3. Metodismi levik Peterburist Eestisse
Metodistliku ärkamisliikumise võtmeisikuks Eestis valis Jumal Saaremaal paljulapselises ja õigeusklikus peres sündinud Vassili Tähe (1865–1931). Ta läks majanduslikult paremat elujärge otsima Peterburi nagu mitmed tema vennadki, sest Pöide kihelkonna Uuemõisa valla väikeses Leisi külas oli raske elatist hankida. Peterburis järgis ta algul perekonnatraditsioone, sidudes end kohaliku Pokrovski õigeusu kirikuga, kus 29. oktoobril 1899 toimus tema laulatus Virumaalt pärit Marie-Helena Schusteriga.
Nende kodu asus Vassili saarel aadressil 5. liin, maja 36, korter 22. Hämmastaval kombel toimusid just sama piirkonna läheduses – 10. liin, maja 37 – metodistide koosolekud. Need ei jäänud Vassilile ja ta abikaasale märkamatuks, tekitades huvi seal osalemiseks. Vassili Tähe viimaseks ametlikuks kokkupuutepunktiks Peterburi õigeusu kirikuga jäi ta viienda lapse Varvara ristimine 14. oktoobril 1901 (vkj) Jurjevi preestermärtri Issidori eesti õigeusu koguduses.
Metodistide jumalateenistusel koges Vassili Jumala kutset. Kuigi tema täpset vaimuliku uuestisünni aega pole teada, tekitas värske elumuutus Kristuses temas vastupandamatu soovi kuulutada Kristuse rõõmusõnumit oma kodusaarel. Ta otsustas sõita Peterburist Saaremaale, aga esmalt kutsus ta Tapalt kaasa oma sõbra Karl Kuuma. Nii nad alustasidki kahekesi 9. juunil 1907 oma esimest misjonireisi.
Misjonireisil tunnistas Vassili Täht oma sõbrale, et temast on saanud metodist. Karl Kuum polnud metodistidest midagi kuulnud ja tundis huvi, kes nad sellised on. Vassili Tähe selgituse põhjal moodustasid metodistid tollal suurima vabakiriku, kus liikmed on pöördunud, uuestisündinud inimesed. Nad nõuavad täielikku pühitsust, armastavad kõiki jumalalapsi ja töötavad kaasinimeste päästmiseks. Selle peale kostis Karl: „Imelik, ma olen siis juba mitu aastat metodist ja ma ise ei teagi seda!“
Vassili Tähe misjonireis oli motiveeritud armastusest oma kodusaare rahva vastu ja seotud tema värske vaimuliku uuestisünni kogemusega Peterburis, samuti Soome ja Peterburi Misjoni visiooniga laiendada misjonitööd Eesti suunas.
Roomassaare sadamas pöördusid Vassili ja Karl lähedal seisva korravalvuri poole küsimusega: „Vabandage, kas te teate meid juhatada Kuressaares mõne uskliku juurde?“ Kordnik oli taolise küsimuse üle tõsiselt üllatunud, seiras neid tükk aega imestava pilguga ja vastas lõpuks: „Jah, tean küll.“ Kordniku meelest olid usklikud need, kes olid suurest kirikust lahkunud, ja need olid priilased. Saanud kordnikult juhatust, asusid vennad jalgsi sadamast linna poole kõndima. Kuressaares aga juhatati neid ühe ususeltsi juurest teise juurde, kuid keegi ei võtnud neid omaks. Viimaks anti nõu minna uskliku venna Mihkel Trey juurde Garnisoni tn 12, kes võttis nad vastu ja võimaldas oma majas kuulutada Jumala sõna.
Järgnesid mitmed koosolekud samas paigas. Evangeeliumi kuulutuse tulemusena sündis Arensburgis (praeguses Kuressaares) vaimulik ärkamine. Vastpöördunud kogunesid sagedasti palvele, kuid see ei meeldinud kohalikule baltisaksa vaimulikule, Kuressaare Laurentiuse koguduse ülemõpetajale Eugen Joseph von Blossfeldtile, kes hakkas „ärganuid“ kirikukantslist noomima kui „varisere ja nurgaäärseid“. Martin Prikask selgitab hiljem kirjas Salme Klaosele: „Me tundsime endid kirikus võõrana ja hakkasime omale uut kodu otsima, ka siinsete baptistide ja priilaste seisukohad ei ühtinud meie vaimulike vaadetega. Vassili Tähe kaudu olime metodistidest kuulnud, olime ka mõnda nende saksakeelset lehte lugenud ja see paistis meile kõige südamelähedasem olevat.“
Vaimulik töö Kuressaares edenes, rahvarohkete kodukoosolekute tagajärjel puhkes linnas vaimulik ärkamine. Pöördunute hulgas oli ka kohalik kaupmees Martin Prikask koos abikaasa Liisiga. Prikase pöördumine oli niivõrd eriline, et isegi oma 50. sünnipäeval oli tal meeles see imeline päev, 27. juuni 1907, kui ta leidis ühel kodukoosolekul koos abikaasaga Päästja Jeesuse Kristuse. Martin Prikask sai hiljem üheks võtmeisikuks Eesti metodismi ajaloos.3 Esialgu jätkusid koosolekud Mihkel Trey majas. Kui aga Trey kaldus ümberristimise poole, lahkus Prikask oma mõttekaaslastega tema juurest ja koosolekute pidamist alustati turu ääres asuvas M. Vildenbergi majas.
Prikask meenutab, mis juhtus edasi: „1908. aasta sügisel otsustasime ühes Kuressaare erakorteris omavahel Issanda surma mälestada. See sündmus sai sisuliselt koguduse alguspäevaks, ent ametlikult rajati kogudus hiljem. Me kirjutasime vend Tähele ja palusime tal koos dr George Albert Simonsiga külla tulla.“
Superintendent Simons külastas Kuressaare metodiste esmakordselt 1909. aasta septembri esimesel nädalal, et tutvuda esimeste usule tulnud vendade ja õdedega ning jagada neile tõlgi abil praktilise usuelu tõdesid. Pühapäeval, 5. septembril sõitis ta edasi Riiga. Sündmus leidis kajastamist isegi Kuressaare ajalehes Saarlane, kuigi oli tunda tolleaegset põlglikku suhtumist uute usuõdede ja vendade suhtes, kes väärisid tekstis vaid jutumärke.
Superintendent Simonsi esmakordne külastus Saaremaale oli ajalooline sündmus, kuigi tol korral kogudust veel ei asutatud. Tema vahendusel loodi kontaktid Kuressaare esimeste pöördunud usklike ning Soome ja Peterburi Misjoni vahel, valmistades sellega teed koguduse edasisele tekkele ja arengule.
Ametlikud suhted Piiskopliku Metodisti Kirikuga tekkisid 1910. aastal, kui Vassili Täht määrati piiskop dr William Burti poolt esimeseks metodisti jutlustajaks Kuressaare linna. See leidis aset 14.–17. juulil Soome ja Peterburi Misjoni Konverentsil St Michelis (praegune Mikkeli). Huvitav on lugeda superintendent dr George A. Simonsi kommentaari Vassili Tähe tegevuse kohta ajakirjast Methodism in Europe (A Quartely Magazine, Volume IV. March 1911, No. 1, 10-11.):
Umbes kümme kuud tagasi4 ühines meie teenistusega evangelistina tuntud vend Vassili Täht, mitmed aastad üks edukamaid Briti ja Välismaa Piibliseltsi Piibli kolportööre. Tema töö on suurel määral olnud piiratud Arensburgiga (praegune Kuressaare) ja teiste paikadega Öseli saarel (praegune Saaremaa) Läänemeres. Arensburgis ta kogus kokku umbes 50 tõemeelset hinge, kõik täielikult usule tulnud eestlased ja sakslased, kes olid hakanud huvi tundma metodismi õpetuse ja korra vastu. Vend Täht jutlustas suurtel rahvakogunemistel Saaremaa erinevates piirkondades, väljas maastikul, mõnikord enam kui 3000 isikule. Talle sai osaks suur vastuseis luteri usu vaimulike poolt. Keegi luteri pastor ütles: „Täht on valeprohvet.“ Venna Tähe sõbrad ärgitasid pastorit tulema ja kuulama teda ise, mida ta tegi, ja siis luteri pastor ütles meestele: „Vabandust, ma olen pattu teinud. See mees Täht jutlustab tõde ja tal on Püha Vaim!“ Siis läks ta vend Tähe juurde, võttis ta käe ja palus kolm korda andestust. Sarnaseid läbielamusi on toimunud mitmetes kihelkondades.
Kui Vassili Täht läks 1910. aasta augusti lõpus koos misjonisuperintendendi George A. Simonsiga Saaremaale Kuressaare kogudust asutama, oli ta Peterburis juba täieõiguslik piiskopliku metodisti koguduse liige. 26. augustil 1910 (ukj) saabusid Martin Prikase kutse peale Kuressaare linna dr George A. Simons ja Vassili Täht. Juba samal õhtul kell 10 võeti pr Vildenbergi majas Kohtu tn 2 vastu esimesed liikmed ja pandi alus esimesele piiskoplikule metodisti kogudusele Kuressaares. Vastu võeti kolm meest ja kolm naist. Kahjuks pole esimeste liikmete nimed meieni säilinud. Superintendent dr George A. Simons jätkab oma meenutusi teisest külaskäigust Kuressaarde 26.–28. augustil 1910:
Sel suvel külastasin ma Arensburgi teist korda, jutlustades igal päeval kaks kuni kolm korda. Minu eesõiguseks oli organiseerida siin ühing kuue täis- ja 25 prooviliikmega. Minu kolmepäevase visiidi viimasel õhtul pidasime jutlustamise jumalateenistust, millele järgnes Issanda Püha Õhtusöömaaja sakrament ja seejärel võtsime vastu usule tulnuid katseajale. Öösel kella poole kaheteistkümne ajal jõudsin lõpule selle kõige põnevama toiminguga.
Kuressaare ajaleht Saarlane (nr 62. Laupäeval, 21. augustil 1910, XXVI. Aastakäik, 2) kajastas koguduse rajamist järgmiselt:5
Möödaläinud nädalal oli methodisti superintendent Dr. Simons Kuresaares. Tema sellekorrasel siin wiibimise ajal asutati Kuresaarde methodisti kogudus ja jagati ka pühaõhtu söömaaega wälja. Methodisti kogudus mõtlewat kindlasti omale siia kirikut wõi palwemaja ehitada. Ka tahetawat siia üht Saksa keele jutlustajat seada. Eesti keeles jutlustajateks on hrd Täht ja Prikask. Pühap., 15. skp. reisis Dr. Simons siit Peterburisse, et Wene- ja Soomemaal kogudusi järele vaadates Ameerikasse reisida.
Vassili Tähe töö jätkajaks Kuressaares sai Martin Prikask, kes 1911. aastal oli Soome Aastakonverentsil Vaasas üks Vene Misjoni asutajaliikmeid koos Tähega. Evangeelse äratustöö tulemusena Kuressaares registreeritud emakoguduse nimeks sai Eestimaa Piiskoplik Methodisti Kogudus.6 Üldjuhul piiskoplik kirik koosneb kogudustest, mille tegevuse aluseks on ühine põhikiri. Selles kontekstis oli Eestimaa Piiskoplikul Methodisti Kogudusel olemas teatud sarnasus kirikliku hierarhiaga – kiriku keskuse asemel oli Kuressaare pea- ehk emakogudus (aadressil Uus tn 53), mille põhikirja alusel rajati Eestis osakondade nime all uusi kogudusi. Eestseisuse liikmeteks olid esimees ja õpetaja Martin Prikask, laekur Aleksander Jõgi ja sekretär Markus Kõddar (hiljem Kõdar). Kuressaare kogudusele oli suursündmuseks esimese puitkiriku ehitamine, mis pühitseti sisse superintendent dr Simonsi poolt 28. oktoobril 1912. Saaremaa oli saanud metodismi hälliks Eestimaal.
Lisan veel ühe mälestuse Vassili Tähest, kui ta Saaremaa ärkamise ajal kuulutas evangeeliumi Pöide kihelkonnas koos Karl Kuumaga (Kristlik Kaitsja, nr 7/8, Juuli/August 1937, 103–104.):
Inimesed käisid oma vanematest õpitud kombe järele kirikust kõrtsi ja kõrtsist kirikusse, mis oli nende lõbusaim ajaviitmine. Ei olnud siin ühtegi palvemaja ega peetud vaimulikke koosolekuid nagu tehti mõnes teises kihelkonnas. Imelikul viisil oli Jumal saanud äratada oma tundmisele ühe siit ringkonnast pärit oleva noormehe Vassili Tähe. Tema vanematel oli palju lapsi ja sellepärast pidi noormees juba varakult minema omale ise leiba teenima. Ta leidis hea koha Peterburis, kus ta puutus kokku usklikkudega ja sai ka ise usklikuks. Mõnikord suvel isakodu külastades, kutsus ta ümbruskonna inimesed kokku ja pidas neile palvekoosolekuid. Sel ajal ei lubatud vabalt jumalateenistusteks kokku tulla ja need koosolekud olid raskustega seotud. Kord tuli vallavalitsus vend Tähte kinni siduma – köiski olnud ligi. Pole aga siiski juletud teda ilma kohtuta vangistada ja nii vend Täht läks jälle Peterburi tagasi.
15. juulil 1912 asutati Tapal Karl Kuuma poolt esimene mandri-Eesti metodisti kogudus. Seega oli enne esimest maailmasõda Eestis ainult kaks kogudust. Pärast sõja lõppu tekkis uusi kogudusi nagu seeni pärast vihma: Haapsalus (1918), Rakveres (1920), Pärnus (1921), Tallinnas (1922), Tartus (1923) ning Saaremaal Torgus ja Pöides (1924).
Aasta 1921 oli Eesti metodistidele ajalooline, sest Haapsalus toimus esimene iseseisev pastorite ja kaastööliste aastakonverents piiskop dr John L. Nuelseni juhtimisel. Eesti ei olnud enam Soome Aastakonverentsi ja selle alluvuses oleva Vene Misjoni liige. Eesti PMK Aastakonverents koosnes nüüdsest Eesti, Läti-Leedu ja Venemaa-Karjala ringkonnast. Haapsalu konverents sai oluliseks verstapostiks edasisel integreerumisel ülemaailmse Piiskopliku Metodisti Kirikuga, millest 1968. aastal kasvas välja Ühinenud Metodisti Kirik.
Nüüd, kui oleme lahkunud ÜMK katusorganisatsioonist, tegutseme endiselt edasi Jumala armust EMK nime all.
Eesti metodisti kirik 25-aastane“. – Meie Maa, nr 115 (1829). Laupäeval, 7. oktoobril 1933, 3.
2 Martin Prikask oli esimene eestlasest superintendent aastail 1921–1922 ja 1928–1941. Suri märtrina 9.09.1942 Aleksandrovskis Irkutski oblastis
mahalaskmise läbi.
3 See võis kokku langeda ajaga, kui Vassili Täht esitas 27. mail 1910 Peterburi Vaimulikule Konsistooriumile lahkumisavalduse seoses tema sooviga
minna vene õigeusu kirikust üle piiskoplikku metodisti kirikusse. (Autori märkus.)
4 Siin on ajalehes ja tekstis esinev kuupäev antud vkj. Ukj oleksid need vastavalt 3. septembril 1910 ja „28. skp“. Kirjaviis muutmata, ainult ameti- ja
isikunimed korrigeeritud. Autori märkus.)
5 RA, ERA.14.11.1045. Eestimaa Piiskopliku Methodisti Koguduse registreerimine.
