Dr Steven Ybarrola on Asbury Teoloogilise Seminari õppejõud, kes on käinud EMK Teoloogilises Seminaris õpetamas alates 2010. aastast, kokku 6 korda. Tema valdkonnaks on kultuuriantropoloogia, mille tundmine on tänapäeva maailmas kristlikus misjonitöös hädavajalik. Tal on Eestiga eriline isiklik side – tema vanaema oli eestlanna.
Kasvasin üles katoliiklikus perekonnas, Central Valley piirkonnas, California osariigi põhjaosas, Stocktoni linnas. Minu isa lapsepõlv möödus paljulapselises peres Põhja-Montanas, kus minu baski päritolu vanaisa pidas Great Fallsi lähedal lambafarmi. Vanaisa ja vanaema kohtusid tolles samas Montana lambafarmis. Lambapügamise ajal kasutasid vanaisa hooneid ka teised kohalikud farmerid, siis vajati palju täiendavat tööjõudu, sest töö käis ööpäevaringselt. Lisaks palgati linnast naisi appi süüa tegema, sest selleks polnud meestel aega. Nii said mu vanavanemad kokku ja otsustasid peagi abielluda. Vanaema pere oli emigreerunud Krimmist, kuhu nad olid varem Eestist ümber asunud. Tema vanemad olid Järvamaal mõisarentnikud, kes otsustasid järgneda prohvet Maltsveti üleskutsele rännata välja Krimmi. Pärast Krimmi sõda (1853-1856) hakati seda pidama tõotatud maaks, kus kõigil oli võimalik maaomanikuks saada. Sealt suundus osa pereliikmetest hiljem Põhja-Ameerikasse, kus ühineti tõenäoliselt eestlaste kogukonnaga Montana osariigi põhjaosas. Minu eesti päritolu vanaema, kelle nimi oli Mary Kewe (Kivimägi), suri kahjuks oma seitsmenda lapse kandmise ajal. Mu isa oli siis kõigest kuuene ja kõik kuus last pandi katoliiklikku lastekodusse. Minu vanaisa, kes tahtis olla laste lähedal ja anda neile hea hariduse, asus ise lastekodu juurde tööle. Ta hoolitses seal lehmade, hobuste ja teiste koduloomade eest.
Minu isa andis meile vennaga katoliikliku kasvatuse. 12-aastasena käisin pihil ja armulaual, kuid jäin konfirmeerimata, sest otsustasin kirikust lahkuda. Teismelisena ma kirikus ei käinud, kuid tundsin jätkuvat huvi Jeesuse isiku vastu. Jumal oli ustav ja saatis mu ellu mitmeid inimesi, kes aitasid ususädet elus hoida. Tõsine huvi Kristuse vastu tärkas pärast filmi Jesus Christ Superstar nägemist. Kirikusse tagasi pöördumine näis mõttetuna, sest sealt polnud ma oma küsimustele vastuseid saanud. Samal ajal pöördus üks minu sugulane ja ma otsustasin temaga rääkida. Saime ühel õhtul kokku ja ta selgitas mulle Uue Testamendi põhjal Jeesuse olemust. Kui mu küsimused olid viimaks otsa lõppenud, otsustasin hakata Kristust järgima. See juhtus 1974. aasta kevadel. 1975. aasta suvel ühinesin organisatsiooniga Operation Mobilization, sest tundsin Jumala kutset misjonitööks. Osalesin organisatsiooni töös kuni 1979. aasta lõpuni. Sellest kaks aastat veetsin Viinis, kus korraldasime Piiblite ja kristliku kirjanduse toimetamist Ida-Euroopasse ja Nõukogude Liitu. See oli põnev aeg. Ühe aasta töötasin misjonilaeval Doulos, mis seilas Lõuna-Ameerika idarannikul. Pärast USAsse tagasipöördumist tegin plaane misjonitööks baskimaal Hispaanias, mida olin külastanud 1978. aastal laeval Doulos. Uskusin, et minu päritolu annab seal teatud eeliseid. Ettevalmistusi tehes osalesin kursustel Lõuna-Californias asuvas ülikoolis William Carey International University, kus sain aimu kultuuride erinevustest, misjonitöö antropoloogilistest aspektidest ja kontekstualiseerimise vajalikkusest. See äratas minus suurt huvi antropoloogia valdkonna vastu ja ma otsustasin teemat põhjalikumalt uurida. Järgnesid õpingud Minnesotas asuvas Bethel University’s (1983-1985), mille lõpetamisel sain bakalaureuse kraadi. Pärast abiellumist otsustasime mõlemad sõita misjonäridena baskimaale. 1980. aastatel oli vähestel misjonäridel antropoloogilisi teadmisi ja ma nägin siin takistust edukale misjonitööle. Oli selge, et see valdkond vajab kristlikku sõnumit ja perspektiivi. Õppejõudude soovitusel otsustasin jätkata magistri- ja doktoriõpinguid antropoloogia alal Rhode Island’il asuvas Brown University’s. Doktorikraadi sain uurimistöö eest baskimaal. Seejärel algas minu antropoloogia õppejõu-karjäär. Alguses töötasin 15 aastat Central College’is Iowas, seejärel juhtis Jumal mind 2006. aastal Asbury Teoloogilisse Seminari (Kentucky), kus olen jaganud misjonitööks vajalikke antropoloogilisi teadmisi juba 16 aastat.
Tänu Asbury sidemetele Eesti Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminariga olen käinud aastaid õpetamas ka Tallinnas. Eesti on ju minu vanaema kodumaa.
Minu usutee on olnud käänuline. Alati, kui olen oma plaanid valmis teinud, on Jumal mind juhtinud hoopis uues suunas. Nüüd, mil minu õppejõu-periood peagi lõpeb, võin tagasivaates tänulik olla paljude erakordsete õnnistuste eest. Olen elus näinud imelisi paiku, näiteks Eestit, mul on toetav abikaasa, kaks täiskasvanud last ja kaks toredat lapselast. Elu koos Jumalaga on seiklus!
Steven Ybarrola (Kivimägi)
E. Stanley Jones School of World Mission and Ministry, dekaan (Asbury Seminary)
