Karjaseametist

Apostel Pauluse kirjas efeslastele (4:11) on üks tähelepanu vääriv kirjatekst, kus öeldakse, et Jeesus on see, kes on pannud mõned apostleiks ja mõned prohveteiks ja mõned evangelistideks, mõned karjaseiks ja õpetajaiks, et pühi inimesi valmistada abistamistööle Kristuse ihu ülesehitamiseks … Nimetatud pühakirjatekstis on palju avastamisväärset, mida uurima asudes võiks küsida: mida?, miks?, kes?, millal?, kui kauaks? jne. Meie võtame siit täna vaid ühe osa. Jeesus koguduse peana (Ef 5:23) paneb ise oma kogudusele karjased ehk pastorid, kes on kutsutud Jumala karja hoidma, kaitsma ja juhendama.

Kõige olulisemaks pastoriameti juures on esmalt Issanda Jeesuse poolne kutsumine ja anni andmine. Olles teismelisena lugenud Billy Grahami raamatuid, soovisin saada evangelistiks. Alles hiljem tajusin, et Issand kutsus mind hoopis karjaseks. Ka Tallinna metodisti kogudus, kus ma päästetud sain ja üles kasvasin, tajus seda kutsumist minu elu üle. Juba üsna varakult anti mulle väikeseid ülesandeid kas tunnistusega üles astuda või noorte kogunemisi juhatada. Kogudus eesotsas superintendent Olav Pärnametsaga oli valmis minu kutsumust kinnitama, andes soovituse kõigepealt diakoniks ordineerimisele, mis leidis aset märtsis 1992. Diakoniordinatsioonis usaldati mulle ka koguduse noortepastori amet.

Kaks olulist aspekti karjaseameti juures on siis esmalt Issanda kutsumine, teiseks Kristuse maapealse ihu osa – kohaliku koguduse – kinnitus ja volitus. Karjasekutsumus on igaühe elus individuaalne, kuid see peab leidma praktilise väljenduse Kristuse Ihus. Issandalt antud and peab saama toimida koguduse keskel, kus see kasvab ja areneb. Kui seda andi nähakse, kogetakse ja see toob vaimulikku kasu, siis on koguduse ülesanne seda andi kinnitada ja volitada. Vanas Testamendis olid templiteenistuse toimetamiseks kutsutud preestrid ja ülempreester. Kirjast heebrealastele loeme viienda peatüki alguses, et „keegi ei võta enesele seda au ise, vaid Jumala kutsel nagu Aarongi“. (Hb 5:4) Ka karjase ehk pastori tiitlit ei võeta ise, see antakse.

Kutsumise, anni ja kogudusepoolse kinnituse kõrval on oluline ka ettevalmistusprotsess. Kuulsin kord loo kellestki noorest mehest, kes teatas pastorile, et tal on Jumala kutse saada pastoriks. Nii palus ta pastorit talle tööd anda. Tark pastor andnud noormehele koristusriistad ja teatanud, et kiriku ümbrus vajab puhastamist. Noor mees võttis töö rõõmuga vastu. Järgnevatel päevadel, kui ta kiriku ümbrust puhastas, laulis ta rõõmsalt Issandale tänulaule. Nii vormis ja valmistas Jumal oma tulevast töötegijat. Varsti tajus pastor, et poisi üle on tõesti Jumala kutsumine, ning hakkas noort venda ka vaimulikus töös rakendama.

Jumal valmistab oma töötegijaid ette ühest küljest praktilise töö käigus, aga teisest küljest on tarvis ka õppida. Reeglina saab metodisti kirikus vaimuliku ordinatsiooni alles peale magistrikraadi omandamist. Põhjala ja Baltikumi piiskopkonnas oleme kokku leppinud, et EMK Teoloogilise Seminari bakalaureuse taseme diplom on piisav vaimuliku ordinatsiooniks. Minu vaimulikutöö haridustee, mis algas Global Outreach Bible’i Instituudis, kulges 1993. aastal edasi teoloogiaõpingutega Tartu Teoloogia Akadeemias ning seejärel, 1994. aasta sügisest, EMK Teoloogilises Seminaris. Alles peale seminari lõpetamist ja diplomi saamist kevadel 2000 ordineeriti mind vanemaks EMK-s.

Vastavalt kirikukorrale tegeleb ordinatsioonikandidaatidega ordinatsioonikomisjon. Viimase ülesandeks on kandidaadile mentori määramine, tema kutsumuse kinnitamine ja teenimistöö ning õpiprotsessi jälgimine. Oluline on ordineerimisprotsessis ka juhendamine ja ordinatsiooniks ettevalmistamine. Ordinatsiooniprotsessi erinevaid hetki, tegevusi ja ajalist kulgu Eesti Metodisti Kirikus iseloomustab artikli lõpus olev tabel.

Apostel Paulus ütleb: „See on ustav sõna. Kui keegi igatseb ülevaatajaametit, siis ta igatseb üllast tööd.“ (1Tm 3:1) Tõesti, mis on kaunim, kui selles ajalikus elus panustada ja olla abiks igavese Issanda maapealse ihu osa ülesehitamisele. Kui karjane on ustav vastavalt 1Pt 5:1–3 tekstilõigule: Vanemaid teie seas ma kutsun nüüd üles kui kaasvanem ja Kristuse kannatuste tunnistaja ning ühtlasi osaline tulevases kirkuses selle ilmumisel: hoidke teile hoida antud Jumala karja, mitte sunni pärast, vaid vabatahtlikult Jumala meele järgi, mitte häbiväärses kasuahnuses, vaid andunult, mitte nagu isandad liisuosa üle, vaid olles karjale eeskujuks,siis teostub ka neljas salm: „Ning siis kui Ülemkarjane saab avalikuks, võite te võtta vastu kirkuse närtsimatu pärja“. (1Pt 5:4)