma kindlad tööülesanded. Need on peamiselt seotud taluga.
Pärastlõunastel aegadel ja nädalavahetustel käib meil jumalateenistustel sageli külalisi.
Lisaks tegevusteraapiale korraldame pühade ajal loovaid üritusi, kus on näidendeid ja muusikanumbreid, kus meie mehed osalevad.
Taastusravi käigus saavad paljud loomade hooldamise ja nende eest hoolitsemise kogemuse, paljud lähevad pärast programmi lõpetamist farmidesse tööle. Meie keskustest tulevad parimad töötajad, kes oskavad tööd teha.
Kuidas kristlikud rehabilitatsioonikeskused erinevad teistest rehabilitatsioonikeskustest?
Sarnasusi on palju, kuid põhierinevus on see, et me kuulutame Jeesust Kristust. Usume, et kui Jeesus tuleb, siis elud muutuvad. Miski muu ei muuda inimest. Võib-olla on inimesi, kes hoiavad reeglitest kinni, kuid nad ise ei muutu. Mõnes koguduses pole isegi arusaama, et inimene peaks sõltuvusest täielikult loobuma. Sellisel juhul ei lahendata probleemi: nad suunavad inimesi mürgisematest ainetest vähem mürgisteni, kuid sõltuvus jääb.
Meie rehabilitatsioonikeskused on nagu tänapäevased kristlikud kloostrid, kus päevad algavad palve ja jumalateenistusega ning lõpevad nõustamistega. Nõustamine on siinsete keskuste töötajate peamiseks ülesandeks. Palve ja vestlus on väga olulised just selleks, et viia inimene Jumala juurde. Kui inimene teab tõde, siis tõde teeb ta vabaks. Sotsiaalabi sellises asutuses ilma Kristuseta on mõttetu. Kui Kristus jõuab südamesse, siis saabub vabadus.
Meie töötajad on kõik vabatahtlikud. Kokku on meil 20 vabatahtlikku, nendest 15 on Uue Alguse kogudusest. Varem maksime töötajatele sponsorite saadetud toetuse abil palka.
Septembris toimus Tallinnas sotsiaal- ja rehabilitatsioonikeskuste jalgpalliturniir, mille võitis Taastõusmise rehabilitatsioonikeskuste meeskond. Mis teile võidu tõi?
Kohal oli 11 meeskonda, peamiselt rehabilitatsioonikeskused, kuid oli ka meeskond Tallinna vanglast. Eks meil oli õnne, aga osaliselt olid põhjuseks ka oskused. Näiteks Tallinna kohanemiskeskuse juht Matvey mängib igal nädalal jalgpalli. Keegi teine meeskonna liikmetest ei olnud jalgpalli mitu aastat mänginud. Turniirile minnes ütlesime naljatades, et võidame karika ja nii juhtuski. Võitsime väärikalt.
Palun räägi üks lugu, kuidas rehabilitatsioonikeskus on muutnud kellegi elu.
Sergei Tavashov hüüdnimega Narkoša on pärit Narvast. Ta sündis 1970. aastal. Sergei oli umbes 15 aastat narkomaan. Seitse aastat oli ta vanglas, kus ta samuti narkootikume tarvitas. Rehabilitatsioonikeskusesse tuli ta HIV-nakatununa.
Kui Sergei oli mõnda aega olnud rehabilitatsioonikeskuses, kontrolliti teda ja selgus, et ta on terve. Usume, et see oli ime. Ta abiellus paar aastat tagasi ning ta sai isaks. Vanglas olijad tunnevad Sergeid ja ta on neile heaks eeskujuks. Ta oli kõige paadunud narkomaan, kuid on nüüdseks juba üle 10 aasta aktiivselt teeninud sõltlastest inimesi. Jumal võtab halvima ja teeb sellest parima.
Mis on rehabilitatsioonikeskuste suurimad murekohad, mille pärast võiksid ajakirja lugejad palvetada ja võimalusel ka abistada?
Ennekõike palume kogudusel alati palvetada päästmise eest. Igal aastal sureb väga palju alkohoolikuid ja narkomaane. Tõenäoliselt on kõige olulisem ja esmatähtis inimeste päästmine, sest lunastus on igavene ja kõik muu on ajutine.
Samuti on alati vaja töötegijaid. Neid, kes tõesti oma elu sellele tööle pühendaksid, ei ole piisavalt. Meie töötegijad on peamiselt need, kes kunagi meie juures rehabilitatsiooni programmi läbisid. Vabatahtlike leidmine on kõige pakilisem ja olulisem vajadus. Vajame inimesi, kes on valmis pühenduma teistele.
Heategevusfondi Taastõusmise tegevuste kohta saate rohkem infot kodulehelt www.rebcenter.ee ja Facebookist: https://www.facebook.com/BFVozrozdenie.
Annetusi rehabilitatsioonikeskuste toetuseks saab teha SA Heategevusfond Taastõusmine pangakontole: EE752200221019926284.
Jarl Šapovalovi kontaktandmed: jarlshap@yandex.ru , +372 5399 0037.
