Suur osa ei pruugi teada, kuidas üht raamatut tehakse. Mõtlesin, et võib-olla tutvustan ka eri töömeeste ülesandeid.
Tõlkija ülesanne on pärast autoriõiguste saamist panna lähtetekst sihtkeelde võimalikult suure mõttetäpsuse ja -sujuvusega. Peale tõlkimisoskuse peab ta tajuma autori stiili, mõlema keele sõnavara eri varjundeid ja lausestusreegleid. Suur kasu on lähtekeele kultuuriruumi ja ajaloo tundmisest. Tõlketeksti kvaliteeti näitab see, kui lugeja ei taju seda tõlkena, vaid emakeeles koostatud tekstina.
Tõlketeksti keeletoimetaja peab tundma lähtekeelt ja valdama filigraanselt emakeelt. Tema ülesanne on lihvida tõlkija tekst veel siledamaks. Selleks kontrollib ta tõlke vastavust lähtetekstile, pakub välja sobivamaid sünonüüme, sõnastab lauseid selguse suurendamiseks ümber, eemaldab tarbetud kordused, teeb stiililisi parandusi, järgib loogikat, parandab õigekirjavead. Keeletoimetaja teeb tihedat koostööd tõlkijaga ja küsib suuremate paranduste tegemisel tema nõusolekut.
Küljendaja ülesanne on võtta tõlgitud ja toimetatud tekst, kujundada see lugemiskõlblikuks ning valmistada see ette trükkiminekuks. Ta tõstab teksti küljendusfaili, valib kirjatüübi, sätib pealkirjad, alapealkirjad ja allmärkused sobiva suurusega kirja, paneb õigesse kohta päised ja jalused, poolitab vajaduse korral sõnu, lisab pilte või esiletõstukaste. Ka tema teeb koostööd tõlkija ja toimetajaga.
Korrektor leiab küljendatud tekstist üles viimased vead. Korrektor peab tundma lühendite, numbrite ja algustähe õigekirja, kokku- ja lahkukirjutuse reegleid, kirjavahemärkide kasutusviise, keelereeglite tagamaid jne. Ta kontrollib, kas kogu tekst sai tõlgitud, ja võõrkeelsete sõnade esinemisel kontrollib ta lähtetekstist nende kirjapildi õigsust. Ta vaatab üle küljendi poolitused, reavahed, äärised, muu paigutuse ja palub vajaduse korral teha küljendajal kohendusi.
Kaanekujundaja teha on raamatukaas. Tavaliselt on talle antud esmased juhised, mille järgi ta kujundustööd alustab. Ta sätib paika pildid, tekstid, logod, väljaandja jne ning valib värvitoonid. Samuti suhtleb ta trükikojaga, et teada saada vajalikud mõõdud. Koostöö käigus muutub kaas lõpuks kõigile meelepäraseks.
Trükikoda saab käsikirja ja kaanekujunduse ning paneb selle kõik kokku. Trükiprotsess on keerukas ja võtab aega. Kui aga see töö on lõppenud, ongi uus raamat on sündinud.
