Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäev
15. septembril peeti suure pidulikkusega Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäeva konverentsi. Ruumikasse vanasse palvelasse kogunes rohkem kui sadakond inimest konverentsile „Vennastekogudus – kellele ja miks?” Ka Tallinna metodisti kogudusest oli kohal kümmekond inimest koos allakirjutanuga. Ettekandeid oli mitu, neid modereeris EELK UI professor, kirikuloolane Priit Rohtmets. Tartu Ülikooli dotsent, ajaloolane Andres Andresen pidas loengu „Vennastekoguduse tähendusest Eesti ajaloos”. Edasi astus üles vennastekoguduse peavanem, EELK Must-vee koguduse õpetaja Eenok Haamer sõnumiga „Vennasteliikumise sobitumine maarahva meelde”.
Seejärel esines vennastekoguduse piiskop Friedrich Waas pikema sõnavõtuga „Vennastekogudus Saksa-maal”. Lavastaja ja näitleja Anne Türnpu avaldas oma mõtteid vennastekogudusest Hiiumaa kontekstis, kus toetus oma lapsepõlve-mälestustele. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis „Usalduse väärtusest kaasaegses ühiskonnas”.
Peale väikest kohvipausi toimus paneeldiskussioon, seegi kord modereeris Priit Rohtmets. Osalesid Andres Andresen, Anne Türnpu, Eenok Haamer, Tarmo Soo-mere, samuti EELK piiskop Joel Luhamets ning EELK Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.
Pärast konverentsi lõppemist pakuti kõigile osaleja-tele maitsvat suppi, kohvi ja kringlit. Päev lõppes palvetunniga, kus musitseeris EELK Hageri koguduse pasunakoor. Oli igati õnnistatud koosviibimine.
Pühapäeval, 16. septembril toimus kell 10 piiblitund palvemajas, kell 12 jumalateenistus Hageri kirikus. Seejärel lõunasöök palvemaja söögisaalis, pasunakoori kontsert palvemaja õuel. Päeva lõpetas palvemaja 200. aastapäeva pidulik koosolek palvemaja suures saalis koos rohke muusika ja mitmete tervitustega.
Eesti Kirikute Nõukogu tegi ettepanekud erakondadele
Eesti Kirikute Nõukogu, mille kümme liikmeskirikut ühendavad kokku enam kui 400 tuhat Eesti elanikku, rõhutab, et peab äärmiselt oluliseks, et Eesti riigi tuleviku kujundamises arvestataks ka nende seisukohtadega, mida esindavad Eesti kirikud ja kristlaskond. Kirikute Nõukogu saatis Eesti erakondadele omapoolsed ettepanekud, mida need võiksid tulevaste valimiste saabudes oma valimisprogrammides kajastada. Toome siinkohas meie lugejatele lühidalt ära põhipunktid.
1. Seadusloomes tuleks läbivalt silmas pidada seda, et oleksid tagatud südametunnistuse, usu- ja veendumuste vabadus ning selle rakendamine, tasakaalustatult kõigi teiste põhiseadusest tulenevate õiguste ja vabadustega.
2. Riik peab väärtustama tugevat abielu ja perekonda kui ühiskonna alust.
3. Usundiõpetuse õppimise võimalus peaks olema üldhariduskoolides kättesaadavam.
4. Riik peaks senisest enam väärtustama ka kirikute ja koguduste panust kohalikku ellu.
5. Seadusloomes tuleks arvestada usuliste ühenduste erinevusega teistest juriidilistest isikutest.
6. Pühakodade säilitamine vajab eraldi programmi ja suuremat riigieelarvelist toetamist.
7. Protsendireegli kehtestamine või tulumaksumäära vähendamine.
8. Haigla- ja hoolekande-kaplanaadi rajamine, koolikaplanaat ja meremeeste vaimulik teenimine.
* Kirikute ja koguduste seadusest tulenevalt on igal haiglas või hoolekandeasutuses viibijal õigus oma usuliste vajaduste rahuldamiseks.
* Mitmed koolid on pidanud võimalikuks ja vajalikuks, et koolis tegutseks koolikaplan.
* EKN peab oluliseks lahenduste leidmist meremeeste vaimuliku teenimise korraldamiseks, vastavalt rahvusvahelistele kokkulepetele ja merendustavale.
9. Käibemaksu tagastamine muinsuskaitse all olevate hoonete (sh pühakodade) ning vallasesemete restaureerimiseks tehtud kuludelt. See maksusoodustus motiveeriks omanikke oma muinsuskaitselise vara eest paremini hoolt kandma ja võimaldaks võtta kasutusele selleks otstarbeks oluliselt enam vahendeid.
Terviklikku pöördumist erakondade poole
loe www.ekn.ee/uudised
Võimas ja pühalik!
23. augustil, üleeuroopalisel totalitaarsete režiimide mälestuspäeval, avati Maarjamäel Eesti kommunismiohvrite memoriaal. Mina ei saanud küll avamisel viibida, kuid külastasin memoriaali päev hiljem. Loe edasi
Torino surilina uuringutest kahe artikli põhjal
Loodusteaduse doktor Emanuela Marinelli (keda peetakse üheks suuremaks Torino surilina eksperdiks maailmas) väidab, et hiljutistes kahe teadlase sooritatud katsetes pole midagi teaduslikku.
Sina kannad Jumala DNA-d
Kui ma ei eksi, siis see aasta oli mul viies kord osaleda suvekonverentsil. Minu jaoks on need neli päeva suvest olnud alati väga erilise tähendusega.
„Tööta ikka, naerata ikka!”
Pühapäeval, 7. okt 2018 oli kogu EMK Tallinna kogudus kutsutud tänuõhtule kirikumajja. Põhjust selleks oli küllaga. Nimelt 2018. a aastakonverentsil määras piiskop pastor TOOMAS PAJUSOO emerituuri, vastavalt ÜMK korras kehtestatud vanusetsensusele, milleks on 72 eluaastat.
6 küsimust superintendent Robert Tšerenkovile
• Milline vaimulik kogemus on sinu elu kõige enam mõjutanud?
Eks neid kogemusi, mis on mu elu mõjutanud, on olnud mitmeid. Üks nendest oli kindlasti Linnahallis toimunud evangeelne üritus, kus ma teismelisena läksin ette eestpalvele ja palusin oma patud andeks ja otsustasin oma elus järgida Jeesust. Tol õhtul täitis mu südant enneolematu rõõm ja rahu. Ka ristimispäev oli eriline sündmus minu elus. Mäletan väga selgelt ka ühte evangeelset teenistust Paldiski linnas, kus mul oli teismelisena võimalus jutlustada. Tol õhtul kogesin erilist Jumala ligiolu, võidmist ja väge jutlustamises, vaatamata sellele, et olin selles veel väga kogenematu. Selle kogemuse kaudu tuli mulle arusaam, et Jumal võib ka mind kasutada oma töös. Neid toredaid kogemusi on olnud veel, mis on vorminud mind selleks, kes ma täna olen.
• Kuidas kulges sinu tee metodisti kirikusse?
Võib öelda, et ma sündisin metodisti kirikusse, kuna minu vanemad olid juba siis aktiivsed EMK Tallinna koguduse liikmed. Seega oli kirik minu eest valitud. Alles hiljem õppisin enda jaoks väärtustama just metodisti kirikut ja olen selle üle väga rõõmus, et olen just selle kiriku liige. Mis mind kõige rohkem rõõmustab, on meie kiriku pärand, nii Wesley 18. sajandi ärkamise näol kui ka meie endi Eesti usuisade eeskuju.
• Millised on olnud sinu teoloogilised õpingud?
Oma teoloogilise hariduse sain Ameerika Ühendriikides, Oral Robertsi Ülikoolis, Tulsa linnas, Oklahoma osariigis. Seal õppides sain näha ja kogeda palju huvitavat, sest Tulsa linn on (või vähemalt oli) omamoodi Amee-rika kristlik pealinn. Nii et peale hariduse omandamise, avardasid need neli õppeaastat mu maailmavaadet väga märkimisväärselt.
• Milline Piibli kirjakoht on sulle kõige olulisem?
Ma arvan, et mul ei olegi ühte kõige olulisemat või lemmikut Piibli kirjakohta. Erinevatel aegadel on esile kerkinud erinevad kirjakohad, mis mind on kõnetanud erilisel viisil ja olnud teatud teeviidaks mingil eluperioodil. Viimasel ajal on mind palju kõnetanud Joosua lugu, Jeesuse mäejutlus ja 1. Korintlastele 13. peatükk.
• Mida sooviksid lugejatega jagada oma pere kohta?
Olen õnnelikult abielus Amyga ja meil on kaks toredat poega. Vanem poeg, Christopher, on hakanud tegelema muusikaga, noorem poeg, Michael, ujumisega. Amy on inglise keele õpetaja.
• Kuidas näed oma rolli EMK superintendendina?
Oma rolli superintendendina näen eeskätt pastorite ja kohalike koguduste toetajana. Usun täiesti seda väljaütlemist, et kohalik kogudus, kui ta toimib õieti, on selle maailma lootus. Usun ka seda, et väga palju oleneb kohaliku koguduse pastorist. Seepärast on kohalik kogudus ja selle pastor minu prioriteet. Aga superintendendi roll eeldab samuti koostöös kirikuvalitsusega üldkirikliku visiooni väljatöötamist ja ka selle visiooni ellu rakendamist. Palun Jumalalt armu ja tarkust, et selle kõigega hästi hakkama saada.
Uued võimalused Aldersgate’i Eesti teenimistöös
Aldergate’i uuendusliikumine on Eestis tegutsenud juba üle viie aasta. Oleme korraldanud seminare ja teeninud inimesi paljudes eestikeelsetes kogudustes, paljudes neist korduvalt. Samuti oleme teeninud palvemeeskonnana suvekonverentsil. 2018. aastal on Jumal meile avanud uusi uksi, mis on andnud põnevaid arenguvõimalusi.
Misjonireis Komimaale
13.-20. juunil sai teoks selle aasta misjonireis Komimaale. Enamikule meie viieliikmelisest grupist oli see esmakordne. Me olime mitte ainult eri kogudustest, vaid ka neljast eri denominatsioonist. Loe edasi
Abi taevast, tingimusega
Minu ema jäi leseks 28-aastasena. Isa jättis talle 100 krooni ja kolm väikest tüdrukut.
Lapse tunnistus
Viibisime Rakke lähedal ühes talus peetaval koosolekul. Meie poeg Saamuel, kes võis olla 6-aastane, istus mu süles ja niheles. Ta nägi, et vennad järjest laua taga kõnelemas käisid.
Vennastekoguduse liikumise roll Eesti ajaloos, tuues esile nii positiivseid kui ka negatiivseid jooni
Reformatsiooni ühe haruna on Euroopa kirikulukku, eriti aga Eestimaa kirikulukku jätnud ereda jälje vennastekoguduslik liikumine, mida kutsutakse ka pietistlikuks või herrnhuutlikuks liikumiseks. Vennastekoguduse liikumine ehk teiste sõnadega pietism tekkis saksakeelses protestantluses (eeskätt luterlikus kirikus) 17. sajandil; see oli suunatud inimese, aga ka kiriku kui institutsiooni radikaalsele uuenemisele. Oluliseks peeti inimese sisemist vagadust ja usulist ärkamist. Ladinakeelne sõna pietas tähendabki „vagadus”.
EMK noorte piiblilaager
Hiljuti sai läbi piiblilaager, mis kestis viis päeva. See laager erines selle poolest, et esimesel päeval korjati telefonid ära ja terve laagri vältel neid kasutada ei saanud. Ma ise ka ei usu, et ma seda ütlen, aga mulle väga meeldis puhata viis päeva telefonist ja nii sain suhelda rohkem teistega ja ka pühendada rohkem aega Jumalale. Loe edasi
Lapsed väärivad parimat
14. juulil oli Kuressaare metodisti koguduse lastelaager Eiklas.