Sõitsin Etioopiasse, et tellida lastele igapäevaseks kooliskäimiseks kohustuslikud koolivormid ja jagada laiali vabaaja riiete ning jalanõude annetused. Kooliskäimist võib takistada ka pelgalt kirjutusvahendi, vihiku või jalanõude puudumine.
Jõudsin sellel sügisel Addis Abbebasse just Etioopia uusaastaööl. Meie kalendris 11. september 2018 ja neil Etioopia kalendri järgi siis 2011. aasta. Sain seekord olla Etioopias vaid nädala jagu päevi, seega oli tegevustel peal Aafrikale mitteomane kiirustamise ja tempo surve. Samal ööl alustasin bussireisi Sodosse.
Mitmel päeval käisin ka eriti vaestes majapidamistes ja korraldasin perekonna riietuse ja laste koo-litarvikute hankimise. Kohale jõudes selgus, et senine koolilõuna pakkuja ei pea lepingust kinni ja see on meie toetatavatele lastele kahjulik. Nädala jooksul viisin lapsed oma kulul koolilõunale ja sain koha pidajaga, muslim Aliga, sõlmida eellepingu laste toitlustamise jätka-miseks. Seal viibitud nädala jooksul sai korraldatud koolilõunate pakkumine kõige vaesematele – laste enda poolt tuli esile vajadus ja leidsime ka uue võimaluse kooli-lõunate toimumiseks. Uus koht on põhikooli naabruses ja sobib lastele kõigiti.
Põhikoolis oli just alanud õppetöö minu saabumise nädalal. Kontrollisin nimekirja järgi üle laste kooliskäimise ja sain kõigiga koolis kontakti. Vajadusel hankisin uued kerged kummijalanõud neile noormeestele, kellel olid katkised kingad. Neid asju hangin kohalikult turult. Turulkäigud on suur elamus ja väga intensiivne kogemus. Ostutehingut on hea sooritada kohaliku sõbra poolt, sest faranjile ehk võõra-maalasele on hind kohe kõrgem või suisa mitmekordne. Eestist olid mul kaasas vabaaja riietuse annetused. Esimest korda kogesin reisides pagasitõrget, kuid kui asjad mõnepäevase hilinemisega minuni jõudsid, oli see ikkagi juhitud aeg ja kõik plaanid said tänu Jumalale ellu viidud. Asjad said jagatud laste vahel vajaduspõhiselt. Gümnaasiumi osas ei olnud õppetöö sellel semestril veel alanud. Kooli juhtkonnal Sodos puudusid veel septembri keskpaigas õpilaste põhikooli lõpueksamite tulemused, neid oodati juba kolm kuud haridusametist Hawassast. Mõne nädala pärast saabusid tulemused ja lapsed alustasid õpinguid gümnaasiumis. Nende õpilaste kooli-vormi tellimise ja vahendite vaja-duse korraldamiseks sain appi kohaliku neiu ja tubli tõlgi Lubaba. Tema aitas mind ka söögikoha lepingute ja muude ametkondlike asjatoimetuste juures tõlkimisel. Kasutasin seekord palju kohalike kirikunoorte abi asjaajamistel ja ka praktilistel toimetustel, sest see kiirendas asjade tegemist kordades.
Majapidamisi külastades ilmnes seal vajadus söepliidi järgi ja samuti olmeseebi jaoks. Needki asjad sain kohalikult turult han-kida ja koos tubli saatja ning tõlgi Lubabaga perekondadele üle anda. Õnnistussõnade voolamine ei tahtnud ühe lesestunud pere-ema suul peatuda. Ta peab üksikemana ja madalapalgalisena saama hakkama kolme tütrega. MTÜ Damota aitab nende pere kolmel tütrel käia haridusteed – kaks vanemat tütart algkoolis ja noorim seni lasteaias. Nüüd
korraldasingi lasteaialapse ümbertõst-mise samuti algkooli ja korraldasin tema õppemaksud. Humoorika seigana olengi nüüd mina oma foto ja allkirjaga selle lapse vanema/eestkostjana kooli dokumentatsioonis. Selline toimimisviis kiirendas või võimaldas üldse nii kiire ümberkorralduse. Asjaajamine oli pingeline ja olen siiani tänulik, et see ka korda sai ja laps saab ka nüüd koolilõunat ja head õpitingimused.
„Roheliste plastmasstoolidega kohvik“, mille käivitamisele andsid hoogu 8 vabatahtlikku ja Eesti Välisministeerium, jätkab hoogsalt tegevust. Rõõmustada on põhjust, sest kaks töötut naist on saanud omale püsiva töökoha. Selle valdkonna jaoks näeme seal kohapeal suurt potentsiaali ja soovime selle toetamist ning nõustamist jätkata Jumala abiga ka tulevikus. Damota MTÜ on kristlik organisatsioon Eestis, mis aitab Etioopia lastel saada ligipääsu haridusele. Meie tegemistega üldiselt saab tutvuda internetis kodulehel etioopia.ee.
Sellel korral oli mineku üheks ajendiks ka sealt leitud kauge, aga kalli sõbratari, noore arsti Hildana Dawiti pulmakutse. Seega läks kogu see sealviibitud nädal ka poole päeva kaupa traditsioonilise ja religioosse pulmafestivali tähe all. Kutsega koos olin saanud ka austava ettepaneku olla Hildana üks kuuest pruutneitsist. Pulm oli elamus ja imeline usukinnitus samaaegselt. Etioopia tavand pulma jaoks koosneb pea neljateistkümnest kombest ning sündmusest. Sain enamikust nende ilust ja tähendusrikkusest ka osa võtta.
