Aprilli alguses said Pärnus KingsFleet’i konverentsil kokku kristlased, keda ühendab armastus Jumala ja kirg laevade vastu.
Nimelt kuuluvad KingsFleet rahvusvahelisse misjonilaevade võrgustikku purjekad, paadid ja laevad, kelle meeskondade sihiks on misjonitöö. Kingsfleet’i süda asub Rootsis Oskarshamnis.
Laevaperekonnad saavad iga-aastasel konverentsil kokku, et kogemusi jagada ja üksteist inspireerida.
Selle aasta Kingsfleet’i konverentsi teemaks oli „Usalda Issandat”, sest just usaldust Looja vastu läheb tarvis nii mässaval merel seilates, inimestele evangeeliumi kuulutades kui iseenese sisemiste tormide vaigistamiseks.
Eesti oli konverentsipaigaks teist korda. Külalisi võõrustas Eesti ainsa misjonilaeva Jenny Kruse meeskond ning Saksamaalt, Rootsist, Kreekast, Suurbritanniast, Hollandist, USA-st ja Norrast jõudis Pärnusse umbes 40 meremeest-naist.
„Huvitav oli kuulda, kuidas kasutatakse misjonilaevu mujal,” jagas muljeid Jenny Kruse MTÜ juhataja Risto Tamm. „Suurem osa neist meeskondadest on alustanud üsna vähesest: kohe ei pea olema kõvasti ressursse ja inimesi, sest tegu on astmelise protsessiga. See teadmine liitis ka meie Jenny Kruse tiimi.”
Konverentsil kohtusid nii väikeste paatide juhid kui suurte purjelaevade meeskonnad, kes seilavad Läänemerel ja Vahemerel või kuulutavad evangeeliumi turistidele Tenerifel. Üks huvitavamaid ettekandeid pärines Seamen’s Christian Friend Society meeskonnalt, kel laeva polegi: nemad teevad misjonitööd hiiglaslikus Rotterdami sadamas peatuvate kaubalaevade meremeeste seas.
Risto arvates on selliste kohtumiste parimaks osaks inimeste vahel tekkivad soojad suhted ning lisaks vaimulik väärtus: kokkutulnud inimesed näevad ja õnnistavad Eestit, palvetavad Eesti ja seekord ka Pärnu eest.
Diisli ja palvega merel
Shalomi laeva kapten Birger Borgemo rääkis, et Rootsis on Shalomi meeskond Läänemerd kündnud juba 30 aastat ning neid teatakse igas Rootsi sadamas.
„Olen mees, kes armastab purjetada ja Jumalast rääkida ning hea on seda teha kirikust väljaspool,” tunnistas ta. „Inimesed juba ootavad meid ja tulevad hea meelega pardale, räägivad oma elust – see on kõige toredam asi selle töö juures. Muidugi, vahel on merel raske, aga me purjetame lisaks diislile ka palve jõul.”
Shalomi piiblikooli õpetaja ja pastor Jan Wahlström teab oma kogemusest, et sageli on inimestel hirmud ja eelarvamused kirikute suhtes. Laevad aga meeldivad tavaliselt kõigile ning sadamates tuleb purjekat uudistama alati palju rahvast, kes palvekoosolekutel ka muusikat ja tunnistusi kuulavad. „Ainult kirikus tegutsedes me nii paljude inimesteni kindlasti ei jõuaks,” tõdes Jan.
Reinhild ja Martin Saal purjetavad Saksamaal laevaga Elida ning külastavad mitmeid sadamafestivale, kus toimuvad suured peod ja õlu voolab ojadena.
„Kohtame seal paljusid kurbi inimesi, kuulame nende muresid ning küsime, kas nad tahaksid oma elu Jumalale usaldada,” seletas Reinhild ja lisas, et nende laev ei esinda mingit kindlat konfessiooni – meeskonda kuuluvad kaheksa erineva kiriku liikmed.
Meri kasvatab iseloomu
Lõuna-Aafrikast pärit ajakirjanik David Ball töötab laevadel 2010. aastast. Praegu elab ta Kreekas ning töötab purjelaeval Morning Star. Misjonilaev on kasutusel aastaringselt: suvehooajal tehakse mitmenädalaseid meresõite, talvel tegutsevad seal noorte- ja kogudustegrupid erinevate ürituste, koosolekute ja piiblitundidega.
„Laevaelu on hea vahend meeskonnasidemete tugevdamiseks,” rääkis David. „Oleme üksteisele väga lähedal, saame üksteisega rääkida, inimesed avavad oma tegeliku olemuse. Loomulikult ühendab meid armastus laevade ja purjetamise vastu, aga Jumala kutse on suurem.”
Laevad pakuvad fantastilisi võimalusi inimestega kohtumiseks, sest ilus purjekas sadamas tekitab positiivset uudishimu. Laevameeskond suhtleb sageli ka moslemimaailmast pärit inimestega, kes läbi Kreeka Euroopasse on jõudnud.
Shotlane Derek Finlayson ja tema abikaasa Paula on vabatahtlikena seilanud erinevate misjonilaevade meeskondades. Dereki arvates aitab laevasõit iseloomu kasvatada ja paneb mõistma koostöö tähtsust: merel võib väga äkki tuul pöörduda ja olukord muutuda.
„Oled väikesel pinnal ega saa oma probleemide eest põgeneda – sa pead nendega tegelema, inimestega suhtlema, lisaks kaptenile kuuletuma. Mõni inimene ei kannata seda välja ja läheb laevalt ära, aga mõni avastab, et suudab rohkem kui arvata oskas. Laev nihutab sinu piire.”
Misjonilaev igasse sadamasse
Eestis nimetatakse misjonilaevaks vaid Jenny Kruset, mille kodusadamaks on Pärnu.
„Eestis on küll kristlasi, kel väikelaevajuhi paberid olemas, aga nad ei määratle oma tegevust misjonina,” seletas Risto Tamm. „Väljakutse on need inimesed üles leida ja Eestiski sellist võrgustikku ehitama hakata.”
Nii sattus konverentsile purjetajate perest pärit Tarmo Usta, kes on ise aastaid profitasemel purjetanud ja võistelnud. „Kohtusin mõned aastad tagasi tööasjus ühe norralasest kristlasega ja ta rääkis mulle Rootsi võistluspurjetajatest, kes sõidavad laevaga „Jesus for Life””, meenutas Tarmo. „Eelmisel aastal jõudsin esimest korda KingsFleet’i konverentsile ja sain aru, et see on perekond, kuhu tahan kuuluda. Tahaksin purjetada Eesti „Jesus for Life” laevaga ja teha seda Jumala auks.”
Tarmo arvates võiks igas sadamas olla oma misjonilaev, sest Jeesus läkitas oma saadikud kõikjale maailma – miks mitte ka sadamate, meresõitjate ja purjetajate maailma.
