Meilt ja mujalt - leht 5

Eesti Rahva Muuseum (ERM) tähistas 1. oktoobril 2017 esimese aasta möödumist uues hoones. Juba suvel avaldasid mitmed sõbrad arvamust, et tuleks ikka minna seda uut muuseumi vaatama.

Mõte saigi teoks 23. septembril, selle sügise esimesel laupäeval, mil grupp Tallinna koguduse inimesi asus bussiga teele Tartu poole. Reisisaatja tutvustas meile Tallinn-Tartu maantee äärde jäävaid mitmesuguseid vaatamisväärsusi, sügisene loodus oli kaunis ja päike säras suviselt.

Uue ERM-i hoone kujundasid välismaised arhitektid Dorell, Ghatmeh ja Tane, kes polnud elu sees Tartus käinud, kuid kes märkasid võimalust, mida pakkus Raadi endine lennuväli. Nad leidsid, et selle tontlikult mõjuv lennurada on artefakt, mis väärib säilitamist ja ümber mõtestamist.

Nii valmis hoone, mille kogupind on 34347 m2 (Võrdluseks KUMU pindala on 20926 m2). Peab ütlema, et väliselt on hoone väga minimalistlik, seest aga avar ja huvitav. Uue muuseumihoone näituseala oma enam kui 6000 m2 on ülekaalukalt Eesti suurim.

Tutvumist näitusega alustasime Jakob Hurda saalist väga toreda giidi juhatusel.Tutvusime püsinäitustega „Uurali kaja“ ja „Kohtumised“. Eesti kultuuriloo püsinäitus „Kohtumised“ moodustab lõviosa väljapanekust ja see hõlmab ajateljel tänapäevast jääaja lõpuni kulgevat „Ajarada“ ning 11 teemanäitust. Väljapanekust ei puudunud ka Eesti kirikulugu puudutav osa. Põikasime kiiruga läbi ka soome-ugri püsinäituselt „Uurali kaja“, kus naiste ja meeste maailma näidatakse läbi koduste tegemiste, elatusalade ja maailmapildi.

Vahetuvate näituste saalis jõudsime vaadata suurt rahvarõivanäitust.

Enne näituste külastamist einestasime muuseumi restoranis „Pööripäev“, kus meile pakuti maitsvat lillkapsa-püreesuppi ja kohvi koogiga. Astusime läbi ka muuseumi poest, kus müüdi Eesti käsitööd, mitmesuguseid meeneid ja postkaarte.

Sisukas päev kaldus juba õhtusse, kui alustasime tagasiteed Tallinnasse. Olime kõik Jumalale tänulikud selle toreda elamuse eest.

18. novembril toimus Tallinna metodisti kiriku hoones Ebenezer Estonia poolt organiseeritud konverents „Iisrael aegade tähisena“, mis tõi kokku üle ootuste palju huvilisi üle kogu Eesti ja kaugemaltki. Peakõnelejaks oli Ebenezer organisatsiooni üks rajajatest Steve Lightle USAst, kellega olid kaasas Põhjamaade ja Baltikumi juht Philip Holmberg ning misjonär Ake Walman Rootsist.

Ebenezeri nimetus tuleb 1. Saamueli raamatust, kus kirjeldatakse Jumala võimsat abi võitluses vilistite vastu: prohvet „…Saamuel võttis ühe kivi ning asetas Mispa ja Seeni vahele, pani sellele nimeks Eben-Eeser ja ütles: „Siiani on Issand meid aidanud!”“ (1Sm 7:12) Alates 1991. aastast on Ebenezeri operatsioon Exodus aidanud rohkem kui 150 000 juudil Iisraelisse tagasi pöörduda. Ebenezeri peamine eesmärk ongi juutide abistamine kodumaale tagasipöördumisel, millega konverentsil kutsuti ühinema ka Eestimaa kristlasi.

Steve Lightle jagas talle 1974. aastal antud nägemust juutide massilisest tagasipöördumisest NL aladelt. See oli aeg, mil sel teemal ei räägitud avalikult isegi mitte Inglismaal. 1980. aastatel, mil vastasseis USA ja NL vahel oli viimase piiri peal, tõstis Jumal üles kristlasi ja kogudusi juutide eest palvetama. Need olid inimesed, kes mõistsid, et nende saatus kristlastena on seotud juutide saatusega. Kui enne Jeesuse esimest tulekut valmistas talle prohvetlikult teed Ristija Johannes, siis Jeesuse teise tuleku prohvetlik ettevalmistus seisneb juutide tagasipöördumisel nende ajaloolisele kodumaale. Kogudus koges suurt vabanemist ja ärkamist just 1990. alguses – ajal, mil juutidel lubati NLst vabalt välja rännata.

Sakussaare koguduse pastor Hans Lahi kohtus Steve Lightle’iga esimest korda 2016. aastal Jeruusalemmas Ebenezeri 25. aastapäeva konverentsil ja sel ajal tekkis ka soov ta Eestisse kutsuda. Steve, kes ei olnud varem Baltimaades käinud, liitis Eesti külastamise hea meelega oma Põhjamaade ringreisiga. Soomest tulid saatjatena kaasa Ebenezer Soome juhid Outi ja Hannu Lyytikäinen. Lisaks konverentsil kõnelemisele andis Steve intervjuu nii TV 7le kui ka Pereraadiole.

Konverentsil tutvustati ka Ebene-zeri sünnist ja teenistusest jutustavat, värskelt eesti keelde tõlgitud Gustav Schelleri raamatut „Operation Exodus. Prohveteeringud täituvad.“ Raamatu tagaküljelt võib lugeda, et see on „lugu julgusest, vaatamata kõigele vastuseisule. Parim tänapäeva näide usust“. Kuivõrd juutide tagasipöördumine nende ajaloolisele kodumaale ei ole sugugi lõppenud, siis on see raamat julgustavaks lugemiseks igale kristlasele. Raamatut on võimalik soetada Harta raamatupoest ja Logosest.

Helen Haas

Kuus aastat tagasi Tartust alanud ja üle Eesti aina populaarsem kirikuid tutvustav üritus, Kirikute Öö toimus sedakorda 9. juunil 2017; juba teist aastat osales sellel ka EMK Pärnu Agape kogudus.

Kirikute Ööd peetakse mujalgi Euroopas, kuid Eestis alates 2012. aastast iga aasta juunikuu teise reede õhtust keskööni, kusjuures kõikide üle Eesti osalevate kirikute ja koguduste lahtiolekute ajad ja programmi info on kättesaadav veebilehel www.kirikuteoo.ee.

Loe edasi

Meie kogudus on toetust taotlenud ja saanud programmi „Pühakodade säilitamine ja areng“ kaudu.

Pühakodade programmi eesmärk on pakkuda tuge Eesti kultuuriväärtuslike pühakodade ja neis peituvate kultuuriväärtuste säilitamisel. Toetust oleme taotlenud neljal ja saanud kolmel korral.

Hoonel on kaks võtmekohta, vundament, millele kõik toetub ja katus, mis kõike kaitseb. Need mõlemad, nii katus kui vundament, vajasid toestust.

Esimesel korral vahetasime pastoraadiosa katuse välja, mille tarvis saime toetust 12000 eurot. Vundamendi toestus oli aga nõnda mahukas, et kogu töö ei mahtunud ühe taotluse sisse, seega sai taotletud kahel korral, esmalt saime 20000 eurot, millega sai tehtud täpselt pool vajaminevast tööst. Järgmisel aastal jäime kahjuks nimekirjast välja, kuid see andis meile hingetõmbeaega, sest ka omaosalus ja ettevalmistused vajasid seda. Käesoleva, 2017. aasta alguses saime taas 20000 eurot toetust ja võisime tööd lõpule viia. Keldri täielik väljaehitamine aga jätkub viimistlustöödega.

Oleme väga tänulikud Jumala juhtimise ja hoole eest, mis meid on saatnud ja küllap tahab Tema oma nime austada ka seeläbi, et lisab inimesi, kes saavad selles kogudusekojas kohtuda Jeesusega.

Vt ka www.muinsuskaitseamet.ee

29. juulil 2017. aastal toimus EMK Narva koguduses ristimisteenistus. Narva koguduses oli see esimene ristimisteenistus enam kui kahekümne aasta järel.

Ristimisteenistus toimus Narva Joaorus avalikul rannal. Ristiti kaks noort –Bogdan Chesnokov ja Serafima Ivanova. Peale ristimist jätkus pidulik teenistus koguduse hoones, kus ristitud võeti vastu koguduse liikmeteks ja toimus armulauaga teenistus, kus ristitud said esmakordselt osa Jeesuse ihu ja vere osadusest.

Peale selle toimus suvel meie koguduses 22.–24. augustini laste laager, mille korraldasid koguduse noored noortetöö juhi Elena Simankova eestvedamisel. Laagrisse olid kutsutud lapsed ja teismelised Narva linna viiest ühiselamust. Kokku osales laagris üle kolmekümne lapse. Nendega tegeleti kolmel päeval kella 11.–19-ni. Lapsi toitlustati lõunasöögi ja õhtuootega. Ilmnes, et paljud lapsed tulid teenistusele söömata ja laagri lõunasöök oli neile esimeseks söögikorraks päevas, kus nad said sooja toitu.

Lapsed oleksid soovinud, et laager oleks olnud veelgi pikem, sest seal nendega tegeleti ja nad said korralikult toitlustatud.
Alates 2. septembrist alustame koguduses laupäeviti taas tööd teismelistega, seda korraldab Elena Simankova koos koguduse noortega. Loodame, et sinna jõuavad ka paljud laagris osalenud lapsed.

Delegatsiooni võttis vastu EKNi juhatus: president peapiiskop emeeritus Andres Põder, asepresident piiskop Philippe Jourdan, asepresident pastor Meego Remmel, täitevsekretär Ruudi Leinus.

Kavas olid kohtumised peaminister Jüri Ratasega, siseminister Andres Anveltiga ja Usuasjade osakonnaga ning külastatakse CECi liikmeskirikuid: Eesti Apostlik Õigeusu Kirik ja Eesti Evangeelne Luterlik Kirik.

Armsad vennad ja õed, oleme Eesti maa ja rahva arengutega jõudnud teelahkmele. On valikute koht, ja otsused, mida nüüd langetatakse, määratlevad meie tulevikku väga oluliselt. /…/. Piibel õpetab meid Ef 6 peatükis, et meie kui kristlaste võitlus ei ole inimeste vastu, vaid vaimse kurjuse vastu, mis tahab määrata rahvaste saatusi. Siit tuleneb ka tegevusjuhend kogudusele: meil tuleb paluda ja seista vaimse kurjuse jõudude vastu, mis tahavad meie maad suunata sellisesse tulevikku, mis oleks meie kui kristlaste ja ka meie kui eestlastele jaoks hukatuslik. /…/. Sellepärast tuleme üheskoos kokku, et vaimselt oma jalg maha panna. Tuleme paluma, ja vaimus Taeva poole hüüdma. Tahame paluda Jumala hea tahte sündimist meie maal, ja Tema plaani meie rahva jaoks, Püha Vaimu erilist väljavalamist. Me usume kõigi Jumala koguduste erinevate andide rikkalikkust ühiseks kasuks.

Usume, et üksmeeles on jõud! Seega, on oluline, et oleksime ühel meelel ja tõmbaksime ühes suunas. Palume Jumala tulevikku oma maale, Tema tugevat ja püsivat ligiolu, et Tema tõde oleks siin au sees./…/.

Niisuguse pöördumise tegi kogudustele Valguse Tee vabakoguduse pastor Mart Metsala, kutsudes kristlasi ühisele ülistus- ja palveteenistusele Oleviste kirikusse käesoleva aasta 29. septembril. Selleks, „… et üheskoos otsida Jumala palet, paluda ja seista preestritena Jumala ees meie tuleviku pärast.“

Ülistus- ja palveteenistus lõppes üleskutsetega panna maha kõik, mis takistab kogudustel Kristuse ihuna ühiselt edasi minna (konfessionaalne uhkus, enda paremaks pidamine, oma teenistuskorra õigemaks pidamine, armastamatus, jne), täitmaks Issanda käsku viia evangeelium maailma nii sõnas kui teos. Olla üleüldise Kristuse kogudusena Jumala pildiks ja auks ning tunnistuseks Jumala armastusest kogu loodu vastu.

Usun, et tehtud üleskutse on jätkuvalt jõus igale kristlasele tema igapäevastes eestpalvetes.

Teenistuses osalenu,
Anne Saluraid

Sotsiaalministeeriumis on välja töötatud võrdse kohtlemise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega soovitakse laiendada diskrimineerimiskeeldu. Eelnõu koostamisel on konsulteeritud homoaktivistide ühendustega, kuid täiesti on kõrvale jäetud kirikud ja teised usuühingud, keda muudatused otseselt puudutavad. Eesti Kirikute Nõukogu leiab, et kavandatavad muudatused võivad ohtu seada usuvabaduse põhimõtte.

Seaduseelnõu paragrahvis 1 lõikes 1 keelatakse diskrimineerimine sotsiaalteenuste saamisel, hariduses ning avalikkusele pakutavate kaupade ja teenuste, sealhulgas eluaseme saamisel, mitte ainult senisel kolmel alusel – rahvus (etniline kuuluvus), rass ja nahavärvus –, vaid ka vanuse, puude, usutunnistuse ja seksuaalse sättumuse alusel. Viimati mainitud alustel on praegu keelatud diskrimineerida töövaldkonnas ja kutseõppes.

Loe edasi

27. septembril toimus Tallinnas Eesti Rahvus-raamatukogu konverentsisaalis Reformatsiooni 500. aastapäeva raames konverents Konfliktist Osaduseni.

Lisaks huvitavatele ettekannetele toimus ka samanimelise raamatu eestikeelse tõlke esitlus.

Rahvast oli registreerunud nii arvukalt, et konverents viidi Rahvusraamatukogu väikesest saalist üle suurde saali. Eesti Metodisti Kirikust oli konverentsile registreerinud superintendent Taavi Hollman, EMK Teoloogilise Seminari rektor Meeli Tankler ja allakirjutanu.

Konverents oli inspireeritud dokumendist “Konfliktist osaduseni”, mille koostas 2013 aastal Luterlik Maailmaliit ja Kristliku Ühtsuse Edendamise Paavstlik Komisjon. Konverentsil vaatlesid kahe konfessiooni esindajad ühiselt reformatsiooni ajalugu ja mõjusid, Martin Lutheri teoloogiat ja 50 aastat tagasi alguse saanud oikumeenilist dialoogi.

Konverentsi avasid EELK peapiiskop Urmas Viilma ja Rooma-Katoliku Kiriku administraator Eestis piiskop Philippe Jourdan. Tervituskõne pidas Saksamaa suursaadik, Eesti siseministri tervituse luges ette Ilmo Au ja Tallinna linnapea kohusetäitja kirja luges ette Juhan Paadam. Põhiettekannetega esinesid Rooma Pontifica Universita della Santa Croce professor, dr Philip Goyet, kes lahkas dokumenti katoliiklikust perspektiivist ja õpetaja, EELK Usuteaduse Instituudi ja Tartu Ülikooli professor dr Thomas-Andreas Põder, kes lahkas dokumenti luterlikust perspektiivist. Kaasettekannetega astusid üles ja arutlesid dokumenti vabakiriklikust perspektiivist EEKBLi pastor dr Meego Remmel ja õigeusu perspektiivist EAÕKi metropoliit Stefanus.

Peale kosutavat lõunasööki toimus aga paneeldiskussioon, kus koos põhiettekandjatega astusid lavale EELK peapiiskop ja RKK eesti piiskop. Lisaks veel ka semiootik professor Mihhail Lotman ja kirjandusteadlane Rein Veidemann.

Konverents lõppes ühispalvusega Rahvusraamatukogu naabruses asuvas Kaarli kirikus.

Meelde jäi meeldivalt ka mitu korda välja öeldud konstateering, et kui katoliiklaste ja õigeusklikega on täieliku kirikuosaduseni veel pikk tee kulgeda, siis luterlastel on juba täielik kirikuosadus ja vastastikune tunnustamine nii anglikaanide, metodistide kui ka reformeeritud kirikutega. Oli igati huvitav ja hästi korraldatud konverents.

2016. aasta sõbrapäeval pidasime Tallinnas esimese ühise pühapäevase jumalateenistuse vene ja eesti osadusega.

Kena traditsioon on jätkunud ning vahepeal on peetud veel kolm ühist jumalateenistust, viimane neist käesoleva aasta Suurel Reedel. Muusikaga teenisid mõlema koguduse muusikud, jutlustas pastor Robert Tšerenkov ning võtsime osa ühisest armulauast.

Loe edasi

Ülestõusmispühad ja Suur Reede on üle maailma usklike kristlaste jaoks oluline püha. Ka Tallinnas kõnniti läbi Suure Reede ristitee, kus oli sel korral erakordselt palju osavõtjaid. Korraldajate sõnul ületas Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv tuhande piiri. Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm.

Ristitee marsruut oli kavandatud nii, et see algas Tallinna Jaani kirikust (EELK), möödus Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (MPEÕK). Lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse (EELK). Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.

Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtte-
line kaasaskäimine tema kanna-tusteel. See traditsioon on pärit varakeskaja palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa erinevates kogudustes.

Lisaks Tallinnale toimus ristitee rännak ka Tartus, kus osavõtjaid oli umbes 300, ja muudes Eestimaa
paikades.

6. mail korraldasime Tallinna eesti koguduse töötegijate osadus-õppepäeva.

Peale ühist ülistus- ja palveaega täitsime Eesti Evangeelse Allianssi Koguduse Loomuliku Arengu toimkonna (KLA) juhi Alland Parmani abiga  KLA küsitluse, selgitamaks välja meie koguduse praeguse olukorra – ikka selleks, et võiksime kogudusena Jumala juhtimisel ja tarkade nõuandjate kaasabil edasi kasvada ning oma täispotentsiaali realiseerimise poole püüelda.

Peale küsitlusest saadud muljete jagamist ja kohvipausi vaatasime üheskoos Willow Creeki koguduse pastor Bill Hybelsi Balti Koguduste Konverentsil peetud loengut Jumala puudutus. Loengule järgnes isiklik mõtisklus- ning seejärel grupitöö aeg, grupitööst lähtus nii mõningaidki häid praktilisi mõtteid koguduseelu koheseks parendamiseks.

Päeva lõpetasime ühise jagamise ja palvega. Oli tore ja innustav päev oma kaastööliste seltsis, jääme ootama järge.

25 noort metodisti misjonäri kohtusid 14.-20. mail Atlantas, USAs. Eestlased võivad fotodelt rõõmuga leida nii Merlin Metsla EMK Võru Elupuu kogudusest, kes on viimased kaks aastat olnud vabatahtlikuna Brasiilias, kui ka Mary Kuronzwi Zimbabwest, kes on olnud vabatahtlikuna Tallinna metodisti koguduses. Rõõmustame nende kõigi üle!

26. ja 27. mail toimus Tartus, Pauluse kirikus EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee.  Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop. 

Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid. Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikeset (ümbrik ja postmark) ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased Eestist ja välismaalt. Kongressi piduliku jumalateenistuse kandis üle ETV.

Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenetemärgid, autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu teeneterist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile. EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10 EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.
EELK uudistest kokkuvõtlikult.

See oli evangeelne sündmus, selleks, et meie kogudust ümbruskonna rahvale tutvustada. Palvetasime, pakkusime suupisteid, toimusid kontserdid. Kirik oli avatud kuni keskööni, raamatukauplus Logos ja kohvik aga kella kümneni õhtul. Kõigepealt korraldasime terve koguduse eestpalve – et Jumal kutsuks inimesi ja me tööl võiks olla vaimulik vili!

Mähe baptistikogudus jagab oma rõõmu. Mähel taastatakse tagastatud baptistikirikut, mis ehitatud 1939 ja mille punavõim koguduselt ära võttis 1945. 1950. aastal natsionaliseeritud palvemaja peab saama tagasi oma esialgse funktsiooni. Kogudus on teinud palju ettevalmistusi. Nüüd ootavad kogudust ees veel suured ja kulukad ehitustööd: katus, välisfassaad, torn; saali põrand, rõdu ja sisetööd; piksekaitse ja turvasüsteem, parkla, sissesõiduteed, muru, piirdeaed, abi-hoone, sisustus.