Lapsendamise nädala kontsert Tallinna metodisti kirikus
Eestis elab praegu lapsendajate peredes ligikaudu tuhat last, lapsendada soovijaid on aga mitusada. „Lapsendamine ei ole Eestis keeruline, kuid järjekorrad on pikad,” nentis MTÜ Oma Pere tegevjuht Aire Nurm. „Praegu on ootel ligi 250 peret, kes oleksid valmis kohe lapse perre võtma. Aastas lapsendatakse ligi 50 last, nii et järjekord võib ulatuda viie aastani.”
Põhja-Euroopa ja Euraasia Keskkonverents Norras
19.-23. oktoobril 2016 toimus Fredrikstadis, Norras Põhja-Euroopa ja Euraasia keskkonverents. Konverentsi avateenistus toimus Sellebakkis Petrikirkenis kolmapäeva, 19. oktoobri õhtul.
Konverentsi töösessioonid toimusid Fredrikstadi südalinnas Scandic City hotellis. Euraasia ja Eesti delegaatidele oli korraldatud ööbimine Fredrikstadi Motellis Torsnesveieni teel vanalinna lähistel.
Konverents lõppes pühapäeval, 23. oktoobril hommikuse jumalateenistusega Fredrikstadi Toomkirikus.
ÜMK peakonverents moodustas töögrupi
ÜMK 2016. a. peakonverents andis Piiskoppide Nõukogule ülesande leida lahend pikka aega kirikus erinevaid arvamusi põhjustanud inimese seksuaalsuse teemale.
Oktoobris moodustati 32-liikmeline töögrupp (esindajad valiti välja ligi 300 kandidaadi hulgast), kes esindab kogu ÜMK-d erinevatest maailmaosadest. Töögrupp koosneb 8 piiskopist, 11 ilmikust, 11 pastorist ja 2 diakonist. Töögrupi ülesandeks on leida lahend edasise osas, mis tõenäoliselt päädib erakorralise peakonverentsi kokkukutsumisega 2018. või 2019. aastal.
EKN-i kirikujuhid külastasid Europarlamenti Brüsselis
6.-7. detsembril toimus Eesti Kirikute Nõukogu kirikujuhtide ühiskülastus Brüsselisse, Europarlamenti Eesti eurosaadiku Tunne Kelami kutsel. Külastuse eesmärk oli tutvuda Europarlamendi tööga.
Esimesel päeval toimus kohtumine Tunne ja Mari-Ann Kelamiga ning tutvustati Europarlamenti ja selle tööd. Selle järel külastasime Euroopa Parlamendi külastuskeskust Parlamentaariumi, kus saime ajaloolise ülevaade liidu alguseloost ja edasistest arengutest.
Teisel päeval toimus Euroopa Kirikute Konverentsi (Conference of European Churches, CEC) peakontori külastus ja kohtumine peasekretär preester Heikki Huttuneniga. Tema oli meile valmistanud ette põhjaliku programmi, kus muuhulgas tutvustati järgmiseid teemasid: Euroopa tulevik õigluse ja heaolu otsinguil; kommunikatsioon CECis; migratsioon – olukord Euroopas ja kirikute reaktsioon; CECi teoloogiline dialoog.
EKNi liikmeskirikutest osalesid külaskäigul Brüsselisse Eesti Evangeelne Luterlik Kirik, Eesti Evangeeliumi Kristlaste ja Baptistide Koguduste Liit, Eesti Metodisti Kirik, Eesti Kristlik Nelipühi Kirik, Adventistide Koguduste Eesti Liit, Eesti Apostlik-Õigeusu Kirik ja Eesti Karismaatiline Episkopaalkirik.
Läti aastakonverentsilt
Tagasivaatena mööduvale aastale tuleks kindlasti mainida 19.-21. augustil Riia Esimeses metodisti koguduses toimunud Läti ÜMK Aastakonverentsi, kus tähistati senise superintendendi Gita Medne pensionilejäämist ja paluti üheskoos õnnistust uuele superintendendile Edgars Sneidersile, kes on ühtlasi EMK Teoloogilise Seminari vilistlane.
EMK Piiblikool
EMK Piiblikooli pilootprojekti valmistati ette pikka aega! Piiblikool algas 19.-20. novembri avasessiooniga Tallinnas. Ühtekokku tuli õppima 24 õppurit. Piiblikooli teine sessioon toimus samuti Talllinnas detsembrikuu 10.-11. päeval!
Tunnistus
Iisrael on maa, kus Jumal tegutseb eriliste tunnusmärkidega, selline maa, kus sünnib palju imesid.
11. oktoobril sai minu lapselaps Daiana ristitud pühal maal, Jordanis. Umbes pool aastat varem, noortelaagris palvetades, kuulis ta selgesti häält, mis ütles: „Ma ootan sind.”
Ristimispäeval saabusime ristimiskohta Jordani ääres kaheksa inimesega varahommikul, kella 8-9 paiku. Ümberringi oli kõik vaikne ja inimtühi. Lugesime koos Jumala sõna ja laulsime vaimulikku laulu „Uus süda elavast kangast”, siis palvetasime ja Daiana läks alla, Jordanisse.
Seistes vees koos pastoriga, andis ta Jumalale hea südametunnistuse tõotuse. Hiljem, vaadates ristimisest tehtud fotosid, avastasime, et samal ajal ilmus sellele kohale vees valgus ülalt – mitte sealt, kust paistis päike; ja tõotuse andmise ajal oli tema pea ümber imelised, väikesed säravad tulekesed.
Ristimise hetkel aga kuulsime kõik äkitselt valju shofari* puhumist. Seda kuulis ka Daiana ise, kui ta veest tõusis. Vaatasime ringi, kuid kuskil nägemisulatuses ei olnud ühtki inimest.
Meid kõiki valdas suur rõõm, me kõik mõistsime, et Jumal on Daiana jaoks midagi erilist valmistanud. Pastor, kes Daianat ristis, tunnistas meile, et ta on ristinud paljusid inimesi, kuid sellist ristimist selliste eriliste märkidega Jumala ligiolust ei ole ta kunagi kogenud. Minu lapselaps on veel väga noor, aga minu soov on, et ta oleks avatud kõigele, mida Jumal tema jaoks on ette valmistanud.
Aldersgate Uuendusliikumine Eestis
Aldersgate’i liikumises osalevad nii vaimulikud kui ka ilmikud ja oluline on meeskonnatöö. Põhi-rõhk ei ole kellelgi “staar-jutlustajal”, vaid Püha Vaimu tööl.
2011. aasta septembris-oktoobris külastas Eestit 2 nädala jooksul 8-liikmeline Aldersgate’i Uuendusliikumise grupp USA-st. Grupi juht oli Harry Burger. Selle aja jooksul korraldati kaks seminari: „Issand, õpeta mind palvetama” Pärnus ning „Elu Vaimus” Tallinnas. Lisaks toimusid lühiseminarid Võrus, Tartus, Jõhvis, Aseris. Kõikjal, kuhu mindi või kust läbi sõideti, palvetati Eestimaa ärkamise pärast. Meeskonnaga koos liikus ka Eesti Aldersgate’i liikumise tulevane tuumik: Thea ja Kaupo Kant, Taavet Taimla, Tea Võro, Tiit Toome, Merlin Metsla ja Kristiina Luik. Tallinna seminarile lisandus ka kolmeliikmeline grupp Inglismaa metodisti kirikust.
Jumal tervendab
Oktoobri keskel sai meie kogudus osa seminarist „Jumal tervendab”. USA metodisti kiriku uuendusliikumise „Wind of Spirit Ministry” (tõlkes: „Vaimu tuule teenistus”) meeskond oli tulnud meid teenima Aldersgate Eesti kutsel ja abiga. Neljapäeva õhtust laupäeva õhtuni toimusid loengud, väikegrupivestlused ja aeg palveks. Mõned loengute teemad:
- Füüsiline tervis,
- Emotsionaalne tervis,
- Inimvaimu tervenemine,
- Andestamine,
- Vabastusteenistus,
- Kõige lohutuse Jumal.
Oleviste kirikus avati piduliku jumalateenistusega reformatsiooni 500. juubeliaasta
2017. a. möödub 500 aastat reformatsiooni algusest. 1517. aastal algatas Saksamaal, Wittenbergis munk ja teoloog Martin Luther dispuudi indulgentside müümise vastu, mis muutus peagi laialdaseks uuendusliikumiseks.
Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde, hakati rõhutama inimese isiklikku suhet Jumalaga. See eeldas Piibli tõlkimist rahvakeelde, kiriku rahvakeelset jumalateenistust ja emakeelse kirjasõna arendamist.
Seetõttu omistatakse just reformatsioonile oluline roll ka eesti kirjakeele, eestikeelse hariduse ja rahvuskultuuri kujunemisel.
Tallinna Oleviste kirikus kuulutati 9. oktoobril kontsert-jumalateenistusega avatuks reformatsiooni 500. juubeliaasta. Oikumeenilisel jumalateenistusel teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud. Jutlustas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Sõna võtsid ka Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan, Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Muusikaga teenisid Bonzo, Birgit Sarrap, Maria Listra, Robert Jürjendal, Madis Metsamart ning Collegium Consonante orkester koos 150 lauljaga üheksast erinevast laulukoorist. Jumalateenistusest tegi otseülekande ka Tallinna Televisioon.
Konfliktist osadusse
Jumalateenistusel teenisid paavst Franciscus ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukogu president kardinal Kurt Koch, Luterliku Maailmaliidu president piiskop dr Munib Younan ja Luterliku Maailmaliidu peasekretär dr Martin Junge. Teenistusel osalesid lisaks paljude konfessioonide esindajad.
Kuu varem avaldasid kaks kirikut ka ühise liturgia juhendi (Common Prayer) mälestusteenistuse läbiviimiseks. Liturgia oli üles ehitatud järgmiste teemade ümber: tänu, meeleparandus ja jätkuv pühendumine ühisele kuulutusele. Valitud teemade eesmärk oli kinnitada ühelt poolt seda, mida reformatsioon on andnud kristlikule kirikule ja teiselt poolt paluda andestust otsuste ja tegude pärast, mis viisid kunagi kristliku kiriku lõhenemisele. Tänu põhjuseks on katoliiklaste ja luterlaste vahel toimuv dialoog, millele toetub ka arusaamine, et eriarvamused mõnes õpetuslikus küsimuses ei ole takistuseks koostööle Jumala sõna kuulutamisel maailmas, samuti puudust kannatavate ja abi vajavate inimeste aitamisel.
Märgates lapsi, kes on meie umber
1990ndatel oli Eesti ühiskonnas aktuaalseks teemaks tänavalapsed. Tänapäeva Eestis selles kontekstis enam tänavalapsi ei kohta.
Viimase 20 aasta jooksul on tugevasti muutunud sotsiaaltöö maastik, kuid vaatamata meie kiirelt arenevale ühiskonnale ja muudatustele sotsiaaltöö korralduses, puutume ikka igapäevaselt kokku laste ning noortega, kes veedavad enamiku oma ajast õues või kaubanduskeskustes, kellel on kehv õppeedukus, kes jätavad õppimise pooleli, tarbivad varasest noorusest mõnuaineid ning seovad ennast kriminaalsete jõukudega. Sagedane ajaveetmine sõpradega õhtuti õues, ostukeskustes, tänavatel soodustab varases eas uimastitarvitamist. See omakorda mõjutab koolikohustuste täitmata jätmist ning õppeedukuse langust. Kui laps jätab koolitee pooleli, siis on tal raskem hiljem leida tööd ning suureneb risk jääda töötuks.
Päevasõna – kristlik sõnum igaks päevaks
The Upper Room (tlk ülemine tuba) on Ühinenud Metodisti Kirikuga seotud rahvusvaheline uskkondade-vaheline teenistus, mis on pühendunud Jumalaga lähemat osadust otsivate krist-laste vaimulikule teenimisele. Lisaks igapäevaste vaimulike mõtiskluste ja muu kirjanduse väljaandmisele töötab palveteenistus, mida viivad läbi vabatahtlikud, kes võtavad vastu telefonikõnesid ja kirjalikke palvesoove.
Omaette tööharuks on kogudustele, peredele ja üksikisikutele loodud mitmesugused vaimuliku kasvu prog-
rammid.
Juudid tähistavad hanuka püha
Hanuka tähendab heebrea keelest tõlgituna „pühitsemist“, aga sellel pühal on mitu nime: pühitsemise püha, templiuuendamise püha, valguse püha.
Hanuka kestab igal aastal juudi kalendri järgi 25ndast kislevist kuni kolmanda tevetini; meie kalendri järgi jääb see novembri lõppu või detsembrisse. 2016. aastal algab Hanuka 24. detsembri õhtul ja lõpeb 2017. aasta 1. jaanuari õhtul.
Hanukat tähistavad juudid meenutuseks Jeruusalemma teise templi puhastamisest ja taaspühitsemisest, mis toimus meie kalendri järgi aastal 165 eKr. Seetõttu on Hanuka ainus vanadest juudi pühadest, mida Vanas Testamendis mainitud ei ole, kuna Vanasse Testamenti said viimaste sündmustena kirja need, mis juhtusid umbes 400 aastat eKr.