Esimest korda tekkis mul huvi Ida-Euroopa teenistuse vastu, kui olin Millersville Ülikoolis õppimas. Osalesin ülikoolidevahelises kristliku organisatsiooni töös, kus kuulsin vend Andrew’d rääkimas sellest, kuidas ta viis Piibleid salakaubana Ida-Euroopa ja Venemaa kristlastele, kes olid teiselpool raudset eesriiet taga kiusatud. Kohtumise lõpus kogesin, et Issand kutsub mind midagi tegema selle piirkonna heaks, aga ma ei teadnud veel, mis see on.
Õpingute ajal osalesin palvegruppides, mis palvetasid riikide eest, kus kristlaseks olemine ja evangeeliumi kuulutamine olid raskendatud. 1990. aastate alguses, pärast endiste nõukogude riikide vabanemist, tahtsin saata Piibleid Ida-Euroopasse. Ma kirjutasin Balti- ja Põhjamaade piirkonna piiskopile Hans Växbyle ja küsisin, kas metodisti kirikud saadavad sellesse piirkonda Piibleid. Ta ei olnud kuulnud, et keegi seda korraldaks. Meie väike kogudus Romuluses otsustas saata 100 Piiblit Baltimaadesse.
Endised nõukogude riigid olid pidevalt minu mõtetes. Kui ma aastatel 1994-2000 teenisin Ühinenud Metodisti Kirikut Metropolitanis Detroidis, külastas meid piiskop Rüdiger Minor, kes rääkis evangeeliumiga silla ehitamisest Venemaa ja endiste nõukogude riikide vahele. Meid külastas ka koor Riiast. Sel perioodil kuulsin Eddie Fox’i rääkimas lugusid evangeeliumi kuulutamisest Eestis, Lätis ja Leedus. Lugu Aleksander Kuuma kannatustest ja kangelaslikust juhtimisest puudutas mu südant väga tugevalt.
2007. aastal kutsusime Urmas Rahuvarmi rääkima Swartz Creek metodisti kirikusse. Jutluse ajal tõstis Urmas üles oma passi ja ütles, et see on kutse teie pastorile tulla Eestisse. Tundsin, et see oli kutse Jumalalt. 2008. aastal sõitsime koos Carolyni, minu abikaasaga Eestisse, et osaleda aastakonverentsil. Seal avanes mul võimalus teha ettekanne ilmikjuhtidele. Osalesime ka EMK Teoloogilise Seminari lõpuaktusel. Pühapäevasel jumalateenistusel jutlustasin Haapsalu metodisti kirikus. Urmas viis meid Eesti ringreisile. Külastasime Pärnut, Tartut, laager Giideoni ja teisi kogudusi teel. Saime Haapsalu kogudusega sõpruskogudusteks ning jätkasime Eesti pärast palvetamist.
2010. aastal kutsuti mind EMK Teoloogilise Seminari eestseisuse koosseisu. 2008. aastast alates olen Eestit külastanud kuus korda. Oleme oma Michigani koguduses vastu võtnud mitmeid eestlasi: Taavi Hollmanit, Meeli Tanklerit, Regina Multramit, Külli Tõnistet ja temaga koos Douglas Childressi. Kõik kogudused, kus ma olen teeninud (Metropolitan, Swartz Creek ja Midlandi metodisti kogudused), on jätkuvalt seminari ja Eestimaa kogudusi toetamas.
Olen saanud Eestist mitmeid sõpru, nende hulgas Olav Pärnamets, piiskop Christian Alsted, Artur Põld, Robert Tšerenkov, Marjana Luist, Sergei Sutškov, Rauno Ojassoo ja nende pereliikmed. On olnud õnnistus tutvuda paljude sõpradega Eesti Sõprade kohtumistelt ja EMK Teoloogilise Seminari eestseisusest. Möödunud aastal osales ka minu tütar Natalie Eesti Sõprade kohtumisel, kus ta abistas registreerimisega.
On olnud rõõm osaleda seminari lõpuaktustel ja näha, kuidas Jumal saadab selle kooli kaudu töötegijaid üle kogu Ida-Euroopa. Kuigi ma jäin käesoleva aasta juunikuus emerituuri, loodan jätkuvalt hoida sidet Eesti ja Baltimaadega. Soovin külastada rohkem kogudusi ja võib-olla teenida ka jutlustamise ja evangeeliumi kuulutamisega Eestimaal, sest see on mu suurim kirg.
