Württembergis elas korra talunik, kelle nimi oli Mihkel. Ta armastas kõnelda oma päästmisest ja oli uhke sellele. Kuid külas ei pööratud tähelepanu tema juttudele. Nii käis ta pühapäeviti naaberkülas tunde pidamas, kus kurtis ja palvetas oma küla kaaskodanikkude pärast.
Loe edasi
„ÜHISABI” TEGEVUSEST TARTUS
Ühine seltskondlik vaeste toetamise mõte sai uue tõuke „Ühisabi“ avamisega meie koguduse juures Tartus. Vaevalt on möödunud kaks aastat, kui väike sinepiivake on kasvanud suureks puuks. On tekkinud samanimelised ühingud Tallinnas ja Pärnus ja samasihilised peaaegu igas Eesti linnas.
J. Puskai kirjutab Kristliku Kaitsja kolmes järjestikuses numbris pühapäevakooli tööst.
Loe edasi
„Kristlik Kaitsja“ tahab jääda tuleval aastal endisele alusele, et külvata uskkondade seas vennalikku armastust ja üksteise mõistmist. Kitsarinnalistel vaielustel ja üksikute uskkondade ülistamisel ning teiste mahategemisel ei ole ruumi „Kristliku Kaitsja“ veergudel.
Tema väljaandjad usuvad ühteainust Püha Risti kogudust mille liikmed siin maapeal kuuluvad küll mitmesugustesse usunimedesse, kuid kes tunnevad siiski endid olevat üks Jeesuse Kristuse armastuse läbi. „Kristlik Kaitsja“ eesmärk on neid õpetada üksteise tundmisele ja vennalikule armastusele, et nad võiksid Issanda jälletulemisel Tema ette seisma jääda ilma vigadeta ja kortsudeta. /…/ Ole sina üks nendest, kes „Kristlik Kaitsja“ tellimisega ja levitamisega aitab külvata üksmeelt ja armastust selle ühe Püha Ristikoguduse liikmete hulgas. (Toimetus)
Kristlik Kaitsja, november 1931
Kristlik Kaitsja kirjeldab Ed. Raua muljeid Soome reisist, mille eesmärk oli osa võtta „E.L.“ (Epworth Liiga – toimetus) konverentsist Viiburis 25.-28. juulil. Artikkel kirjeldab detailselt reisimuljeid Soome eri paikadest. Artiklis olnud huvitav tähelepanek soomlaste kohta:
Soome rahvas ei aja taga uhkust ega edevust, kuid seejuures on nad puhtad ja korralikud. Puhtus on eeskujulik ka kõige vaesemates majades. Nad on hoidnud alal ka oma hingepuhtuse; usk ja jumalakartus on Soomes palju kõrgemal kui Eestis. Rännates linnades, alevites, külades, raudteerongides ja autobussides ei näinud ma ühtki värvitud naisterahvast.
Kristlik Kaitsja, 1935 august-september
COVID-19 viirusest põhjustatud eriolukord Eestis, mis kehtis 12. märtsist 17. maini 2020, avaldas olulist mõju ka Eesti Metodisti Kirikule.
Loe edasi
Kui valdavalt on koguduste keskseks töövormiks jumalateenistus, siis 2014. aastal Tallinnas rajatud 3D Kogudus põhineb hoopis väikegrupitööl. Selle koguduse juhtkonna liikmed Eliisabet (26) ja Mihkel (27) Rehepapp vastasid ajakirja Koduteel toimetuse küsimustele, et selgitada, kuidas 3D kogudus toimib.
Loe edasi
Nimi Immaanuel on ristiusu keskmes ja südames. Jesaja 7:14 prohveteeringust pärinev nimi on Matteuse evangeeliumis omistatud Jeesusele: „Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel“, see on tõlkes: Jumal on meiega. (Mt 1:23).
Milline imeline fraas: „Jumal on meiega“! Immaanueli ime on liigutav. See nimi on ühest küljest kui tõotus meile, mis ütleb, et Jumal on meile lähedal, siinsamas ja praegu. Teisalt tähendab see nimi Jeesuse identiteedi ja loomuse ilmutust. See mitte ainult ei kinnita uskliku kogemust Jumalast, kes on tõesti meiega, vaid see viitab ka võib-olla kõige unikaalsemale ideele kristlikus teoloogias. Sellele, et Jeesus – olles nii inimene kui Jumal – on tõepoolest Jumal inimeste juures kui nende täiuslik päästja ja lõplik lepitaja.
Nimi Immaanuel kuulutab suurimat imet ajaloos – imet, mis on isegi suurem Jeesuse surnust ülestõusmisest ja võib-olla isegi murrangulisem kui „creatio ex nihilio“ (loomine mitte millestki). Matteuse evangeeliumis avaldatud sündmus seoses nimega Immaanuel on imeline mõistatus, mida nimetatakse inkarnatsiooniks. Termin inkarnatsioon väljendab imelist sündmust, milles Jumal-Poeg sünnib Maarjast ja saab Jeesuses inimeseks. Ehk lihtsamalt öeldes: Jumal sai inimeseks.
Seesama Jumal võttis initsiatiivi, saades inimeseks, et lepitada endaga inimesi, kes olid pimeduses. See näitab tema imelist armu. Ristiusk ei ole peamiselt selles, mida teha, vaid selles, mis on tehtud. See ei ole niivõrd püüd leida Jumalat või otsida Jumalat, vaid pigem on see üllatus, et Jumal tuleb sinu ellu, ning selle reaalsuse tähistamine. See, mida me teeme, on usus alles teisejärguline. Laskem end praegu – advendiajal, taas üllatada Jumala meile antud armulisusest, ja vastusena sellele otsigem veel enam seda imelist Jumalat, kes on meiega.
Arvutud suhted, kohustused ja huvid killustavad kindlasti ühe keskmise täiskasvanu tähelepanu, kuid olen tihti imetlenud, kuidas Jumal isiklik armastav tähelepanu on pidevalt ja täiuslikult meile suunatud. Olgem hämmastunud Jumalast, kes on meiega – jah, isegi meiega, andekssaanud patustega – ja pöörakem sel advendiajal oma tähelepanu temale, olles ootusrikkad ja oodates rohkem teda meie elus.
On mõistetav, et varajane kirik heitles ideega, et keegi võis samaaegselt olla nii inimene kui ka Jumal, sest Jumala teatud omadused näisid olevat vastuolulised tavalise inimese piiratusega. Kirikul võttis aega kolm sajandit, et kokku leppida selles, kes Jeesus tegelikult oma loomuselt oli.
Kristlased seisid silmitsi mitmete küsimustega. Kuidas saab jumalik kõiketeadmine näiteks ühilduda piiratud teadmistega ja teadmistes kasvava inimesega? Või kuidas saab kõikvõimas Jumal olla samaaegselt väike inimlaps? Ja lõpuks, kõige suuremat väljakutset esitav probleem, kuidas Jumal saab olla nõrk, kannatada ja surra Jeesuses, kui Jumal on täiuslik, igavene suverään, Looja ja Vaim?
Vanas Testamendis Jumal teab kõike. Jesaja küsib irooniliselt: „Kellega on ta (Jumal) nõu pidanud, et see annaks temale arusaamise ja õpetaks õiguse rada, õpetaks temale tarkust ja teeks teatavaks mõistuse tee?“ (Jesaja 40:14.) Loomulikult on vastuseks see, et mitte keegi ei ole Jumalale andnud arusaamist. Kokkuvõtteks ütleb Jesaja: „Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski,“ (Jesaja 40:17).
Inkarnatsiooni imes näeme, et Jeesusel, olles jumaliku loomusega, oli selline tarkus, et ta sai 12aastase poisina sünagoogis õpetada, ning samaaegselt ta ka „kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.“ (Lk 2:52.)
Kunagi varem ei olnud Jumal ajaga seotud ega tundnud vajadusi, kuid sisenedes aega nagu inimene, sai temast sõltuv ja vajadustega isik nagu iga laps. Ta koges inimlikke emotsioone nagu kaastunnet näljaste (Mt 15:32), haigete (Mt 14:14) ja üksikute suhtes (Mk 15:34).
Püüdes mõista oma Päästja ja Issanda, Jeesuse Kristuse, loomust ja isikut, leppisid varakristluse usklikud viimaks 351. aastal Chalkedoni kirikukogul kokku, et vastavalt Uue Testamendi õpetusele tuleb Jeesust mõista kui tõelist Jumalat ja tõelist inimest, ühendades endas jumaliku ja inimliku loomuse ühes isikus.
Jumaliku ja inimliku loomuse eksisteerimise müsteeriumit ühes isikus on kirjeldatud erinevatel viisidel. Näiteks kirikuisa Irenaeus ütles: „Jumala Sõna, meie Issand Jeesus Kristus, sai oma kõikeületava armastuse kaudu meiesuguseks, et teha meid tema enda sarnaseks.” (Against Heresies, V, sissejuhatus). J. I. Packer kirjeldab müsteeriumi lihtsates terminites, öeldes: „Kõikväeline ilmus maailma kui abitu inimlaps, võimetu tegema midagi enamat kui vaid lihtsalt lebama, vaatama, siplema ja häält tegema, vajades söötmist, mähkmete vahetamist ja õpetamist nagu iga laps.“ (Knowing God, p. 53). Oma kuulsas laulus nimega „And Can It Be“ sõnastab Charles Wesley selle lihtsalt: „See kõik müsteerium: surematu sureb.“
Inkarnatsiooni eesmärk on selge. Johannese evangeelium väljendab korduvalt, et Jeesus on saadetud Isa poolt kindla eesmärgiga. Jeesus ise ütles: „Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.“ (Jh 5:36.) Inkarnatsioonis saatis Jumal oma Poja meid päästma.
Kiri heebrealastele täidab meid veelgi suurema imestusega Jumal-inimese Jeesuse Kristuse suhtes. Esmalt, Jeesust kirjeldatakse 1. peatükis kõrgemana inglitest, hiljem 3. ja 4. peatükis portreteeritakse teda kui paremat (tõelist) Joosuat, kes juhib Jumala inimesed tõotatud maale. 5., 6. ja 7. peatükis on Jeesus tõeline ülempreester ning 8. kuni 10. peatükini täiuslik ja tõeline ohver. Läbi kogu selle kirja näeme Jeesust kui ülempreestrit, kes saab meile kaasa tunda.
„Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Hb 4:15-16.)
Need on lohutusesõnad, mis tulevad meile inkarnatsiooni kaudu, sest Jeesus saab olla meie ülempreestriks, kuna ta on tõeliselt Jumal ja tõeliselt inimene. Ta saab tõeliselt esindada meid Jumala ees ja esitleda meile Jumalat, sest ta ise on inimene ja on Jumal. Jeesus teab meie nõrkusi, valu ja kannatust. Ta teab isegi meie kiusatust! Sest ta on elanud meie elu. Ta elab seda praegugi. Taevasse ülendamine, et sealt valitseda ja oma rahva pärast palvetada, ei lõpetanud Jeesuse inimeseks olemist.
Jeesus on ka täna Immaanuel – Jumal on meiega. Kõigile, kes teda Päästjana vastu võtavad, on antud õigus saada Jumala lasteks (Jh 1:12) ja „et te olete aga pojad (ütleb Paulus), siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu“ (Gl 4:6). Püha Vaimu kaudu, kes on Jeesuse Vaim, on Jumal tõeliselt meiega igavesti, kus iganes ja mida iganes me kristlastena kogeme. Jumal on tulnud, et jääda.
Simon Graf,
NextStep Piiblikooli direktor
Tuleval, 2020. aastal, saavad erinevatelt Riigikogus esindatud erakondadelt regionaalseid toetusi ka paljud kirikud ja kogudused. Nii annab Keskerakond toetust 26 kogudusele ja kiriklikule allasutusele – kokku 219 000 eurot, Isamaa 20 kogudusele ja allasutusele – kokku 129 000 eurot. Isamaa toetab tänuväärselt ka SA EMK Kristlikku Laagrit Giideon 8000 euroga. Sotsiaaldemokraadid toetavad 4 kogudust – kokku 30 000 euroga.
EKRE toetab 18 kogudust ja kiriklikku allasutust – kokku 234 500 euroga. Sealhulgas saab meie rõõmuks toetust EMK Pärnu Agape kogudus – 10 000 eurot; ja meie eriline tänu kuulub EKREle just EMK ajakirja Koduteel toetamise eest 5000 euroga! Reformierakond loobus toetuste jagamisest teist aastat järjest.
Eesti Metodisti Kirik avaldab tänu Siseministeeriumile ja Eesti Kirikute Nõukogule toetuse eest ajakirja „Koduteel“ väljaandmiseks.
Maailmas on 2,3 miljardit kristlast, mis teeb kristlusest suurima usundi maailmas (teisel kohal on islam 1,5 miljardi järgijaga), sealhulgas:
ca 1,2 miljardit roomakatoliiklast,
ca 850 miljonit protestanti,
ca 280 miljonit õigeusklikku.
12.-19. jaanuaril toimub Eesti Evangeelse Alliansi poolt korraldatud üle-eestiline palvenädal, kus inimesed erinevatest kirikutest ühinevad palves Eestimaa pärast. Palvenädalal on tavaks saanud, et palveteenistustel jagavad sõnumit mõne teise naaberkoguduse pastorid ja jutlustajad. Eesti Evangeelne Allianss levitab selleks nädalaks mõeldud teemafookustega päevamõtisklusi.
Rohkem infot palvenädalal toimuvate palvekoosolekute ja päevamõtiskluste kohta leiad www.allians.ee
Joonise allikas:
Wikipeedia
Aafrika piiskoppide kogu koostas 6. septembril 2019 Zimbabwes, Mutares asuvas Aafrika Ülikooli ülikoolilinnakus toimunud iga-aastasel piiskoppide kogunemisel avalduse teemal „Aafrika Kiriku ümbermõtestamine: üleskutse taastada meie Aafrika identiteet muutuste valguses. Reaalsused ülemaailmses metodistlikus denominatsioonis”.
Enne avalduse koostamist suhtlesid piiskopid paljude erinevate Aafrika riikide metodistlike kogukondadega, kes pakkusid välja erinevaid konfessiooni tulevikuplaane.
Piiskopid teatasid, et on mures selle pärast, et Ameerika Ühendriikide ÜMK kirikute juhtorganites toimub kümneid arutelusid ÜMK tuleviku teemal ilma keskkonverentside esindajate osaluseta, sealhulgas ilma Aafrika esindajateta.
Kolmandat korda toimunud Kilingi-Nõmme väljasõit oli Pärnu koguduse noortele ja nende sõpradele mõeldud suvine telkimisega üritus.
See pakkus mitmekülgset osaduslikku ajaveetmist värskes õhus. väljasõidu traditsioonilisteks tegevusteks oli külluslik ujumine, lõunasöök kohalikus kohvikus, mitmekülgne maastikumäng, noori ülesehitav jutlus, õhtune grillimine koos ülistuslauludega, piiblitund ja osalemine kohaliku koguduse jumalateenistusel. Igal aastal on uus teema ja uus laupäevane jutlustaja. täname Jumalat eesõiguse eest olla nende väljasõitude eestvedajad, ja kõiki, kes on üritusi mistahes viisil toetanud.
Esmalt ma tänan oma Jumalat Jeesuse Kristuse läbi teie kõikide pärast, sest teie usust räägitakse kogu maailmas. (Roomlastele 1:8)
Kasvasin üles usklikus peres Ukrainas. Meie kodus valitses armastus ja üksmeel, kuid ohtu nõukogude võimu poolt tajusin juba varases lapsepõlves.
Meie koolis õppis mitmeid usklikest peredest pärit lapsi, keda hakati õpetajate poolt taga kiusama. Alati alandati hindeid, kuigi me kõik õppisime hoolega.
Meid peeti teise sordi inimesteks. Eriti ilmnes see eksamite ajal. Ebaõiglaselt madalad hinded võtsid mitmel ära motivatsiooni hästi õppida. Meid naeruvääristasid ka teised õpilased, kuid kõigele vaatamata meeldis mulle õppida. Eriti huvitas mind kirjandus ja luuletuste deklameerimine.
Kui algas komsomoliorganisatsiooni värbamise kampaania, muutus olukord eriti teravaks. Meid suleti klassiruumi ja jagati avaldused, millele pidime alla kirjutama. Meid oli kokku kaheksa õpilast, keda hoiatati, et enne meid koju ei lasta, kui oleme komsomoli astunud. Olime hirmunud, kuid ei lasknud seda välja paista. Õpetaja karjus ja peksis kaardikepiga vastu lauda, meie istusime vaikselt ja palvetasime. Keegi meist alla ei andnud ja mitme tunni pärast lubati meid viimaks koju.
Kust me võtsime lastena jõu ja julguse oma usu eest seista? Eelkõige olid meil kodus head eeskujud – vanemad ja vanavanemad. Mäletan oma vanaema palveid varastel hommikutundidel. Ta ei unustanud kunagi meid Jumala ette kandmast. See andis meile hingejõu.
Pärast keskkooli püüdsin kaks korda ülikooli astuda. Tegin sisseastumiseksamid edukalt ära, kuid mõlemal korral kustutati mind hiljem nimekirjast, kuna ma polnud kommunistlik noor.
Möödusid aastad ja kord linnas koos õega jalutades kohtasime toda kunagist õpetajat, kes meid kõige enam alandas. See kunagine veendunud kommunist pöördus meie poole sõnadega: „Olen valmis teie ees põlvitama, et teilt andestust paluda! Kui te täna koolis käiksite, vääriksite kindlasti kuldmedalit. Ma imetlesin alati teie suurt julgust, millega oma usu eest seisite. Ma tunnen nüüd häbi.” Varsti pärast seda kohtumist lahkus ta siit ilmast.
See kohtumine aitas meil mõista, millise olulise tunnistuse saime anda Jumala armu ja kaitse kaudu. Vahest sai ka sellele kahetsevale õpetajale osaks Jumala andestus.
Olime õega väga üllatunud ning Jumalale tänulikud selle kohtumise eest. Üksnes Jumala arm andis meile nooruses jõu usus kindlaks jääda.
Maria (Ukraina, autor toimetusele teada)
Armsad vennad ja õed!
Maikuu esimesel pühapäeval tähistame koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha. Täna ja alanud nädalal palvetatakse üle kogu maailma piiblitöö pärast. 9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Ülemaailmsesse piibliseltside peresse kuulub ligi 150 seltsi. Piibel on tõlgitud 692 keelde, mida räägib kokku 5,6 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Esmatõlkeid tehti 44 erinevasse keelde, mida kõneleb 77 miljonit inimest. Siiski on veel 246 miljonit inimest, kel puudub Pühakiri emakeeles.
Käesoleval aastal tähistame Eestis emakeelse Piibli 280. aastapäeva. Täna saame lugeda Piiblit nii trükitud raamatuna, internetis kui ka audioversioonina. Kõik võimalused on olemas. Hõimurahvaste Aeg on üle 10 aasta tegutsenud selle nimel, et meie sugulasrahvad võiksid Pühakirja lugeda oma emakeeles.
Eesti Piibliselts on koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega alustanud ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks. Kutsume üles kõiki Eestimaa kogudusi toetama uue piiblitõlke tööd. Kui näiteks iga kogudus Eestimaal annetaks 100 €, siis saaks kokku 50 000 €. See on 1/3 piiblitõlke iga-aastasest eelarvest. Igaüks andku vastavalt oma võimalustele. Piibel kaasaegses eesti keeles on väärikas eesmärk emakeelse Piibli 300. aastapäevaks aastal 2039.
Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel. Psalm 119:105
Palvetagem.
Püha Jumal, tuleme tänuga Su ette. Me ülistame psalmide ja kiituslauludega Su nime ja meenutame Su päästetööd. Täname Sind Pühakirja eest. Sinu Sõna toob selguse, julgustuse ja lootuse ning jääb alati meile juhiks – jalale lambiks ja valguseks me teerajal. Me täname Sind piibliseltside töö eest kogu maailmas. Sinu õnnistusel on Pühakiri täna kättesaadavam kui kunagi varem. Palume koos kõigi maailma kristlastega, et igaüks saaks lugeda Piiblit oma keeles. Toome Sinu ette palves need, kes piiblitöösse oma panuse annavad: tõlkijad, kirjastajad, levitajad, rahastuse korraldajad ja kõik teised.
Me palume nende eest, kes oma usu tõttu on pidanud ohverdama oma elu või keda nende usu pärast taga kiusatakse. Toome palves Su ette need, kes töötavad maades, kus kristlane olla on ohtlik. Aita meid, et me ei oleks vait, vaid valmis seisma nende eest, keda taga kiusatakse Sinu riigi ja õiguse pärast.
Täida meid ülestõusmise lootusega ja tee meist Jeesuse armastuse tunnistajad. Seda palume Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.
Piiskop Tiit Salumäe
Eesti Piibliseltsi esimees
Jaan Bärenson
Eesti Piibliseltsi peasekretär
13.-20. jaanuarini toimus Eesti Evangeelse Alliansi palvenädal, sel korral oli peateemaks „Ühtsus mitmekesisuses“. Rõõm on tõdeda, et palveteenistused laienevad üha enamatesse Eesti linnadesse ja asulatesse – sel aastal toimusid need Tallinnas, Jõhvi piirkonnas, Tartus, Haapsalus, Kuressaares, Võrus, Antslas ja Hiiumaal.
Tuleval aastal saavad erinevatelt par-teidelt regionaalseid toetusi ka mitmed kogudused ja kirikuhooned.
Ebenezer Operation Exodus rahvusvaheline konverents toimus Jeruusalemmas 11.-18. novembril. Konverentsist võttis osa dele-gatsioone 36 riigist. Eestist oli üritusest osa võtmas 8-liikmeline grupp. Vaata, ma toon nad põhjamaalt ja kogun nad maa viimastest äärtest…” Jr 31:4, 8
Allikas: Ebenezer Estonia