Sõbrapäev Tartus
23. septembril toimus Tartu Püha Luuka koguduses SÕBRAPÄEV, kuhu lisaks korraldajatele oli kogunenud ca 25 Tartu noort. Päev oli jagatud temaatilistesse plokkidesse, kus nii väikesed kui ka suured said teadmisi Jumalast nii üheskoos kui ka eraldi vanusegruppides.
Üheskoos mängiti lauamängu, kus lapsed olid ise nuppudeks, tehti draamasid, katseid ja saadi osa piibliloost. Päeva lõpetas ühine söömaaeg.
Päeva lõpuks otsustas üks noor teha otsuse Jumala kasuks.
Ürituse korraldas EMK lastetöö toimkond + Matri Joosua koostöös Tartu pühapäevakooliõpetajatega.
Reeküla koguduses
Sellest sügisest oleme pühapäevakoolis alustanud lastele õpetamist piiblilugude algusest ehk maailma loomisest. Pühapäevast pühapäeva on lapsed saanud uusi teadmisi Jumala loomingust ja saanud ka ise kogeda loomise imet. Nimelt oleme ühistööna meisterdanud pildi Jumala loomingust (vaata pilti). Lapsed on õppinud tundma ja usaldama Jumalat nii väikeses kui suures. Mõned näited: kui pühapäeval Urve rääkis lastejutluses palvetelefonist, siis lapsed rääkisid palvetelefonist ka oma sõpradele; samuti palvetavad lapsed, et lugemine paremini välja tuleks või oma kassi pärast, kes oli kadunud või tervise ja hirmude pärast jne….
Oluline on mitte unustada, et oleme Jumala looming ning ta hoolib ja armastab nii väikeseid kui suuri.
Õnnistusi!
Lastetöö tegemistest Tallinna koguduses
Lastetöös on sügisel olnud tegusad ajad. Pühapäevakoolis on toimunud erinevaid ja vahvaid tunde. Esiletõstmist väärib novembrikuu kolmandal pühapäeval toimunud pühapäevakoolitund koos vene koguduse pühapäevakooliga. Idee teha lastele pühapäevakoolitund koos vene koguduse lastega sai alguse sellest, et just sel pühapäeval toimus ühisjumalateenistus. Tunni sisu eest vastutasid vene koguduse pühapäevakoolitöö tegijad. Sõnum Joona loo põhjal oli eraldi nii vene kui eesti keeles, aga teised tegevused sel hommikul olid gruppides; koos olid nii eesti kui vene keelt kõnelevad lapsed. Suur tänu kõigile, kes ühistunnis kaasa aitasid!
Piiblist teada/tuntud Joona loo läbi aga selgitati ja õpetati lastele, kui palju Jumal meist igaühest hoolib ning et ükskõik kus me oleme, teab Jumal seda alati. Tunni tegevustest veel täpsemalt: lapsed said omavahel tutvuda ja pisitasa sõprussuhteid luua, koos laulda, mängida, meisterdada, kuulda misjonisõnumit ja keemiakatsete
jälgimise kaudu ka arusaamise, kuidas Jeesus saab puhastada patust ja anda inimesele uue puhta südame.
Pühapäevakoolis on tõesti vahva; hea on olla Jumalaga sõber ning õppida Teda veelgi enam tundma. Parim on see, kui su süda kuulub Kristusele ja oled Temaga koos alati! Joona lugu tuletab ka meile, täiskasvanutele meelde, kas me vahel ei põgene Jumala ja Tema antud ülesannete eest.
Kiusatused
Kas oled hetkel kohas, kus pead võitlema millegagi, mis pole Jumalale meelepärane?
On selleks laiskus, spikerdamine, sõnakuulmatus vanematele, rumalad sõnad, suutmatus armastada Jumalat nagu peaks või halvad kombed, mille oled sõprusringkonnast külge saanud? Kas oled käega löömas, arvates, et lõppude lõpuks on Jumal armuline ja Tema surm katab pattude hulga?
Mul on sulle uudis: Jumal on kutsunud sind sõduriks, võitlemaks igapäevaselt oma kiusatustega, et kasvada Tema täiuse poole. Ära löö käega, Jumal on sinuga ja aitab sul kiusatused seljatada.
PATT: Isegi kui oled libastunud, tea, et sinu definitsioon on „Jumala laps”, mitte see, milles libastusid. Ära lase saatanal endale valesid sosistada. See, mida sa tegid, on vale ja Jumal tahab aidata sul aidata sellest välja tulla, aga see ei muuda sinu staatust Tema perekonna liikmena.
SÕNAD: Sõnadel on mõju! Ära anna teistele hinnangut nende tehtud tegude põhjal, vaid juhi nende vigadele armastuses tähelepanu ja paku abi, kuidas saaksid aidata palvetega või praktiliselt mingi kiusatuse võitmises. Samuti ära loo endale mugavustsooni, öeldes: ma olengi selline …. Sa ei ole! Sa oled uus loodu Jumalas. Tema vägi on sinus, et sind muuta, kuid see nõuab ka sinupoolset pingutust.
MÕTE: Ära keskendu sellele, mida valesti tegid ja ära hädalda selle üle. Ära mõtle, et teed seda uuesti, mõtle parem, kuidas sellest tulevikus hoiduda. Ära unusta seda, mida Jumal on teinud sinu jaoks, et oleksid vaba.
KANNATUSED: Kõik teod, mis ei ole kooskõlas Jumala sõnaga, põhjustavad meile suuremal või vähemal määral kannatusi, mitte, et Jumal meid tingimata karistaks, vaid see on jumalatute tegude tagajärg. Maailm arvab, et kannatused – ka õige asja nimel – pole aktsepteeritavad. Tõsi on see, et kannatused, mis on põhjustatud õigel teel käimisest, panevad meid kasvama Jumala sarnasuses.
PATUKAHETSUS: Luba endale patukahetsust. Võta aega Jumalaga, et ta saaks sind puhastada, üles tõsta ja edasised suunised anda. Ta igatseb ja tahab seda teha, Ta ootab sind. Nagu naabri akna lõhkunud laps, võid joosta Isa sülle varjule. Koos lähete küll andeks paluma ja sa vastutad tegude eest, aga Isa on su selja taga, Isa maksab tehtud kulu. Pisarates ja Piibli valgel saad otsida lepitust. Leia endale selleks selline koht, kus teised sind ei sega.
Me oleme kõik sündinud valikuga patustada või mitte. Patt on vale ja me oleme vastutavad Jumala ees. Ma võin tunda kiusatust midagi teha, aga see ei õigusta seda, et teen midagi, mis pole Jumala sõnaga kooskõlas.
ÕNN: Tänapäeva maailma kriteeriumiks on õnnelik olemine. Tihti kuuleme, et inimesed ütleva: eks tee seda, kui see sind õnnelikuks teeb, kasvõi hetkeks. Tegelikult on see hingevaenlase suurim vale, sest peale hetkelist õnne saabub masendus ja kurbus, kui oled teinud midagi Jumala tahte vastast. See, mis tõeliselt õnnelikuks teeb, on elamine kooskõlas Jumala seadustega, see on taevase õnne eelmaitse, mis kasvab taevaseks õndsuseks (Ps 19:7-11).
Ära anna alla, ole tugev Jumalaga, Tema on vägev võitma kõik kiusatused sinu elus!
Mis on kirikukalender?
Ajaarvamisi ja kalendreid on mitmesuguseid. Jumala armust oleme astunud uude kirikuaastasse. Üheskoos meenutame Jeesuse tulekut siia maailma ja ootame Teda tagasi; pühitseme Tema sündimist inimeseks, kuulame Tema õpetusi ja saame osa Tema kannatustest, surmast ja ülestõusmisest. Kirikuaasta lõpul, Kuningas Kristuse pühal, austame Teda, kes saab aegade lõpul kõigeks kõiges.
Sellel teekonnal aitab meid meie kiriku kalender, kus piiblilugemise kaudu tuuakse meieni need lunastussündmused. Kirikupühad ei ole välja mõeldud vaimulike töö- või koguduseliikmete vaba aja sisustamiseks, vaid selleks, et aasta jooksul ja ühistel jumalateenistustel osa saada kõigest sellest, mida Jumal Jeesuses Kristuses meie heaks on teinud. Kalendris toodud piiblilugemised aitavad meil siseneda konkreetsetesse sündmustesse ja neist osa saada Püha Vaimu kaudu.
Pühapäevade ja kirikupühade lugemised on võetud oikumeenilisest lektsionaariumist Revised Common Lectionary ja neid tervikuna kasutades võime teada, et meiega koos loevad neid sajad miljonid kristlased üle kogu maailma.
Kalendris on eestpalveteemad igaks nädalaks, pühapäevade ja pühade liturgilised värvid, lõpuosas meie kiriku tööharude ja koguduste kontaktandmed ning info.
Kalendrist leiad ka aasta tähtsad sündmused meie kiriku elus, samuti kiriku- ja riiklikud pühad ja veel palju muudki.
Ela koos kirikuga läbi aasta, ole kursis meie kiriku sündmustega!
Toimetaja veerg
Sügis on taas näitamas oma värvide ilu – nii lehtede värvikirevust, kui ka tormisemat palet. Saagid on suures osas salves ning oma eludes vaatame pigem ettepoole, uuele hooajale vastu.
Meie ajakirja “saak” piltide ja kirjutiste näol on samuti hea. Suvel on palju toimunud, seega ka selles ajakirjas palju suve-kajastusi ning muidu mõnusat lugemist.
Lisaks on see aasta Eesti Metodisti Kiriku juubeliaasta – täitus ju kirikul 110. aastat. Seoses juubeliaastaga kutsus superintendent suve hakul üles oma kiriku ajalugu meenutama ja jagama. Üleskutse tulemusena avati Aastakonverentsil tore näitus ning ajalooline ülevaade pandi ka Internetti vaatamiseks üles (www.emk.voog.com).
See ajakirigi on osake ajaloost, kajastame nii minevikku, kui tänaseid tegemisi. Ka see on jälg ajas, see on meie lugu…
Igaüks vormib oma lugu, just nagu potisepp vormib savi. Soovin, et meie lugu oleks hea suure Taevase Potisepa silmis.
Ilusat sügist soovides,
Taimi
Vaimulik külvi- ja lõikuseseadus
Oktoobris peetaval lõikustänupühal on sobilik meenutada eesti vanasõna: „Mida külvad kevadel, seda lõikad sügisel.“ Kui põllumees on hooletu ja jätab osa seemet kevadel külvamata, siis pole sügisel suurt saaki oodata. Sama printsiip kehtib ka vaimulikus elus.
Apostel Paulus on jäädvustanud meile külvi- ja lõikuseseaduse: „Aga see on nii: kes kasinasti külvab, see ka lõikab kasinasti, ja kes rohkesti külvab, see ka lõikab rohkesti“ (2Kr 9:6). Veel ütleb ta kirjas galaatlastele: „Ärge eksige: Jumal ei lase ennast pilgata, sest mida inimene iganes külvab, seda ta ka lõikab. Kes oma lihalikule loomusele külvab, see lõikab lihalikust loomusest kaduvust, kes aga Vaimule külvab, see lõikab Vaimust igavest elu“ (Gl 6:7-8).
Vaimulik külv pole alati kerge ülesanne, see võib vahel kaasa tuua pisaraid ja valu, aga see-eest lõpptulemus on võrratu, kui saame näha oma vaeva vilja. Siis saame rõõmustada üheskoos psalmi autoriga: „Kes silmaveega külvavad, lõikavad hõiskamisega. Kes minnes kõnnib nuttes, kui ta külviseemet kannab, see tuleb ja hõiskab, kandes oma vihke“ (Ps 126:5-6). Loe edasi
Aastakonverents
Juunikuine Aastakonverents oli tihe ja tegemisi palju. Kolmele päevale 16.-18. juunil püüdsime mahutada nii iga-aastase Aastakonverentsi töösessioonid, EMK 110. aastapäeva tähistamise kui ka ameeriklastest Eesti Sõprade iga-aastase kohtumise. Sel korral oli Ameerikast kohale tulnud üle 40 Eesti sõbra.
Kaugeimad külalised tulid Lõuna-Koreast. Nende 5-liikmelist delegatsiooni juhatas piiskop Sundo Kim Kwang Lim’i metodisti kogudusest Soulist. Juubelikonverentsi jääb meenutama näitus „Reformatsiooni viljad EMK 110 tegevusaastas“, mis on hetkel eksponeeritud Tallinna metodisti kirikus. Virtuaalselt on võimalik näitusega tutvuda veebikeskkonnas aadressil: www.emk.voog.com. Lisaks sellele on pisut ajalugu toodud ka selle ajakirja lehekülgedele 24-25.
Kirikute öö Agapes ja Pärnu linnas
Kuus aastat tagasi Tartust alanud ja üle Eesti aina populaarsem kirikuid tutvustav üritus, Kirikute Öö toimus sedakorda 9. juunil 2017; juba teist aastat osales sellel ka EMK Pärnu Agape kogudus.
Kirikute Ööd peetakse mujalgi Euroopas, kuid Eestis alates 2012. aastast iga aasta juunikuu teise reede õhtust keskööni, kusjuures kõikide üle Eesti osalevate kirikute ja koguduste lahtiolekute ajad ja programmi info on kättesaadav veebilehel www.kirikuteoo.ee.
Haapsalu kogudus sai toetust „Pühakodade programmist“
Meie kogudus on toetust taotlenud ja saanud programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ kaudu.
Pühakodade programmi eesmärk on pakkuda tuge Eesti kultuuriväärtuslike pühakodade ja neis peituvate kultuuriväärtuste säilitamisel. Toetust oleme taotlenud neljal ja saanud kolmel korral.
Hoonel on kaks võtmekohta, vundament, millele kõik toetub ja katus, mis kõike kaitseb. Need mõlemad, nii katus kui vundament, vajasid toestust.
Esimesel korral vahetasime pastoraadiosa katuse välja, mille tarvis saime toetust 12000 eurot. Vundamendi toestus oli aga nõnda mahukas, et kogu töö ei mahtunud ühe taotluse sisse, seega sai taotletud kahel korral, esmalt saime 20000 eurot, millega sai tehtud täpselt pool vajaminevast tööst. Järgmisel aastal jäime kahjuks nimekirjast välja, kuid see andis meile hingetõmbeaega, sest ka omaosalus ja ettevalmistused vajasid seda. Käesoleva, 2017. aasta alguses saime taas 20000 eurot toetust ja võisime tööd lõpule viia. Keldri täielik väljaehitamine aga jätkub viimistlustöödega.
Oleme väga tänulikud Jumala juhtimise ja hoole eest, mis meid on saatnud ja küllap tahab Tema oma nime austada ka seeläbi, et lisab inimesi, kes saavad selles kogudusekojas kohtuda Jeesusega.
Vt ka www.muinsuskaitseamet.ee
Euroopa Kirikute Nõukogu juhtkond külastas Eestit 17. – 20. augustil 2017
Delegatsiooni võttis vastu EKNi juhatus: president peapiiskop emeeritus Andres Põder, asepresident piiskop Philippe Jourdan, asepresident pastor Meego Remmel, täitevsekretär Ruudi Leinus.
Kavas olid kohtumised peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveltiga ja Usuasjade osakonnaga ning külastatakse CECi liikmeskirikuid: Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.
Üleskutse kogudustele palvetada Eesti maa ja rahva pärast
Armsad vennad ja õed, oleme Eesti maa ja rahva arengutega jõudnud teelahkmele. On valikute koht, ja otsused, mida nüüd langetatakse, määratlevad meie tulevikku väga oluliselt. /…/. Piibel õpetab meid Ef 6 peatükis, et meie kui kristlaste võitlus ei ole inimeste vastu, vaid vaimse kurjuse vastu, mis tahab määrata rahvaste saatusi. Siit tuleneb ka tegevusjuhend kogudusele: meil tuleb paluda ja seista vaimse kurjuse jõudude vastu, mis tahavad meie maad suunata sellisesse tulevikku, mis oleks meie kui kristlaste ja ka meie kui eestlastele jaoks hukatuslik. /…/. Sellepärast tuleme üheskoos kokku, et vaimselt oma jalg maha panna. Tuleme paluma, ja vaimus Taeva poole hüüdma. Tahame paluda Jumala hea tahte sündimist meie maal, ja Tema plaani meie rahva jaoks, Püha Vaimu erilist väljavalamist. Me usume kõigi Jumala koguduste erinevate andide rikkalikkust ühiseks kasuks.
Usume, et üksmeeles on jõud! Seega, on oluline, et oleksime ühel meelel ja tõmbaksime ühes suunas. Palume Jumala tulevikku oma maale, Tema tugevat ja püsivat ligiolu, et Tema tõde oleks siin au sees./…/.
Niisuguse pöördumise tegi kogudustele Valguse Tee vabakoguduse pastor Mart Metsala, kutsudes kristlasi ühisele ülistus- ja palveteenistusele Oleviste kirikusse käesoleva aasta 29. septembril. Selleks, „… et üheskoos otsida Jumala palet, paluda ja seista preestritena Jumala ees meie tuleviku pärast.“
Ülistus- ja palveteenistus lõppes üleskutsetega panna maha kõik, mis takistab kogudustel Kristuse ihuna ühiselt edasi minna (konfessionaalne uhkus, enda paremaks pidamine, oma teenistuskorra õigemaks pidamine, armastamatus, jne), täitmaks Issanda käsku viia evangeelium maailma nii sõnas kui teos. Olla üleüldise Kristuse kogudusena Jumala pildiks ja auks ning tunnistuseks Jumala armastusest kogu loodu vastu.
Usun, et tehtud üleskutse on jätkuvalt jõus igale kristlasele tema igapäevastes eestpalvetes.
Teenistuses osalenu,
Anne Saluraid
Eesti Kirikute Nõukogu: võrdse kohtlemise seaduse muudatused pole kooskõlas põhiseadusega
Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.
Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.
Konfliktist osaduseni
27. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvus-raamatukogu konverentsisaalis Reformatsiooni 500. aastapäeva raames konverents Konfliktist Osaduseni.
Lisaks huvitavatele ettekannetele toimus ka samanimelise raamatu eestikeelse tõlke esitlus.
Rahvast oli registreerunud nii arvukalt, et konverents viidi Rahvusraamatukogu väikesest saalist üle suurde saali. Eesti Metodisti Kirikust oli konverentsile registreerinud superintendent Taavi Hollman, EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler ja allakirjutanu.
Konverents oli inspireeritud dokumendist “Konfliktist osaduseni”, mille koostas 2013 aastal Luterlik Maailmaliit ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstlik Komisjon. Konverentsil vaatlesid kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat ja 50 aastat tagasi alguse saanud oikumeenilist dialoogi.
Konverentsi avasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku administraator Eestis piiskop Philippe Jourdan. Tervituskõne pidas Saksamaa suursaadik, Eesti siseministri tervituse luges ette Ilmo Au ja Tallinna linnapea kohusetäitja kirja luges ette Juhan Paadam. Põhiettekannetega esinesid Rooma Pontifica Universita della Santa Croce professor, dr Philip Goyet, kes lahkas dokumenti katoliiklikust perspektiivist ja õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli professor dr Thomas-Andreas Põder, kes lahkas dokumenti luterlikust perspektiivist. Kaasettekannetega astusid üles ja arutlesid dokumenti vabakiriklikust perspektiivist EEKBLi pastor dr Meego Remmel ja õigeusu perspektiivist EAÕKi metropoliit Stefanus.
Peale kosutavat lõunasööki toimus aga paneeldiskussioon, kus koos põhiettekandjatega astusid lavale EELK peapiiskop ja RKK eesti piiskop. Lisaks veel ka semiootik professor Mihhail Lotman ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.
Konverents lõppes ühispalvusega Rahvusraamatukogu naabruses asuvas Kaarli kirikus.
Meelde jäi meeldivalt ka mitu korda välja öeldud konstateering, et kui katoliiklaste ja õigeusklikega on täieliku kirikuosaduseni veel pikk tee kulgeda, siis luterlastel on juba täielik kirikuosadus ja vastastikune tunnustamine nii anglikaanide, metodistide kui ka reformeeritud kirikutega. Oli igati huvitav ja hästi korraldatud konverents.
