Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

  • Tänu su sõna eest

    Tänulikkus Jumala sõna väe eest, mis on võrreldud mõõgaga – igavene, tõde paljastav ja kahtlusi hajutav. Luuletus kutsub üles hindama Pühakirja mõju ka maailma lõpule lähendes.… Loe edasi

  • Marjana Luist

    Toimetaja veerg

    Ajakiri keskendub Eesti Metodisti Kiriku identiteedile ja wesleyliku kvadrilateraali alustele. Käesolevas numbris rõhutatakse Pühakirja ülimuslikkust, mida John Wesley nägi lunastuse allika ja metodisti elu juhisena. Piibel on tõe ja identiteedi… Loe edasi

Foto: Pexels.com

Superintentendilt

Kristuse muutumatus annab kindla aluse ebakindlatel aegadel, tuues lootust ja tuge. Eesti Metodisti Kirik jääb ustavaks Pühakirjale, Kristuse õpetusele ja oma missioonile, … Loe edasi

Põrmule elu Andja 

Artikkel mõtiskleb surma ja ülestõusmise üle, võrreldes looduse tsüklitega – seemne langemise, idanemise ja viljakandmisega. See rõhutab teenimise ja ohverdamise tähendust kristlase … Loe edasi

Tunnistus

Iisrael on maa, kus Jumal tegutseb eriliste tunnusmärkidega, selline maa, kus sünnib palju imesid.

11. oktoobril sai minu lapselaps Daiana ristitud pühal maal, Jordanis. Umbes pool aastat varem, noortelaagris palvetades, kuulis ta selgesti häält, mis ütles: „Ma ootan sind.”

Ristimispäeval saabusime ristimiskohta Jordani ääres kaheksa inimesega varahommikul, kella 8-9 paiku. Ümberringi oli kõik vaikne ja inimtühi. Lugesime koos Jumala sõna ja laulsime vaimulikku laulu „Uus süda elavast kangast”, siis palvetasime ja Daiana läks alla, Jordanisse.

Seistes vees koos pastoriga, andis ta Jumalale hea südametunnistuse tõotuse. Hiljem, vaadates ristimisest tehtud fotosid, avastasime, et samal ajal ilmus sellele kohale vees valgus ülalt – mitte sealt, kust paistis päike; ja tõotuse andmise ajal oli tema pea ümber imelised, väikesed säravad tulekesed.

Ristimise hetkel aga kuulsime kõik äkitselt valju shofari* puhumist. Seda kuulis ka Daiana ise, kui ta veest tõusis. Vaatasime ringi, kuid kuskil nägemisulatuses ei olnud ühtki inimest.

Meid kõiki valdas suur rõõm, me kõik mõistsime, et Jumal on Daiana jaoks midagi erilist valmistanud. Pastor, kes Daianat ristis, tunnistas meile, et ta on ristinud paljusid inimesi, kuid sellist ristimist selliste eriliste märkidega Jumala ligiolust ei ole ta kunagi kogenud. Minu lapselaps on veel väga noor, aga minu soov on, et ta oleks avatud kõigele, mida Jumal tema jaoks on ette valmistanud.

Aldersgate Uuendusliikumine Eestis

Räpina 2015

Aldersgate’i liikumises osalevad nii vaimulikud kui ka ilmikud ja oluline on meeskonnatöö. Põhi-rõhk ei ole kellelgi “staar-jutlustajal”, vaid Püha Vaimu tööl.

2011. aasta septembris-oktoobris külastas Eestit 2 nädala jooksul 8-liikmeline Aldersgate’i Uuendusliikumise grupp USA-st. Grupi juht oli Harry Burger. Selle aja jooksul korraldati kaks seminari: „Issand, õpeta mind palvetama” Pärnus ning „Elu Vaimus” Tallinnas. Lisaks toimusid lühiseminarid Võrus, Tartus, Jõhvis, Aseris. Kõikjal, kuhu mindi või kust läbi sõideti, palvetati Eestimaa ärkamise pärast. Meeskonnaga koos liikus ka Eesti Aldersgate’i liikumise tulevane tuumik: Thea ja Kaupo Kant, Taavet Taimla, Tea Võro, Tiit Toome, Merlin Metsla ja Kristiina Luik. Tallinna seminarile lisandus ka kolmeliikmeline grupp Inglismaa metodisti kirikust.

Loe edasi

Oleviste kirikus avati piduliku jumalateenistusega reformatsiooni 500. juubeliaasta

2017. a. möödub 500 aastat reformatsiooni algusest.  1517. aastal algatas Saksamaal, Wittenbergis munk ja teoloog Martin Luther dispuudi indulgentside müümise vastu, mis muutus peagi laialdaseks uuendusliikumiseks.

Reformatsiooniga sooviti tagasi pöörduda kristluse lätete juurde, hakati rõhutama inimese isiklikku suhet Jumalaga. See eeldas Piibli tõlkimist rahvakeelde, kiriku rahvakeelset jumalateenistust ja emakeelse kirjasõna arendamist.

Seetõttu omistatakse just reformatsioonile oluline roll ka eesti kirjakeele, eestikeelse hariduse ja rahvuskultuuri kujunemisel.

Tallinna Oleviste kirikus kuulutati 9. oktoobril kontsert-jumalateenistusega avatuks reformatsiooni 500. juubeliaasta. Oikumeenilisel jumalateenistusel teenisid kaasa Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute vaimulikud. Jutlustas Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku peapiiskop Urmas Viilma. Sõna võtsid ka Rooma-Katoliku Kiriku piiskop Philippe Jourdan, Eesti Vabariigi justiitsminister Urmas Reinsalu ja Tallinna abilinnapea linnapea ülesannetes Taavi Aas. Muusikaga teenisid Bonzo, Birgit Sarrap, Maria Listra, Robert Jürjendal, Madis Metsamart ning Collegium Consonante orkester koos 150 lauljaga üheksast erinevast laulukoorist. Jumalateenistusest tegi otseülekande ka Tallinna Televisioon.

 

Ecclesia semper reformanda est*

25. ja 26. oktoobril 2016 tähistas EELK Usuteaduse Instituut 70. sünnipäeva Rahvusraamatukogu suures saalis kongressiga „Reformatsioon 500 – vaimsus, kultuurimõjud, perspektiivid“.

Kongressile oli kogunenud suur hulk huvilisi – üle kahesaja kuulaja. Ka Eesti Metodisti Kirikust olid registreerunud mitmed osalejad eesotsas superintendent Taavi Hollmaniga, lisaks EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler, kaitseväe kaplanaadis teeniv Raivo Nikiforov ja mitmed teised, kaasa arvatud allakirjutanu.

Loe edasi

Konfliktist osadusse

Jumalateenistusel teenisid paavst Franciscus ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstliku Nõukogu president kardinal Kurt Koch, Luterliku Maailmaliidu president piiskop dr Munib Younan ja Luterliku Maailmaliidu peasekretär dr Martin Junge. Teenistusel osalesid lisaks paljude konfessioonide esindajad.

Kuu varem avaldasid kaks kirikut ka ühise liturgia juhendi (Common Prayer) mälestusteenistuse läbiviimiseks. Liturgia oli üles ehitatud järgmiste teemade ümber: tänu, meeleparandus ja jätkuv pühendumine ühisele kuulutusele. Valitud teemade eesmärk oli kinnitada ühelt poolt seda, mida reformatsioon on andnud kristlikule kirikule ja teiselt poolt paluda andestust otsuste ja tegude pärast, mis viisid kunagi kristliku kiriku lõhenemisele. Tänu põhjuseks on katoliiklaste ja luterlaste vahel toimuv dialoog, millele toetub ka arusaamine, et eriarvamused mõnes õpetuslikus küsimuses ei ole takistuseks koostööle Jumala sõna kuulutamisel maailmas, samuti puudust kannatavate ja abi vajavate inimeste aitamisel.

Loe edasi

Märgates lapsi, kes on meie umber

1990ndatel oli Eesti ühiskonnas aktuaalseks teemaks tänavalapsed. Tänapäeva Eestis selles kontekstis enam tänavalapsi ei kohta.

Viimase 20 aasta jooksul on tugevasti muutunud sotsiaaltöö maastik, kuid vaatamata meie kiirelt arenevale ühiskonnale ja muudatustele sotsiaaltöö korralduses, puutume ikka igapäevaselt kokku laste ning noortega, kes veedavad enamiku oma ajast õues või kaubanduskeskustes, kellel on kehv õppeedukus, kes jätavad õppimise pooleli, tarbivad varasest noorusest mõnuaineid ning seovad ennast kriminaalsete jõukudega. Sagedane ajaveetmine sõpradega õhtuti õues, ostukeskustes, tänavatel soodustab varases eas uimastitarvitamist. See omakorda mõjutab koolikohustuste täitmata jätmist ning õppeedukuse langust. Kui laps jätab koolitee pooleli, siis on tal raskem hiljem leida tööd ning suureneb risk jääda töötuks.

Loe edasi

Juudid tähistavad hanuka püha

Hanuka tähendab heebrea keelest tõlgituna „pühitsemist“, aga sellel pühal on mitu nime: pühitsemise püha, templiuuendamise püha, valguse püha.

Hanuka kestab igal aastal juudi kalendri järgi 25ndast kislevist kuni kolmanda tevetini; meie kalendri järgi jääb see novembri lõppu või detsembrisse. 2016. aastal algab Hanuka 24. detsembri õhtul ja lõpeb 2017. aasta 1. jaanuari õhtul.

Hanukat tähistavad juudid meenutuseks Jeruusalemma teise templi puhastamisest ja taaspühitsemisest, mis toimus meie kalendri järgi aastal 165 eKr. Seetõttu on Hanuka ainus vanadest juudi pühadest, mida Vanas Testamendis mainitud ei ole, kuna Vanasse Testamenti said viimaste sündmustena kirja need, mis juhtusid umbes 400 aastat eKr.

Loe edasi

Aino Henno 95

25. novembril tähistas kauaaegne Tallinna metodisti koguduse liige Aino Henno 95. sünnipäeva.

Aino Henno on kirjutanud tuhatkond luuletust. Avaldatud on valikkogu „Hõbepasun”, teine kogu ootab avaldamisjärge.

Väga viljakas on juubilar olnud tõlkijana: ta on eestindanud umbes 40 vaimulikku raamatut inglise ja saksa keelest. Tähelepanuväärne on, et need raamatud jõudsid eesti keelde sügaval nõukogude ajal, mil lääne kristlik kirjandus oli praktiliselt kättesaamatu. Tõlked levisid enamasti masinkirjas. Siinkirjutajagi on mitmeid neist kirjutusmasinal trükkinud ja paljusid lugenud. Need tõlked olid kui sõõm värsket õhku stagnaaegses vaimupimeduses ja usulise kirjanduse leviku piiramises. Nende hulgas olid C. S. Lewise „Mõtteid kannatusest” ja „Lihtsalt kristlus”, Rick Joyneri „Lõikus“, Erich Saueri „Maailma lunastuse koit“ ja „Ristilöödu võit“, Derek Prince’i „Õnnistus või needus – vali ise!“.

Loe edasi

Maret Puu – suure südamega naine

Maret Puu on Tallinna koguduse kauaaegseim liige, 1. juunil sai täis 70 aastat sellest, mil ta ühines metodisti kogudusega Sitsi tänava Petlemma palvelas.

unnen Maretit ajast, kui elasime Sitsi piirkonnas 1950. aastatel. Maret koos abikaasa Pauliga käis läbi minu isa (pastor) Albert Sergoga. Et Maret oli muusikahuviline, siis mu isa õpetas talle mandoliinimängu. Algul näis see raskena, aga mõne aja möödudes oli pillimäng selge.

Loe edasi

Mida õppisime Piiblist läbi kolme laagri?

Metodisti kiriku aastateema „Suhete arendamise aasta Jumala ja oma ligimesega” mis põhineb kirjakohal: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! See ongi suurim ja esimene käsk. Teine on selle sarnane: Armasta oma ligimest nagu iseennast!” (Mt 22:37-39), oli läbiv teema ka tänavuses kolmes noortelaagris.

Kevadlaagris „mina ja Tema” saime teada, kes on Jumal, keskendudes kirjakoha esimesele poolele: „Armasta Issandat, oma Jumalat, kogu oma südamega ja kogu oma hingega ja kogu oma mõistusega! Me ei saa mõista neid piiblisalme, kui me ei mõista, kes Jumal on. Jumal on lõpmatu igal viisil. Jumal on vägi, mis ei lõpe iialgi. Jumal on kolmainus – Isa, Poeg ja Püha Vaim ning ainult üks Jumal. Meie suhet Jumalaga võrreldi usuaiaga, mille eest me peame hoolitsema. Milline näeb välja meie usuaed? Millised taimed seal kasvavad? Kui tihti me selle eest hoolitseme? Sealjuures igaühe usuaed on eriline ning ainulaadne, mille eest saad hoolitseda vaid sina ise. Kui me aga oma usuaia eest ei hoolitse, siis kasvavad sinna umbrohud.

Loe edasi

Ristsõna: Metolaagrid 2016

  1. Linn, kuhu Jumala prohvet saadeti meeleparandust kuulutama.
  2. Vaimumõõk ehk…
  3. Armasta oma … nagu iseennast. Mt 22:39
  4. Rahandusminister „Rahaahne …“
  5. Minu ja Jumala suhte võrdpilt.
  6. Prohvet, kes saadeti Assüüria linna meeleparandust kuulutama
  7. Kõik inimesed on Jumala…
  8. Enesekeskse valitsuspartei nimetus.
  9. Igaüks nüüd, kes Issanda sõnu kuuleb ja nende järgi teeb, sarnaneb aruka mehega, kes ehitas oma maja…
  10. Vaene mees, kes oli paiseid täis.
  11. Ja teil olgu seljas õiguse…

Tartu noortekas

Tartu Püha Luuka juunioride kooskäimine algas sel aastal tavapärasest pisut hiljem. 18. novembril pidasime esimese noorteka, kuhu tuli kokku 13 last vanuses 10-14 a. Meie koguduse lapsed olid väga tublid oma koolisõprade kutsujad. Sõbrad juba teavad, et alati on toimumas midagi põnevat ja tulevad hea meelega. Oleme väga tänulikud Tallinna koguduse sõpradele, kes tulid meile appi noortekat läbi viima. Suur-suur tänu teile, Lemme, Johanna-Maarja ja Mary! Noored said mängida ägedaid mänge, süüa enda meisterdatud “võikusid” ja tunda ennast hästi.

Meie juuniorid on väga aktiivsed jumalateenistustest osavõtjad ja teenivad advendiajal traditsiooniliselt kaasa: loevad pühakirja, advendimõtisklusi ja mängivad pille. Valmistume hoolega ka advendilaadaks. Sel aastal meisterdavad noored helkurpaelast ja pärlitest kiile ning puidust kuumaaluseid. Kolmandal ja neljandal advendil toimuval laadal saadud tulu läheb „meie” kahe Etioopia lapse õpingute toetamiseks.

Ja üks pisike tunnistus ka Aleks Mattias Mäekivilt:

„Vaatasin Youtube’ist üht videot, kus olid mulle ootamatult asjad, mis mulle ei meeldinud. Seal oli üks rõve asi, mis jäi mind kummitama. Ma rääkisin sellest emaga ja siis me palvetasime. Mõne aja pärast ma tundsin, et mul ei olnud enam hirmus. Jumal aitas mul sellest üle saada.”

Lastemisjon Puhjas 8. oktoobril

Laupäeva varahommikul vuras kaks autotäit inimesi Puhja poole lastetöö misjonipäeva korraldama. Autodes istusid lastetöö toimkonnaga kõrvuti ka kevadel lastetöö juhtide intensiivse koolituse läbinud noored.

Puhjas oli kohale tulnud paarkümmend kohalikku last eelkoolist varateismelisteni. Õpilastel oli võimalus vaadata näidendeid, lüüa kaasa interaktiivsetes tegevustes ja meisterdada. Kohalikud olid innukad ja kutsusid meid peagi tagasi.

Jumala sõna sai külvatud ja nii mõnigi väike jüts ümises samme kodupoole seades äsjaõpitud ülistuslaule.

Tänu Jumalale toreda päeva eest!

Pärnu lastekiriku töö on taas hoo sisse saanud

Sel sügisel suunasime paar suureks kasvanud last edasi noortekasse. Nende asemele tuli meile aga palju uusi väikesi lapsi. Õpetajatele tähendab uute väikestega tegelemine uusi väljakutseid. Sellest sügisest tõime lastekirikusse sisse jälle paar uuendust. Kui varem oli igal õpetajal oma kindel ülesanne, siis nüüd teeme kõik kõike kordamööda. Uue osana teeb õpetaja Ardi lastega katseid.

Kutsusime appi ka õpetaja Inga, kes on varem koolis töötanud vene keele õpetajana. Tema aitab vene keelt kõnelevatel lastel tõlkimisega kiiremini sulanduda mängudesse, meisterdustesse ja aitab tõlkida piiblilugusid.

Ees on jõulud ja õpetajate mõtted on juba jõulupeo korraldamisel. Oleme aastaid teinud näidendeid ja nii ka seekord. Ettevalmistused juba käivad.

Rahulikku jõuluaega!

Mine Üles