Varajane kristlus antiigi kontekstis
12. aprillil toimus EELK Usuteaduse Instituudis konverents „Varajane kristlus antiigi kontekstis”. Osavõtjaid oli kogunenud peamiselt luterlikust kirikust, aga ka meie kirikust oli kohale saabunud kolm inimest – lisaks allakirjutanule veel ajakirja Päevasõna toimetaja Tarmo Lilleoja ja EMK Teoloogilise Seminari õppejõud Anne Saluraid. Loe edasi
Emadepäev EMK Tallinna koguduses
Misjon Brasiilias
Umbes kaks ja pool kuud kestis minu misjon seekord Brasiilias. Selle aja jooksul sai kogetud palju Jumala armu seda peamiselt läbi sooja armastuse, mida kohalikud mulle osutasid.
Tunnistus imelisest pääsemisest
Aastal 1945, kui II Maailmasõda oli lõpukorral, elasime oma perega – ema ja viis last – Saadjärve koolimajas. Loe edasi
Kirikupühade kalender
1. aprill – Kristuse Ülestõusmispüha
Pühapäeva koidikul tõttasid naised Jeesuse hauakambri juurde. Issanda ingel oli nende muret ennetanud ja raske kivi ukse eest ära veeretanud. Ta ütles neile: „Ma tean, et te otsite ristilöödud Jeesust. Loe edasi
EMK noorte kevadlaager „Süüdatud süda“
20.-23. aprillil toimus metonoorte kevadlaager, mis seekord kandis pealkirja „Süüdatud süda“. Laagri inspiratsiooniks oli John Wesley, kelle Aldersgate’i kogemusest möödus selle aasta 24. mail 280 aastat. Loe edasi
Eesti juhid üle-euroopalisel „History Makers“ tippkohtumisel
Oled Sa kunagi mõelnud, et enam paremaks minna ei saa? Kaks aastat tagasi, osaledes noortejuhtide koolitusel History Makers just seda ma kogesin. Ma olen aastaid teinud noortetööd ja selle raames osalenud erinevatel noortejuhtide koolitustel.
Pühapäevakooli õppeaasta lõpetamine Tallinna koguduses
Vahva kaks-ühes üritus toimus 20. mail. Lapsi oli koos hulganisti – toimus pidulik õppeaasta lõpetamine ja uue lasteraamatu tutvustus. Nimelt on mitmeid asju, mis on koos head ja mugavad – näiteks pliiats koos kustutuskummiga, võtmehoidja koos taskulambiga või hoopis palve koos paastumisega. Loe edasi
Pühapäevakooli laste ja perede matk tärkavas kevadises looduses
Oodatud ja vahvaks traditsiooniks on kujunenud meie Tallinna koguduse pühapäevakooli kevadine väljasõit. Möödunud kevadel käisime seikluspargis. Aga seekord, pühapäeval, 6. mail asusime teele Harjumaale, loodusmatkale. Loe edasi
Toimetaja veerg
Tere, armas lugeja!
Kevad on kalendri järgi juba ammu käes, kuid ikka on meil veel tõelise kevade ootus. Vahel teeb see kannatamatuks. Vahel avastad, et ootus polegi nii paha. Ootuse ajal on aega mõelda elu ja oluliste asjade üle järele.
Üks sündmus, mida vajame taas ja taas mõelda – see on Jeesuse ohvrisurm. Iga kevad toob selle sündmuse meie mõtteisse. Ja alati on selles kurbust, lootust, aga ka ülestõusmise ootus. See sündmus on nii oluline, et selle lõpuni mõistmiseks kulubki aastaid.
Tänavu täitus meil ka sada aastat Eesti Vabariigina, mida tähistati nii oma perede keskel kui ka koos rahvaga. Sini-must-valget on tänavapildis ja näoraamatutes rohkem, kui tavaliselt. Ning inimeste ootused on tavapärasest kõrgemad. Loodame siis, et see rõõmus aasta toob kaasa elu ja palju õnnestumisi.
Siiski meenutame sel kevadel ka taevasesse koju minejaid. Toome ära mõned mälestuskillud suurest jumalamehest Billy Grahamist. Tema elu kõnetas paljusid ning seda ka Eestis, keset ranget nõukogude aega. Mäletan isegi oma lapsepõlvest, kui temast juttu oli. Põnev on ju kuulda inimestest, kes on sellisel määral Jumalale pühendunud ja elasid täiesti teistmoodi elu.
Aga nagu ikka – kajastame ka selle ajakirja veergudel metodisti kiriku äsjaseid sündmusi. Lisame ka meenutusi ammustest ajast, sest need meenutused annavad julgust tänases päevas elada.
Õnnistustega, Taimi Pärna
Kas oled mõelnud ülestõusmise tõele?
Ta võis sel hommikul üles tõustes tunda külma higi oma otsaesisel. Viimaste päevade emotsionaalsed läbielamised olid jätnud oma jälje. Nüüd tuli see kõik uuesti meelde.
Markuse evangeelium 16:6-7: „Ärge kartke! Te otsite ristilöödud Jeesust, Naatsaretlast. Ta on üles äratatud, teda ei ole siin. Kuid minge ütelge tema jüngritele ja Peetrusele: Ta läheb teie eele Galileasse. Seal te saate teda näha, nõnda nagu ta teile ütles.” Aamen!
Peetrus oli Jeesuse 12 jüngri hulgas alati liidri rollis. Viimase nädala sündmuste keskel Jeesuse arreteerimisel astus ta oma õpetaja kaitseks välja, lüües mõõgaga ülempreestri sulase kõrva maha. Ta arvas, et Jumala Poeg vajab tema kaitset ja mõõka! Aga ta eksis. Issandal ei olnud sellist abi vaja. Jeesusel tuli teisele inimesele põhjustatud valu ja kannatus heastada, parandades ülempreestri sulase kõrva.
Kui Jeesus ütles: „Teie kõik taganete minust, sest kirjutatud on: Ma löön karjast, ja lambad pillutatakse laiali“ oli tema vastanud: „Kui ka kõik taganevad, siis mina küll mitte!” mispeale Jeesus ütles: „Tõesti, ma ütlen sulle, täna, selsamal ööl, enne kui kukk kaks korda laulab, salgad sina mu kolm korda ära.” Tema aga vastas kindlalt: „Kui ma ka peaksin koos sinuga surema, mina ei salga sind mitte!” (Markuse 14:27-31). Loe edasi
Eesti Vabariigi 100. aastapäeva tähistati metodisti kirikus mitmeti
Kuressaare
Kuressaare metodisti kirikus toimus erinevate Saaremaa koguduste ühine ülistuse- ja palvepäev.
Ühinenud Metodisti Kirik arvudes
Ühinenud Metodisti Kiriku liikmeskond ületas maailmas 12,5 miljonit. Statistika rajaneb peamiselt 2016. aasta andmetel, vähesel määral ka varasemal ja hilisemal aruandlusel. ÜMK Peakonverentsi sekretäri Gary Gravesi andmetel on meie denominatsioonis 12 557 214 tunnistavat liiget ja see peegeldab kiriku liikmeskonna üldist kasvu.
Järgmisel peakonverentsil aastal 2020 osaleb kokku 862 delegaati, pooled vaimulikud ja pooled ilmikud. Delegaatidest esindab USAd 55,9%, Aafrikat 32%, Filipiine 6% ja Euroopat 4,6%. Lisaks on esindatud rida iseseisvaid metodisti kirikuid, kellega ÜMK-l on tihedam koostöö. Kõige suurem delegatsioon, 50 liiget, saabub Põhja-Katanga konverentsist Kongost. Delegaatide arv määratakse kindlaks valemiga, mis võtab arvesse iga konverentsi vaimulike ja ilmikute arvu. Loe edasi
Evangeeliumi sõnum Rooma kirjas
Rooma kirja tekst ptk 12:2 sobib hästi mõtisklemiseks ülestõusmispühade ja nelipüha vahele. Kirja 12 peatükk alustab nimelt selle osaga kirjast, milles Pauluse esitatud üleskutsed ei omaks mingisugust sisu ega jõudu, kui neile ei eelneks toetuspind, millelt lähtuda. Teoloogilises keeles väljendatuna – üleskutsed eeldavad kindlat lähtekohta, metafoorilises keeles väljendatuna aga oleks see sama, mis nõuda põllumehelt saaki ilma, et talle antaks vahendeid selle tootmiseks.
Rooma kiri (nagu ka evangeeliumid) on ses mõttes huvitav, et see on kirjutatud uskuvatele kristlastele ja lausa kutsutud pühadele, nagu Paulus roomlasi kutsub (1:7).
Näib siis, et ka usklikud vajavad aeg-ajalt evangeelset sõnumit Kristusest ja seeläbi meelde tuletamist oma uuest päritolust. Sest maailm, milles ta elab, ja mis on üsnagi raisus inimese enese tegevuse tõttu, haarab aeg-ajalt uskujad nõnda enda mõju alla, et vajatakse meeldetuletust. Just see on, mida Paulus Rooma kirjaga lisaks õigeksmõistmisele rõhutab ja seletab – kuidas olla maailmas, kuid mitte maailmast! Sest kristlase osaks on paratamatus elada „vana” ja „uue” olemisviisi lõpmatus konfliktis.