Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Väljaanne

Nr 135 – 4 2019 - leht 2

Ameeriklase teekond sõprussuhetesse EMK-ga

Esimest korda tekkis mul huvi Ida-Euroopa teenistuse vastu, kui olin Millersville Ülikoolis õppimas. Osalesin ülikoolidevahelises kristliku organisatsiooni töös, kus kuulsin vend Andrew’d rääkimas sellest, kuidas ta viis Piibleid salakaubana Ida-Euroopa ja Venemaa kristlastele, kes olid teiselpool raudset eesriiet taga kiusatud. Kohtumise lõpus kogesin, et Issand kutsub mind midagi tegema selle piirkonna heaks, aga ma ei teadnud veel, mis see on.

Loe edasi

Üks usk

Maailmas on 2,3 miljardit kristlast, mis teeb kristlusest suurima usundi maailmas (teisel kohal on islam 1,5 miljardi järgijaga), sealhulgas:

ca 1,2 miljardit roomakatoliiklast,
ca 850 miljonit protestanti,
ca 280 miljonit õigeusklikku.

12.-19. jaanuaril toimub Eesti Evangeelse Alliansi poolt korraldatud üle-eestiline palvenädal, kus inimesed erinevatest kirikutest ühinevad palves Eestimaa pärast. Palvenädalal on tavaks saanud, et palveteenistustel jagavad sõnumit mõne teise naaberkoguduse pastorid ja jutlustajad. Eesti Evangeelne Allianss levitab selleks nädalaks mõeldud teemafookustega päevamõtisklusi.
Rohkem infot palvenädalal toimuvate palvekoosolekute ja päevamõtiskluste kohta leiad www.allians.ee

Joonise allikas:
Wikipeedia

Jumala juhtimine ja ajastus

Tahan jagada ühte kogemust. Käisin oktoobris perega USA-s. Minule oli see esimene kord USA-d külastada. Reisi eesmärgiks oli tegelikult algselt minu abikaasa Tarmo soov näha pilvelõhkujaid. Suurt reisieelset vaimustust või kõrgeid ootusi meil nagu polnudki. Oleksin ise eelistanud suurte linnade asemel ilmselt lõunapoolseid osariike, aga New Yorgi nägemise vastu otseselt ka midagi ei olnud.

Loe edasi

Tšerenkovide pere advendi- ja jõulutraditsioonid

Intervjuu Robert Tšerenkoviga

Kuidas teie peres advendiaega tähistatakse?

Meil on saanud traditsiooniks kinkida lastele jõulukalendreid, kus 1. detsembrist 24. detsembrini on iga päeva jaoks väike aknake, mille taga on maiustus. Soovime abikaasaga, et advendiaeg ei oleks pelgalt šokolaadi söömine, vaid sellel oleks sügavam vaimulik tähendus. Seega, advendi ajal hommikusöögilauas, enne kui lapsed avavad advendikalendris aknakese, et kätte saada šokolaadi, loeme pühakirja, palvetame ja mõnikord laulame mõne jõululaulu. Piibli lugemiseks kasutame advendi ajaks koostatud Jeesuse sündimise loo piiblitekste, millest on esile toodud lühike meeldejääv fraas. Me mõtiskleme Jumala imelise plaani üle – päästa maailm, saates oma Poja väikese beebina maa peale. Selle loo kaudu avastame Jumala südant ja loomust ning õpime nende inimeste eeskujust, keda Jumal valis oma plaani siin maa peal täitma. Me katsume läbi enda südamed ja valmistume Tema tulekuks.

Millised on teie pere jõulutraditsioonid?

Jõulude ajal toome tuppa ja ehime kuuse. Meil on aastate jooksul kogunenud väga palju kuuseehteid, mis ei ole lihtsalt pallikesed, vaid on kristliku sümboolikaga ornamendid. Seega kaunistame jõulupuud kristlikku tähendust kandvate kuuseehetega.

24. või 25. detsembri tähistame jõule oma sugulastega. Tavaliselt on kokku ligikaudu 30-40 inimest. Jagame kingitusi, laulame jõululaule, sööme.

Jõulude ajal osaleme jõulujumalateenistusel. Tallinna vene koguduses toimub jõuluteenistus 25. detsembri õhtul. 26. detsembril on alati olnud lasteüritus, kuhu tuleb väga palju lapsi, nende hulgas ka palju mittekristlasi. Eelmisel aastal oli laste jõulujumalateenistusel kokku ligikaudu 400 inimest.

Mis on teie pere jaoks kõige väärtuslikumad advendi- ja jõulutraditsioonid?

Muidugi jumalateenistus. Jõulud ei ole vaid peo või kingituste pärast. Keskmes on Kristus. Ka sugulastega kokku saamine on üpris tähtis.

Kuna sinu abikaasa on pärit Ameerika Ühendriikidest, kas teie pere jõulutraditsioonid sisaldavad ka Ameerika kombeid?

Jõuluhommikul paneme lastele mänguasju või maiustusi jõulusokkidesse, mida tavaliselt riputatakse kamina või ahju juurde. See traditsioon on pärit Ameerikast.

Kas jõuluvana ja päkapikud kuuluvad teie jõulukommete hulka?

Mitte eriti. Kui suguvõsaga koos oleme, siis keegi võib-olla tõmbab punase mütsi pähe ja mängib jõuluvana, aga otseselt jõuluvanaks kostümeerimist ja välja hiilimist ei ole. Me ei ole oma lastele kunagi öelnud, et jõuluvana toob kinke.

Päkapikutraditsiooni meie peres ei ole olnud. Meie pere lastel ei ole kunagi sussi aknalaual olnud. Meil on alati kasutatud jõulukalendrit. Kui mina väike olin, siis mäletan, et meil oli sussiperiood ka, kuni hakkasid advendikalendrid müüki tulema.

Nii et sina lapsena uskusid ikkagi päkapikke ka?

No ma ei tea, kas ma neid uskusin, aga hommikuti võtsin sussi seest ikka kommi küll.

Mis sa arvad, kuidas Jeesus tahaks, et Tema sünnipäeva ja selle ootust tähistataks?

Kindlasti Ta sooviks, et me kasutaksime jõuluaega selleks, et mõelda, kes on selle jõulupüha keskmes – Kristus ise. Jõulud ei tohiks muutuda kommertslikuks peoks või ürituseks. Usun, et Kristus tahaks seda, et me jõuluajal kuulutaksime evangeeliumi ja teeksime head. See on üks põhjuseid, miks me oleme aastaid ja aastaid kirikus lastele jõuluüritust korraldanud. Tallinna vene kogudus on jõulude ajal valmistanud sadu ja sadu kommipakke ning käinud koolides ja lasteaedades rääkimas, mis on jõulude tähendus. Usun, et Kristus kindlasti tahab, et me tooksime jõuluajal Kristuse fookusesse ja paneksime tähele ning aitaksime neid, kes abi vajavad. Mulle meeldib, kui jõulude ajal tehakse positiivseid üllatusi. Näiteks, kui koguduses kogutakse raha pastori perele või tehakse üllatuskingitus kellelegi, kelle jaoks on see tähendusrikas ja kes vajab abi. Need on sellised väärt kombed, kuidas jõule tähistada.

Küsitles
Marjana Luist

Foto: Photo Tijana Drndarski, Unsplash

Mine asukohta Üles