Meilt ja mujalt - leht 4

Ühinenud Metodisti Kiriku liikmeskond ületas maailmas 12,5 miljonit. Statistika rajaneb peamiselt 2016. aasta andmetel, vähesel määral ka varasemal ja hilisemal aruandlusel. ÜMK Peakonverentsi sekretäri Gary Gravesi andmetel on meie denominatsioonis 12 557 214 tunnistavat liiget ja see peegeldab kiriku liikmeskonna üldist kasvu.

Järgmisel peakonverentsil aastal 2020 osaleb kokku 862 delegaati, pooled vaimulikud ja pooled ilmikud. Delegaatidest esindab USAd 55,9%, Aafrikat 32%, Filipiine 6% ja Euroopat 4,6%. Lisaks on esindatud rida iseseisvaid metodisti kirikuid, kellega ÜMK-l on tihedam koostöö. Kõige suurem delegatsioon, 50 liiget, saabub Põhja-Katanga konverentsist Kongost. Delegaatide arv määratakse kindlaks valemiga, mis võtab arvesse iga konverentsi vaimulike ja ilmikute arvu. Loe edasi

27. jaanuaril toimus Pärnus Agape keskuses Eesti Piibliseltsi ja Pärnu koguduste ühine seminar „Emakeelne Piibel meie elus“.

EMK Pärnu Agape kogudust ja piibliseltsi seob pikaajaline koostöö. Läbi aastate on Agape ruumides ikka olnud üleval näitus või on korraldatud mõni ühine üritus. Paljud ehk ei teagi, et Eesti Piibliseltsi taastamise ajal 1990. aastate alguses asus Pärnus piibliseltsi esimene kontor.

Kohale tulnud piiblisõpru tervitas ja seminari juhatas sisse kohaliku koguduse pastor Tõnu Kuusemaa. Seejärel tutvustas Jaan Bärenson keskuse fuajeesse üles seatud näitust „Pühakiri – käsikirjast emakeelse Piiblini.“

Loe edasi

Armas Eestimaa rahvas!

On möödunud sajand ajast, mil Eestimaa Päästmise Komitee päevakäsu kohaselt helisesid kirikukellad ning pühakodades ja koolides loeti ette Eesti Maapäeva Vanemate Nõukogu „Manifest kõigile Eestimaa rahvastele” Eesti iseseisvaks demokraatlikuks vabariigiks kuulutamise kohta. Aeg oli täis saanud. Sajandeid rahva südames püsinud unistus oli täitumas.

Kutsume üles austuses ja tänus meenutama ja meeles pidama Eesti iseseisvusele teed rajanud isikuid, sündmusi ja olukordi, sest minevikku teadmata on tume ka tulevik. Seejuures ei tohi me unustada oma rahva kristlikke juuri, mis ühendavad Eestit kogu Euroopa kultuuriga. „Kiri algab kirikust, rahvas algab raamatust”, on tõdenud Hando Runnel. Loe edasi

21. veebruaril toimus Estonia kontserdisaalis Pirita linnaosa kontsert „EV 100“. Linnaosavanem Alina Tubli andis „Pirita aasta inimese“ tiitli Mähe Seltsi esimehele Erik Vestile ja „Pirita aasta tegu“ tiitel anti Mähe kiriku taastamise eest. Selle tiitli autasu võttis vastu pastor Ruudi Leinus koos abikaasa Haldiga. Kogu au ja tänu kuulub Jumalale!

14.-16. märtsil 2018 toimus Pirita kloostris järjekordne kabinetinõupidamine.

Kaks korda aastas toimuva kabinetinõupidamise eesmärgiks on vaimulik osadus, parimate praktiseeringute jagamine, vastastikune kuulamine, õppimine, üksteise toetamine ning Püha Vaimu juhatuse palumine kirikule meie piiskopkonnas. Hetkel moodustavad kabineti 11 inimest, piiskop ja 10 superintendenti Norrast, Taanist, Soomest, Leedust, Lätist ja Eestist. Seekordse kohtumise üheks üsna oluliseks kõneaineks osutus ÜMK tulevikuküsimus.

Koguneb ju veebruaris 2019 Ameerikas erakorraline ÜMK Peakonverents, et arutluse alla võtta piiskoppide nõukogu peatselt valmiv ettepanek kiriku tuleviku osas. Kutsun siinkohal kõiki lugejaid üles jätkuvatele eestpalvetele kiriku tuleviku eest. Kohtumisel arutleti 2019 Tallinnas planeeritava Koguduse arengu kooli (School of Congregational Development) ettevalmistusega seonduvat, Inglismaa Metodisti Kiriku ja Rootsi Ühineva Kiriku (Uniting Church in Sweden) konverentsidel esindatuse küsimust, noorte misjonimeelsete juhtide võrgustiku loomise temaatikat, koguduste rajamise hetkeseisu, piiskopkonna noorte vaimulike kohtumist ja mitmeid teisi teemasid.

16.-18. märtsil 2018 toimus Tallinnas, Pirita kloostris Põhjala- ja Balti piiskopkonna noorte vaimulike (pastorid ja diakonid) kohtumine. Kokkusaamine algas reede õhtul ja lõppes pühapäeval jumalateenistusega EMK Tallinna koguduses, kus jutlustas piiskop Christian Alsted. Piiskopkonnas on ligi 30 vaimulikku vanuses kuni 40 aastat. Neist 21 oli võimalus kohtumisel osaleda. Kokkusaamise eesmärgiks oli suhete arendamine ja vaimulikkonna tugevdamine, sest just noored vaimulikud on need, kes kirikut tuleviku päevadel edasi viivad. Osadusaeg oli mõeldud õppimiseks, jagamiseks, kogemuste vahetamiseks ja koos palvetamiseks, aga ka refleksiooniks ja tulevikunägemuse seadmiseks. Minul õnnestus osaleda kohtumise avatervitusel ja ühel õhtupalvusel. Kõige intrigeerivamaks etteasteks oli ilmselt piiskopi poolt sisustatud teema: Asjad, mida seminaris ei õpetatud, kuid mida iga pastor peab teadma.

Räpina kogudus tähistas 30-ndat aastapäeva. Palju õnne.

Sellel päeval pöörduti Jumala poole Suriname’i naiste loodud palvetekstidega teemal „Kogu Jumala loodu on väga hea!”

Maailma palvepäeva oikumeeniline jumalateenistus peeti Tallinnas, Nõmme Rahu kirikus. Palveid lugesid naised erinevatest Tallinna kogudustest ja kirikutest.

Saime teada Lõuna-Ameerika mandril asuva Suriname’i rikkalikust loodusest, elasime kaasa rahva muredele-rõõmudele. Eriliseks tegi jumalateenistuse Zimbabwest pärit ja aafrika rahvarõivastes Mary, kes srana keeles palveid luges. Muusikaga teenis 50-liikmeline Tallinna oikumeeniline naiskoor, orelil Marika Kahar. Vaimulikku sõnumit jagas Rahu koguduse diakon Toivo Treiblut, aluseks pühakirja tekst 1. Moosese 1:1-31. Kõik, mida Jumal loob, on alati hea! Meie oleme loodud Jumala näo järgi. Me oleme väärtuslikud, sest Jumal armastab meid. Loe edasi

„Uurige välja, mis on kasvava koguduse võtmed,” nii kõlas Wes McConnelli väljakutse viiele noorele EMK pastorile ja töötegijale. Wes on mees, kelle süda on täis armastust ja valu Jumala riigi töö pärast ning kes pühendab oma pensionipõlve koguduse kasvu temaatikale. Ta vaatas kõrgemale oma arvuti ekraanil olevatest graafikutest ning statistikast ja otsustas midagi reaalselt ära teha. Nii sai alguse „Shadowing Program”, mille raames Ele Paju (EMK Räpina pastor), Joel Aulis (Tallinna pastor), Andrei Hinkonen (Jõhvi koguduse Helsinki tööpunkti juht), Triin Tarendi (Jõhvi Petlemma ilmikjuht) ja Vitali Baranov (Tallinn, Aasta Jumalaga projekti juht) kutsuti USAsse Georgia osariiki kaht kõige kiiremini kasvavat kogudust vaatlema ja tööga tutvuma. Wes oli eelnevalt kontakteerunud antud kogudustega, koostanud ajakava ning koos paari Eesti sõbraga ühiselt finantseeriti meie reisi, mis leidis aset 10.-27. veebruaril.

Loe edasi

1. Vastavalt 2014. aastal toimunud uuringu andmetele väidab umbes kolmandik ameeriklastest (35%), et nad loevad pühakirja vähemalt kord nädalas ja 45% loevad harva või ei loe üldse pühakirja.

Pühakirjade lugemise sagedus usulistes vooludes on väga erinev. Enamik Jehoova tunnistajaid (88%), mormoone (77%), evangelikaalseid protestante (63%) ja ajalooliste mustanahaliste protestantide kirikute liikmed (61%) väidavad, et nad loevad pühakirja vähemalt kord nädalas. Seevastu 65% juutidest väidavad, et nad loevad harva või ei loe kunagi oma pühakirja Toorat.

2. Kolmveerand kristlastest ütleb, et nad usuvad Piiblit kui Jumala sõna. Vastavalt samale uuringule väidavad kaheksa moslemit kümnest (83%), et Koraan on Jumala sõna. Samas juutidest väidab vähemus (37%), et nad peavad Toorat Jumala sõnaks.

Loe edasi

Suurel Reedel, toimus läbi Tallinna vanalinna kirikute ristitee ehk Jeesuse Kristuse kannatustee rännak.

Koos mõtiskluste ja lauludega läbiti ristitee 14 peatuspunkti vanalinna kirikutes, mõeldes kannatusele, inimlikkusele, lunastusele ja Kristusele.

Ristitee algas kell 13 Jaani kirikust ja suundus üle Vabaduse väljaku Vabadussõja võidusamba juurest Peeter-Pauli, edasi aga Oleviste kirikusse. Sealt siirdus ristitee edasi Toomkirikusse.

Septembri viimasel laupäeval tulime kokku 4 Võrumaa kogudusega + sõbrad, Viitka entusiastide algatusel. Osaduspäev sai teoks Vastseliina vallas, kõrgel Kerikumäel asuvas turismitalus, all orus maaliline järv vaateid peegeldamas. Saime kogeda, et Võrumaa on üpris suur ja lai, sest Räpinast Vastseliina jõudmiseks kulus tublisti üle tunni.

Kohapeal oli vastuvõtt soe juba pakutava kuuma tee tõttu kargel päeval. Pärast erilist luulelist tervitust Luulelt ja palvehetke pastor Kaupoga suundusime umbes 4 km pikkusele ümberjärvematkale. Kuna pinnas on soine, kulgeb rada enamasti mööda laudteed. Targasti toimisid need, kel kummikud jalas – lapsed. Omavahelise jutlemise tõttu ei hoitud rännakul parajat pikivahet, juhtus, et matkaja ees kerkis äkitselt üles laua ots ja nõnda ei jäänud tagakõndijatel üle muud kui sooritada kõrvalehüpe märjale samblale. Juhtunut saatev kilkamine laskis oletada, nagu oleks keegi üle parda kukkunud. Palju oli korjamata pohli. Virk pastoriproua Leelo ei jätnud võimalust kasutamata ja korjas ligimeste abiga nii-öelda käigu pealt ahvatleva ämbritäie pohlakaid ja kuremarju.

Matkalt naasnuid ootas suures ülemises toas maitsev kuum supp, grillvorstid ja muud hääd. Toiduosaduse vahel ja järel laulsime kiituslaule ning kuulasime üksteise tunnistusi. Ebasoodsa ilma tõttu jäi ära õues plaanitud pallimäng, pastor Ele juhtimisel aga sai siiski koos abilistega maha peetud asjalik Eesti-teemaline lauamäng. Võistkonnad moodustati piirkonnapõhiselt. Nüüd saime proovile panna oma teadmisi ja hämmastuda faktidest, mida enne ei teadnud. See tekitas omajagu elevust.

Lõpupalve ringis tundsime, et taoline koosolemine on hinge kosutav ja vaimu värskendav. Vaata kui hea ja armas, et vennad-õed elavad koos… (Ps 133:1)

Sel aastal täitus 20 aastat vaimuliku töö algusest Sakussaare külas. Maja sisseõnnistamine toimus 26. augustil 1997. a superintendent Olav Pärnametsa ja Tapa pastori Endel Rangi poolt.

Pühapäevasel 29. oktoobri tänujumalateenistusel tänasime üheskoos Issandat, kes on meid kandnud tänasesse päeva ja annab lootust tulevikuks.

Tervitusi jagasid head sõbrad Tallinnast, Tapalt ja naaberkogudusest Ilumäelt. Jutlustas Olav Pärnamets. Muusika ja lauluga olid rõõmustamas Eivin Toodo ansambel ning Urve ja Olav Pärnametsa duett.

Tänulik Sakussaare kogudus

Armeenias, Jerevanis koos olnud 42 baptistiliidu esindajate 21. septembri valik tähendab ka seda, et kahe aasta pärast saab Remmelist organisatsiooni president. Eeloleval kahel aastal kannab seda vastutust Jenni Entrican Suurbritanniast.

http://www.ebf.org/jenni-entrican-becomes-ebf-president

„Me ei ole enam võõrad, ei oma südame ega Issandale kuulumise poolest. Ristimise läbi oleme saanud tõelisteks vendadeks ja õdedeks. Me kõik kuulume Jumala majapidamisse.” Paavst Franciscus tsiteeris apostel Pauluse kirja efeslastele ja pidas juubelikohtumisel järgmise kõne.

Armsad vennad ja õed!

Tänan piiskop Abrahamsi südamlike sõnade eest ja tervitan teid kõiki metodisti-roomakatoliku dialoogi 50. aastapäeva tähistamisel. Jumal kuulutas 50. aasta eriliseks, mil tuli ka orjad vabastada: “Ja pühitsege viiekümnendat aastat ning kuulutage vabakslaskmist kõigile elanikele maal; see olgu teile juubeliaastaks: igaüks teist saab tagasi oma pärisosale ja igaüks pöördub oma suguvõsa juurde.“ (3Ms 25:10)

Oleme Jumalale tänulikud, sest mingis mõttes on ka meid vabaks lastud kahtlustamise ja eraldatuse orjusest. Oleme pidanud 50 aastat kannatlikku ja vennalikku dialoogi ja võime täna öelda apostel Pauluse kombel: „Järelikult ei ole te nüüd enam võõrad ja majalised.“ (Ef 2:19) Me ei ole enam võõrad, ei oma südame ega Issandale kuulumise poolest. Ristimise läbi oleme saanud tõelisteks vendadeks ja õdedeks. Me kõik kuulume Jumala majapidamisse.

Oleme selleni jõudnud dialoogi läbi. Vatikani II kirikukogu jätkab erinevate kirikute vahelise mõistmise ja üksteise väärtustamise edendamist, tehes seda dialoogi abil, mis toimub „tõearmastuses, alandlikkuses ja halastuses“ (Unitatis Redintegratio, 11). See annab meile julguse kohtuda siiralt ja alandlikult, et üksteiselt õppida aususe ja väärikuse vaimus. Mingem üheskoos edasi, teades, et meie tee algas Issanda juurest ja viib Tema juurde tagasi.

Oleme juubeliaastas. Meie töökomisjoni viimane avaldus käsitleb pühadust. John Wesley kutsus elama püha elu. Tema eeskuju ja sõnad julgustasid paljusid pühenduma palvele ja Pühakirja lugemisele, mis tõi nad Jeesuse Kristuse tundmisele. Kui näeme püha elu ja mõistame Püha Vaimu tööd teistes kristlikes konfessioonides, siis peame selle üle rõõmustama. Nemad aitavad ka meid saada Issandale lähemale ja andma evangeeliumile paremat tunnistust.

Tänagem taevast Isa kõige eest, lisaks viimasele 50 aastale ka paljude eelnevate sajandite eest kogu maailmas. Kinnitagem üksteist oma usku tunnistades. Usk muutub tõeliseks armastuse läbi, eelkõige vaeste ja hüljatute teenimisel. Jumala korraldus juubeliaastaks on endiselt päevakohane. Osadus Jumalaga kutsub meid pühadusele ja osadusele üksteisega. Meie, katoliiklased ja metodistid, ühendame jõud, et aidata ja lohutada abivajajaid, neid, kes on tõrjutud ja võõrad meie ühiskonnas.

Viiekümnele aastale tagasi vaadates peame tunnistama, et me ei saa kasvada pühitsuses, kasvamata osaduses. Meie teekonna järgmine etapp peab olema pühendatud lepitusele. Me ei saa rääkida palvest ja halastusest, pingutamata sealjuures täieliku osaduse saavutamise nimel. Saagu see dialoog kingituseks kogu maailmale, et leiduks kõikjal tundlikke kristlasi, kes on valmis lepituse nimel teenima. Ühtsus on ime, mille toob esile Jumala Vaim. Ta teeb seda omal viisil, nagu see toimus nelipüha päeval. Osadus ei tähenda ühetaolisust. Jäägem siis oma teel kokku – nagu jüngrid, kes ootasid Püha Vaimu tulekut.

Olen tänulik meie dialoogi eest, samuti tänan Metodisti Maailmanõukogu toetuse eest.

Meie töö pole veel lõppenud. Meil tuleb edasi minna. Oleme õppinud nägema üksteist vendade ja õdedena Kristuses, nüüd on aeg teha pingutusi täieliku osaduse saavutamise nimel, mil saame Jumala armust jagada ühist armulauda.

Ma palun, et ühineksite minuga „meie Isa“ palves…

Libreria Editrice Vatican
Lühendatud tõlge inglise keelest: Tarmo Lilleoja