1Pt 4:10 Teenigu igaüks teisi selle andega, mille ta on saanud, nagu Jumala mitmesuguse armu head majapidajad.
1Kr 14:26 Kui te tulete kokku, siis on igaühel midagi: on laulu, on õpetust, on ilmutust, on keelterääkimist, on nende tõlgendamist – see kõik toimugu ülesehitamiseks.
Ef 4:16a Temas on kogu ihu liidetud kokku ja hoitakse koos kõigi üksteist toetavate liikmete abil, nii nagu on iga üksikliikme ülesanne.
Nendes kirjakohtades kõlab piibellik üleskutse igale kristlasele panustada oma andide, aja, energia, ideede ja tegutsemisega üksteise teenimiseks ja koguduse ülesehitamiseks ehk teisisõnu – olla kaasatud Jumala riigi töös. Tartu Ülikooli Pärnu kolledži teenuste disaini ja juhtimise erialal õppides oli mul võimalus uurida, mida kujutab endast kaasamine. Käesolevas artiklis jagan teiega mõningaid avastusi sel teemal ning soovitusi, kuidas kaasamist koguduses parendada.
Kaasamisel on mitmeid kasutegureid. Mida rohkem inimesi on koguduse töösse panustamas, seda väiksem on pastori ja aktiivsete liikmete läbipõlemisoht, sest ülesanded on jagatud suurema hulga inimeste vahel. Passiivsemate inimeste kaasamine aitab avastada nende potentsiaali ja andeid, mistõttu on neil võimalus ennast teostada ja kogudust andidega teenida. Lisaks annab rohkemate inimeste kaasamine koguduse tegevuste planeerimisse ja elluviimisesse võimaluse teada saada, kuidas parimal viisil vastata inimeste ootustele ja vajadustele. Kui sihtgrupp on kaasatud otsustesse ja planeerimisse, on nad motiveeritumad ning rahulolevamad[i], mistõttu väheneb oht nende kogudusest lahkumiseks[ii]. Uuringud näitavad, et oma lähedaste ja tuttavate kutsumisel kirikusse on kaasatud koguduseliikmed aktiivsemad kui mitte kaasatud liikmed.[iii]
Kaasamist käsitlevad materjalid toovad esile kaasatud olemise kolm dimensiooni:
- emotsionaalne mõõde tähendab, et inimene kogeb positiivseid tundeid, entusiasmi, hoolivust, kuuluvustunnet ja sügavat emotsionaalset sidet koguduse ja selle tegevusega;
- kognitiivsel tasandil kaasatud inimene mõtleb kaasa kogudusega seotud teemadel, ta soovib koguduse töö korraldamisel kaasa rääkida ja oma arvamust väljendada;
- käitumuslik dimensioon väljendab inimese füüsilist panust koguduse heaks: aja ja energia panustamist, millegi ära tegemist.
Väliselt on kõige lihtsam hinnata kaasatud olemist käitumuslikul tasandil, sest seda on näha – kui koguduse liige katab laua pühapäevaseks kirikukohviks, siis järelikult on ta kaasatud. Kuid me ei pruugi näha, kas ta oma ülesannet täites on kaasatud ka emotsionaalsel ja kognitiivsel tasandil – kas ta saab kaasa rääkida selles, kuidas pühapäevast kirikukohvi osadust korraldada või täidab ta üksnes ette antud juhiseid; kas ta katab laua põhjusel, et ta soovib oma koguduse liikmetele ja külalistele heameelt valmistada, või teeb ta seda pelgalt kohusetundest. Kui inimene on kaasatud nii südame, mõtte kui ka teoga, ei ole koguduse tegevusse panustamine tema jaoks raske koorem ja üksnes kohusetundest tehtud pingutus, vaid (nagu kirjeldas seda üks Pärnu koguduse pastoritest) kui südame sunnil loomulik reageerimine koguduses olevatele vajadustele.
Kuidas kaasata inimesi koguduse töösse? Vältimaks koguduse liikmete kaasatust üksnes käitumuslikul tasandil, tuleb meil tähelepanu pöörata inimeste kaasamisele ka emotsionaalsel ja kognitiivsel tasandil.
Inimese emotsionaalsel tasandil kaasatud olemise eelduseks on tunne, et temast hoolitakse, ta on koguduse jaoks oluline ja teda väärtustatakse. Kuuluvustunde tekkimisel ja tugevdamisel on oluliseks faktoriks suhted nii koguduse juhtkonna ja liikme kui ka liikmete endi vahel. Levib müüt, mille järgi vaimulik pühendumine on enne ja sellele järgneb soov kuuluda teiste omasuguste hulka. Uuringud näitavad vastupidist: kuulumine viib uskumiseni. Usukogukonnas kaasatud olemise tunnetusel on sügav mõju liikmete isiklikule vaimulikule pühendumisele. Kogudused, kus fookuseks on liikmete kuulumistunde tugevdamine, saavutavad mitte vaid liikmete parema kaasatuse, vaid ka nende vaimuliku pühendumise. Sotsiaalsete suhete tugevdamiseks koguduses ei piisa üksnes jumalateenistustest, sõprussuhete tekkimiseks soodne keskkond koguduse kontekstis on väikegrupid.[iv]
Kognitiivsel tasandil kaasatud olemise eelduseks on see, et koguduse tegevus on inimese jaoks oluline ning koguduse väärtused kattuvad suuresti tema omadega.[v] Inimestega samale lainele saamiseks on vaja juhtkonnal kommunikeerida koguduse eesmärke, plaane ja otsuseid.[vi] Jumalateenistuste puhul on sageli tegemist ühesuunalise suhtlusega, kuid inimeste kognitiivsel tasandil kaasamiseks on oluline luua liikmete jaoks võimalusi oma arvamuse ja ideede väljendamiseks ning koguduse otsustes kaasa rääkimiseks. Sellise võimaluse puudumine räägib liikmetele sellest, et nende arvamus ei ole oodatud.[vii] Üheks võimaluseks liikmetelt koguduse töö jaoks sisendi ja ettepanekute saamiseks on korraldada visioonipäevad või mõttetalgud, kus arutatakse koguduse vajadusi, plaane ja tegevusi.
Koguduse liikmete kaasamiseks käitumuslikul tasandil on vaja tundma õppida nende oskusi, andeid ja eelistusi. Mitmekülgsed töövaldkonnad koguduses (muusika, lastetöö, hoonega seotud ülesanded, jumalateenistuse läbiviimine jne) võimaldavad rakendada erinevate oskustega inimesi. Oma talente koguduse töösse rakendades saavad koguduseliikmed ennast teostada ning oma andides areneda. Erinevates ülesannetes katsetamine võimaldab koguduse liikmetel end proovile panna ning oma ande avastada. Südamelähedane, jõukohane ja oskustele vastav ülesanne võimaldab koguduse töösse panustamist nautida. Liigse koormuse vältimiseks on soovituslik ühe ja sama ülesande jagamist mitme inimese vahel. Nt paljud koguduseliikmed oleksid suutelised tegema head lastetundi või jutlust, kui neile ettevalmistuseks anda piisavalt aega. Vältimaks hirmu pikaajaliste kohustuste ees, on soovitatav koguduse liikmeid ülesannetesse kutsudes kokku leppida periood, mille vältel neilt ülesande täitmist oodatakse. Tähtajaliste kohustuste võtmine on inimese jaoks lihtsam kui vastutuse võtmine määramata ajaks. Perioodi lõppedes on hea võimalus selle inimesega tehtud tööd analüüsida ning edasise osas otsuseid langetada.
Ideid ja ettepanekuid kaasamise parendamiseks kogudustes on veel palju, kuid olulisem täpsete juhendite järgimisest on see, et kaasamisega tegeletaks koguduses teadlikult ja sihipäraselt. Viis, kuidas koguduse liikmeid Jumala riigi töösse kaasata, on kindlasti iga inimese puhul erinev, kuid oluline on, et igaüht kaasataks! Ideaalis võiks kogudus toimida sarnaselt perekonnale, kus kõik panustavad oma südame sunnil, vastavalt oma oskustele, võimetele ja võimalustele.
Kui soovid mõtiskleda selle üle, mil määral oled sina koguduse töösse kaasatud emotsionaalsel, kognitiivsel ja käitumuslikul tasandil, siis vasta allolevatele küsimustele. Tegemist ei ole lõplikku tõde peegeldava teadusliku testiga, vaid pigem mõtteainet pakkuva harjutusega.
Kaasatus emotsionaalsel tasandil:
1. Kas ma tunnen koguduse ja selle liikmetega tugevat emotsionaalset sidet?
2. Kas viimase poolaasta jooksul olen saanud koguduses tunnustust või kiitust?
3. Kas olen rõõmus ja uhke oma koguduse üle?
4. Kas tunnen, et mind väärtustatakse koguduses?
5. Kas kuulun koguduses väikegruppi?
6. Kas mul on koguduses palju häid sõpru?
Kaasatus kognitiivsel tasandil?
1. Kas minu arvamusega arvestatakse koguduses?
2. Kas ma tean, mis on koguduse eesmärgid?
3. Kas viimase poolaasta jooksul on minuga individuaalselt räägitud minu vaimulikust kasvamisest?
4. Kas vajadusel saan selgitusi selle kohta, mis on juhtkonna poolt tehtud otsuste põhjused?
5. Kas soovi korral saan koguduse eluga seotud otsustes kaasa rääkida?
6. Kas ma tean, millist panust minult koguduses oodatakse?
Kaasatus käitumuslikul tasandil:
1. Kas ma panustan regulaarselt oma aega ja energiat koguduse heaks, täites mingit ülesannet?
2. Kas kogudus on aidanud mul avastada minu ande?
3. Kas mul on võimalus koguduses regulaarselt teha seda, mida ma kõige paremini oskan?
4. Kas ma saan koguduses täita ülesannet, mis on mulle südamelähedane?
5. Kas mind juhendatakse ülesande täitmisel ja kas minuga analüüsitakse regulaarselt minu töö tulemusi?
6. Kas ülesannete täitmiseks koguduses on mulle võimaldatud vajalikud ja kvaliteetsed töövahendid?
[i] Jaakkola, E., & Alexander, M. (2014). The role of customer engagement behavior in value co-creation: a service system perspective. Journal of service research, 17(3), 247– 261. https://doi.org/10.1177/1094670514529187
[ii] Vivek, S. D. (2009). A Scale of Consumer Engagement. (Doctoral dissertation). The University of Alabama Retrieved from http://bit.do/eJsFC
[iii] Winseman, A. L. (2007). Growing an Engaged Church: How to Stop „Doing Church“ and Start Being the Church Again. New York: Gallup Press. Retrieved from https://bit.ly/2SobxIs
[iv] Winseman, A. L. (2007). Growing an Engaged Church: How to Stop „Doing Church“ and Start Being the Church Again. New York: Gallup Press. Retrieved from https://bit.ly/2SobxIs
[v] Bhalla, G. (2011). Collaboration and Co-creation: New Platforms for Marketing and Innovation. New York: Springer. https://doi.org/10.1007/978-1-4419-7082-4
[vi] Blair, R. R. (2010). Using Design to Facilitate Personal Engagement in a Church Community. (Master’s thesis). University of Kansas. Retrieved from https://kuscholarworks.ku.edu/handle/1808/10474
[vii] Unt, L. (2015). Y-generatsiooniga arvestamine koguduses ühe koguduse näitel. (Lõputöö). Eesti Metodisti Kiriku Teoloogiline Seminar, Tallinn.
