Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Article Category archive

Meilt ja mujalt

Pärnu Agape koguduse 98. aastapäev

Pärnu Agape kogudus tähistas suvelõpul 98. aastapäeva. Mõnel viimasel aastal oleme Pärnus koguduse aastapäeva tähistanud kahel pühapäeval. Sellel aastal alustasime sünnipäevanädalat 25. augustil koos Marjana Luistiga, kes käis külalisjutlustajana kogudust teenimas. Peamise sõnumina jäi minule kuuldud jutlusest kõlama küsimus „kui palju me Jumala lastena püüame temaga suhelda ja tema lähedust otsida?“ Igaüks meist kogeb Jumalat veidi omal kombel ja saab tema läheduse kinnituse endale unikaalsel moel. Mõnikord on see kinnitus selgem ja tugevam, mõnikord aga vaevu tajutav. Seetõttu on ka oluline, et me Jumala lastena asetame oma teadmised ja emotsioonid tahaplaanile. kindlasti tuleb ette ka neid päevi, kui tuleb rutiinse harjumuse kohaselt ennast otsekui sundida Jumalaga suhtlema ning tema lähedust otsima.

Loe edasi

Euroopa Metodisti Nõukogu kogunes Rooma lähistel

14.-17. septembril kogunes Euroopa Metodisti nõukogu (EMN) oma iga-aastaseks koosolekuks. 1993. aastal loodud EMN on katusorganisatsioon, mis koondab endas erinevaid Wesley juurtega euroopas tegutsevaid kirikuid: Ühinenud Metodisti Kirik, Briti Metodisti Kirik, Iiri Metodisti Kirik, Korea Metodisti Kirik, Portugali Metodisti Kirik, Itaalia Metodistide ja Waldenslaste

Ühinenud Kirik, Hispaania Protestantlik Kirik, Church of Nazarene, Wesleyan Church, Rootsi Ecumeniakyrkan. Meie keskkonverentsist kuuluvad EMN-i lisaks piiskop Christian Alstedile ja piiskop Eduard Khegayle Jørgen Thaarup Taanist, Øyvind Helliesen Norrast, Natalia Prokhorova Venemaalt ja Meeli Tankler Eestist. Kokku on nõukogu liikmeid 40 ringis, neile lisaks osalevad koosolekutel külalistena mitmete metodistlike organisatsioonide esindajad. Viimastel aastatel on nõukogu üha laienenud; nii oli sel aastal esmakordse vaatlejana kohal Vaba Metodisti Kiriku esindaja, et tutvustada EMN-le oma kiriku arenguid koguduste loomise osas ja tutvuda teiste kirikute esindajate ja tööga.

Loe edasi

ÜMK Aafrika piiskopid taunivad kiriku lõhenemist

Aafrika piiskoppide kogu koostas 6. septembril 2019 Zimbabwes, Mutares asuvas Aafrika Ülikooli ülikoolilinnakus toimunud iga-aastasel piiskoppide kogunemisel avalduse teemal „Aafrika Kiriku ümbermõtestamine: üleskutse taastada meie Aafrika identiteet muutuste valguses. Reaalsused ülemaailmses metodistlikus denominatsioonis”.

Enne avalduse koostamist suhtlesid piiskopid paljude erinevate Aafrika riikide metodistlike kogukondadega, kes pakkusid välja erinevaid konfessiooni tulevikuplaane.

Piiskopid teatasid, et on mures selle pärast, et Ameerika Ühendriikide ÜMK kirikute juhtorganites toimub kümneid arutelusid ÜMK tuleviku teemal ilma keskkonverentside esindajate osaluseta, sealhulgas ilma Aafrika esindajateta.

Loe edasi

Esimene üleeuroopaline fokolaaride ja nende sõprade kokkutulek

Fokolaaride liikumine on Rooma-Katoliku Kiriku alluvuses. Tuumiku moodustavad täisliikmelisusega ja truudusevande andnud fokolariinid, kes võivad aga olla erinevate kirikute ja kiriklike kogukondade kristlased. Samuti on fokolariinide hulgas maailma peamiste usundite liikmeid, aga ka inimesi, kellel puudub eriline usuline veendumus. Igaüks neist peab kinni liikumise eesmärgist ja vaimust, järgides truult oma usu ja südametunnistuse ettekirjutusi. Liikumise keskme moodustavad seega tsölibaadis elavate meeste ja naiste, fokolariinide kogukonnad, kes pühendavad oma elu Jumalale vaesuse, kasinuse ja kuulekuse tõotusega ning elavad eraldi majapidamistes, mida nimetatakse „focolares”, itaaliakeelsest sõnast „kodukolle”.

Loe edasi

Eesti sõprade kohtumine

FOE meeting 2019

10.–11. mail toimus Atlanta lähistel Mariettas, Georgia osariigis USAs Eesti Sõprade iga-aastane kohtumine. Osalejaid oli 40 ringis, esindatud olid paljud meie kauaaegsed sõpruskogudused nagu Asbury ÜMK Tulsast, First Broad Street ÜMK Kingsportis, Calvary ÜMK Nashvilles, kohalik kogudus Mt. Bethel ja teised. Kohal oli ka World Methodist Evangelismi direktor Kimberly Reisman, kes edastas Eesti kauaaegse sõbra dr. Eddie Foxi tervituse, kes tervislikel põhjustel ei saanud osaleda. Eestit esindasid superintendent Robert Tšerenkov, Giideoni laagri direktor pastor Artur Põld, pastor Sergei Sutškov abikaasaga, pastor Kristina Lepik, Kaarel Lilleoja ning teoloogilise seminari esindajad dr Külli Tõniste ja Taavet Taimla.

Eesti delegatsioon andis ülevaate metodisti kirikus toimuvast tööst, jagades nii rõõme seminarist, laagritööst ja kiriku sotsiaaltöö valdkonnast kui ka muresid seoses kogudusehoonete ja laagri remondiga ning koguduste kasvuga. Oli meeldiv tunda sõprade tuge, palveid ja kuulda julgustavaid sõnu. Kohtumisel pandi kokku ka korjandus Giideoni laagri poiste korpuse remondiks. Kohtumise lõpus tänasime südamest Jim ja Rachel Davist, kes mitmete aastate vältel juhtisid Eesti Sõprade organisatsiooni ja nüüd andsid teatepulga üle Carl ja Page Henryle Mt. Betheli kogudusest Mariettas.

FOE meeting 2019
Eesti delegatsiooni liikmed Mt Betheli koguduses koos vanempastor
dr. Jody Rayga.

Kirikute Nõukogu meediatöö ümarlaud

EKN ERR külaskäigul

4. aprillil toimus Eesti Rahvusringhäälingu uudistemajas Eesti Kirikute Nõukogu korraldatud meediatöö ümarlaua kohtumine. Sellised kohtumised toimuvad kaks-kolm korda aastas ja sinna kogunevad eri konfessioonide esindajad koos erinevate kristlike meedia väljaannete ja -kanalite esindajatega. Kirikute Nõukogu meediatöö valdkonna eesmärk on aktiivselt suhelda ühiskonnaga, tõsta teadlikkust Kirikute Nõukogu tööst ja kristlikust õpetusest ning rääkida kaasa olulistel teemadel ühiskonnas. Oma eesmärgi saavutamiseks tehakse koostööd Eesti Rahvusringhäälinguga (jumalateenistuste tele- ja raadioülekanded, hommikupalvused, kristliku sisuga saated) ja kristlike meediaväljaannete (Eesti Kirik), TV- ja raadiokanalitega (Taevas TV7, Eesti Kristlik Televisioon, Pereraadio, Raadio 7).

Ümarlaua kohtumisel esines meediaekspert Lauri Hussar ettekandega ajakirjanduse olukorrast tänapäeval, kus ta tõdes, et paberlehed on kaotamas lugejaid, raadio on samuti kaotamas vähesel määral kuulajaskonda, aga televisioonis kogub populaarsust saadete järelvaatamine ning veebi- ja sotsiaalmeedia on jätkuvalt tõusvas trendis. Järjest rohkem luuakse uusi lahendusi televisiooni ja veebimeedia ühildamiseks. Lauri Hussar leidis, et kristlikud meediakanalid võiksid olla rohkem nähtavamad ja enam ühiskonnas kaasa rääkida.

Aivi Parijõgi andis ülevaate ETV kristliku sisuga saate „Tähendamisi“ kohta. Need lühikesed saated, mis on eetris pühapäeviti enne „Prillitoosi,“ on olnud väga edukad, keskmiselt 70 tuhande vaatajaga. Aastas on 37 saadet ja hetkel on käes sari „Kirik keset küla,“ kus tutvustatakse Eestimaa kirikuid.

Meelis Süld rääkis lühidalt raadio hommikupalvuste ja jumalateenistuste ülekannete ajaloost ja hetkeseisust. Esimene jumalateenistuse ülekanne raadios oli 16. jaanuaril 1927 ja hommikupalvuseid hakati raadio eetri vahendusel pidama 14. jaanuarist 1935. Nõukogude võimu ajal tekkis pikk paus ja 24. detsembrist 1988 hakati taas jumalateenistuse raadioülekandeid tegema. Palvuseid hakati taas pidama aastast 1989 ja nad muutusid igapäevasteks alates 11. veebruarist 1991. Hommikupalvused on jaotatud nädalate kaupa erinevate konfessioonide vahel. Metodisti kirikul on aastas neli nädalat. Hommikupalvuseid Vikerraadios kuulab argipäeviti ligikaudu 36 tuhat, nädalavahetustel on see number 39 tuhande ringis. „Kirikuelu“ saadet kuulab ligikaudu 10 tuhat inimest.

Ümarlauas arutati ka mõningaid jooksvaid küsimusi, jagati infomatsiooni ja lõpetuseks toimus tutvumine ERR-i hoonete ja stuudiotega. Meelis Süld tutvustas Vikerraadio ja Klassikaraadio ruume ja teleuudiste juht Liisu Lass tut-vustas Aktuaalse Kaamera stuudiot.

Ümarlaua tööd juhatavad projektijuht Erik Salumäe ja Kirikute Nõukogu konsultant piiskop Tiit Salumäe. Eesti Metodisti Kirikut esindab ümarlauas Robert Tšerenkov.

Läkitus Eestimaa kogudustele

Armsad vennad ja õed!

Maikuu esimesel pühapäeval tähistame koos Ühinenud Piibliseltside, Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikute ja kõigi kristlastega piiblipüha. Täna ja alanud nädalal palvetatakse üle kogu maailma piiblitöö pärast. 9. mail tähistame Ühinenud Piibliseltside palvepäeva. Ülemaailmsesse piibliseltside peresse kuulub ligi 150 seltsi. Piibel on tõlgitud 692 keelde, mida räägib kokku 5,6 miljardit inimest. Piibliseltsid levitasid möödunud aastal üle 400 miljoni Piibli või piibliosa. Esmatõlkeid tehti 44 erinevasse keelde, mida kõneleb 77 miljonit inimest. Siiski on veel 246 miljonit inimest, kel puudub Pühakiri emakeeles.

Käesoleval aastal tähistame Eestis emakeelse Piibli 280. aastapäeva. Täna saame lugeda Piiblit nii trükitud raamatuna, internetis kui ka audioversioonina. Kõik võimalused on olemas. Hõimurahvaste Aeg on üle 10 aasta tegutsenud selle nimel, et meie sugulasrahvad võiksid Pühakirja lugeda oma emakeeles.

Eesti Piibliselts on koostöös Eesti Kirikute Nõukogu liikmeskirikutega alustanud ettevalmistusi uue piiblitõlke väljaandmiseks. Kutsume üles kõiki Eestimaa kogudusi toetama uue piiblitõlke tööd. Kui näiteks iga kogudus Eestimaal annetaks 100 €, siis saaks kokku 50 000 €. See on 1/3 piiblitõlke iga-aastasest eelarvest. Igaüks andku vastavalt oma võimalustele. Piibel kaasaegses eesti keeles on väärikas eesmärk emakeelse Piibli 300. aastapäevaks aastal 2039.

Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel. Psalm 119:105

Palvetagem.

Püha Jumal, tuleme tänuga Su ette. Me ülistame psalmide ja kiituslauludega Su nime ja meenutame Su päästetööd. Täname Sind Pühakirja eest. Sinu Sõna toob selguse, julgustuse ja lootuse ning jääb alati meile juhiks – jalale lambiks ja valguseks me teerajal. Me täname Sind piibliseltside töö eest kogu maailmas. Sinu õnnistusel on Pühakiri täna kättesaadavam kui kunagi varem. Palume koos kõigi maailma kristlastega, et igaüks saaks lugeda Piiblit oma keeles. Toome Sinu ette palves need, kes piiblitöösse oma panuse annavad: tõlkijad, kirjastajad, levitajad, rahastuse korraldajad ja kõik teised.

Me palume nende eest, kes oma usu tõttu on pidanud ohverdama oma elu või keda nende usu pärast taga kiusatakse. Toome palves Su ette need, kes töötavad maades, kus kristlane olla on ohtlik. Aita meid, et me ei oleks vait, vaid valmis seisma nende eest, keda taga kiusatakse Sinu riigi ja õiguse pärast.

Täida meid ülestõusmise lootusega ja tee meist Jeesuse armastuse tunnistajad. Seda palume Isa, Poja ja Püha Vaimu nimel. Aamen.

Piiskop Tiit Salumäe
Eesti Piibliseltsi esimees

Jaan Bärenson
Eesti Piibliseltsi peasekretär

Aldersgate’i uuendusliikumise Püha Vaimu seminar Jõhvi koguduses

26.–28. aprillini 2019 toimus EMK Jõhvi koguduses Aldersgate’i uuendusliikumise seminar „Elu vaimus“.

Jõhvis tegutsevad ühe katuse all nii eesti- kui ka venekeelne kogudus. Seetõttu toimus Eestis esmakordselt kakskeelne seminar ja ka meeskonnaliikmete hulgas oli mõlemat keelt emakeelena kõnelevaid inimesi. Jõhvis teenisid kaasa inimesed Võru, Viitka, Jõhvi, Aseri ja Narva kogudustest. Jumal julgustas seminari käigus osalejaid väga astuma välja Tema andide kasutamises ja teenimises. Ühel naisterahval oli tunnistus, et ta on kodugrupis julgenud jagada nägemusi, mida Jumal on talle andnud, aga mitte avalikumalt ja koguduses. Seminari käigus Püha Vaim puudutas teda nii tugevalt, et kui palvetasime pastor Arturi ja tema abikaasa Valentina eest ja Jumal andis talle nägemuse, siis jagas ta seda ka julgelt kokkutulnutega.

Aldersgate’i Eesti uuendusliikumine korraldab nii palve- kui ka Püha Vaimu teemalisi seminare. Kui sa soovid, et seminar võiks toimuda ka teie koguduses, siis tuleb ühendust võtta meeskonna juhi Thea Kantiga.

Uus küttesüsteem

EMK Tallinna koguduse uus kirikuhoone on olnud kasutuses juba umbes 20 aastat.

Ajal, mil hoonet projekteeriti, oli elektri hind suhteliselt madal ning sellest ja muudest asjaoludest lähtuvalt rajati kogu maja küte tollal elektrile. Teadupärast on elektri hind aastate jooksul aga oluliselt tõusnud. Koguduse juhatuse sooviks oli leida võimalus kokkuhoiuks, et olemasolevaid rahalisi ressursse suunata pigem koguduse sisulisse töösse. Nii hakkasime 2015. aastal otsima odavamaid alternatiive kirikuhoone kütmiseks.

Sõelale jäi lõpuks õhk-vesi soojuspumpade jõul töötav keskküttesüsteem. Tellisime projekti ja kalkulatsioonid, kuid ehitamiseks esialgu raha ei piisanud. Projekt jäi mõneks ajaks ootele. 2018. aastal tekkis aga uus lootus tänu heldetele toetajatele. Lõime ehitajaga käed ja nii algas eelmise aasta sügisel uue küttesüsteemi rajamine. 2019. aasta 25. jaanuaril lülitasimegi sisse uue küttesüsteemi. Oleme Jumalale ja kõikidele toetajatele väga tänulikud.

Koguduse juhatus

Koguduse inimesed on väga rõõmsad, et Joel Aulis selle algatas ja töö sai lõpule viidud Urmas Sassiani juhtimise ja abiga! Ruumid on nüüd soojad, kirikus on tänu sellele hoopis kodusem olla. Usume, et kogu vaev ja ettevõtmine tasub end ära ja saavutame olulist kokkuhoidu küttekulude arvelt.

Koguduse liikmete nimel
Inna Välja

Kirikute öö Pärnu Agape koguduses

Esimest korda puutusime  „Kirikute öö“ projektiga kokku aastaid tagasi, kui juhuslikult just selle ajal Tartusse sattusime ning mulje oli positiivne.

Nüüd juba päris mitu aastat on ka Pärnu Agape kirik osalenud „Kirikute öö“ projektis koos teiste kogudustega. Asja mõte on siis selles, et ühel õhtul, mis sel aastal oli reede, 24. mai, hoitakse paljude kirikute uksed päris kaua lahti ja antakse inimestele võimalus uudistama tulla.

Kuna sel aastal olid mitmed meie vabatahtlikud seotud muude kohustustega, siis otsustasime tegutseda vastavalt oma võimalustele – hoida kiriku uksed lahti, pakkuda teed ja kohvi ning olla olemas huviliste jaoks. Lisaks olid traditsiooniline lastenurk ja noorte „filmikas“.

Rõõmu tegi see, et tulijaid oli päris mitmeid! Pastor tutvustas neile maja, vestles ja palvetas soovijatega. Koguduseliikmed olid kohvikupoolel valmis pannud kohvi ja suupisted ning kostitasid tulijaid. Noorte filmikast võttis osa ca 10 noort. Huvi pakkus ka raamatulett, kus vahendame vaimulikku kirjandust.

Juba praegu on teada ka 2020. aasta „Kirikute öö“ toimumise aeg – see on reede, 5. juuni õhtu. Loodame, et selleks ajaks on veel rohkem metodisti kogudusi üle Eestimaa otsustanud selle toreda projektiga ühineda.

Tagasivaade ÜMK erakorralisele peakonverentsile

ÜMK peakonverents 2019

Tagasivaade ÜMK erakorralisele peakonverentsile 23.-26. veebruarini (St. Louis, Missouri, USA)
Kümneid aastaid on ÜMK peakonverentse varjutanud väitlused, demonstratsioonid ja kirikukorra muutmise katsed võtta välja kirikukorrast punkt, mis ütleb, et homoseksuaalne praktika ei ole vastavuses Pühakirjaga. Aja jooksul on suuremaks muutunud nende protsent, kes ülalmainitut nõuavad. Nii on ÜMK väga selgelt ja sügavalt lõhestunud kahte leeri – homoseksuaalse praktika pooldajate ja vastaste leeri.

2016. aastal Portlandis (Oregon, USA) toimunud peakonverentsil paluti piiskoppidel midagi ette võtta, et kirikut sellisest lõhestatusest välja juhatada. Moodustati töögrupp, kes pidi välja pakkuma lahendused tuleviku jaoks. Ligi kaheaastase töö tulemusena esitati kolm ettepanekut kiriku tuleviku osas. Piiskoppide enamus toetas Ühe Kiriku plaani, lisaks oli veel Ühendatud Konverentside plaan ja Traditsiooniline plaan. Edasise suuna osas kutsutigi kokku ÜMK Erakorraline Peakonverents St. Louisis 23.-26. veebruaril 2019.

Loe edasi

Ühinenud Metodisti Kirik kasvamas

Ühinenud M etodisti Kiriku Pan-Africa konverentsi delegaadid.
Veli Loponen

Kuigi Ühinenud Metodisti Kirikus (UMC) on suuri väljakutseid, jätkab kirik oma vaikset ülemaailmset kasvamist. Viimase kümne aasta jooksul on kiriku üldine liikmete arv kasvanud umbes 12%. Oma usku tunnistavate Ühinenud Metodisti Kiriku liikmete arv oli 2018. aastal 12 614 618 (State of the Church kokkuvõtte põhjal). Kümne aasta jooksul on juurdekasv üle miljoni uue liikme. Arv pärineb aastast 2016, kuna kõigi kirikute näitajad kogutakse kokku alati teatud hilinemisega.

 

Kuigi näitaja on väga positiivne, sisaldab see ka teatud väljakutseid. Väljakutsed on Euroopa ja eriti Ameerika Ühendriikide koguduste ees. USA metodisti kirikud moodustavad põhiliselt meie kiriku kaalukaima osa, kuid võrreldes ülejäänud maailmaga on liikmeskond vähenenud. Viimase kümne aasta jooksul on Ameerika Ühendriikides liikmete arv vähenenud peaaegu ühe miljoni võrra – kaheksalt miljonilt ligi seitsme miljonini.

Miinuspoolel on ka Ühinenud Metodisti Kiriku Euroopa osa, mis iga kümne aastaga on kaotanud umbes 15 000 liiget. Ühendriikidega võrreldes tundub arv väike, kuid samas pole Euroopa kirik olnudki mitte väga suur. Kümne aasta jooksul on kahanemine üle 20%.

Seevastu märkimisväärne kasv on toimunud Aafrikas ja Aasias. Seal toimunud kasv mitte üksnes ei vasta läänepoolsete riikide kahanemisele, vaid ületab selle. Neist kahest piirkonnast on ülisuurelt kasvanud Aafrika kirik. Kümne viimase aasta jooksul on liikmete arv suurenenud 2,4 miljoni võrra. Aastal 2016 oli Aafrika metodisti kirikus 5 402 338 liiget. Kui kasv jätkub samas tempos, ületavad Aafrika metodistid Ühendriikide metodistide arvu juba vähem kui 10 aastaga, võib-olla ka kiiremini, kui USA kirikute liikmeskonna kahanemine jätkub senises tempos.

See, mis huvitab meid, soomlasi, on loomulikult meie piiskopkonna areng. Meie piirkonnas on kaks piiskoppi – Christian Alsted on Põhjamaade ja Baltikumi piiskop ning Eduard Khegay Euraasia piiskop.

Meie, Põhjamaade ja Baltikumi keskkonverents on kaotanud protsentuaalselt kõige enam liikmeid, s.o 37%. Seda arvu võib osaliselt seletada sellega, et 10-aastase jälgimisaja sisse jääb Rootsi metodisti kiriku aastakonverentsi lahkumine ja liitumine uue, Rootsi Oikumeenilise kirikuga. Igal juhul on meie keskkonverentsi piirkonnas liikmete arv langenud 15 000 liikmelt vähem kui 10 000 liikmeni.

Soome metodisti kirik on olnud selles protsessis erandiks, kuna selle liikmete arv on viimase 15 aasta jooksul pidevalt kasvanud. 670 liikmega kirikust 2000. aastate algusest on saanud 800 liikmega kirik. Seega on Soome metodisti kiriku liikmeid umbes 10% kogu meie keskkonverentsi piirkonna liikmetest.

Kuna kasv kirikus on aastate jooksu siirdunud üha rohkem Ühendriikidest väljapoole, on samas kasvanud vajadus muuta kiriku seisukohad globaalsemaks. Ajalooliselt on Ühinenud Metodisti Kiriku kord olnud väga ameerikakeskne. Suur osa meie kiriku kõrgema otsustava organi, peakonverentsi, päevakavast on puudutanud põhiliselt metodisti kirikut USAs.

Survele on õnneks reageeritud ja juba mitmeid aastaid on tehtud ettevalmistusi uue kirikukorra osas, mis oleks nimelt võimalikult rahvusvaheline. Selle ettevalmistustöö tulemusi tahetakse käsitleda ka 2020. aasta peakonverentsil.

Küsimus puudutab ka teisi tasandeid. Juba nüüd on otsustatud, et edaspidi viiakse peakonverents läbi väljaspool Ameerika Ühendriike. Lisaks sellele on 2020. aasta peakonverentsi kavas algatus, mis viiks ainult USA metodisti kirikut puudutavad küsimused arutamiseks nende omal konverentsile.

Ühinenud Metodisti Kiriku ülemaailmne areng järgib seega üldisi trende. Suurem osa kristlikest kogukondadest, eriti vanematest, väheneb lääneriikides ja kasvab samal ajal võimsalt Aafrikas, Aasias ja Lõuna-Ameerikas. Metodisti kirikul on siiski võimalus muuta oma suunda.

Veli Loponen, Soome metodisti kirik
Tõlkinud: Heidi Pajusoo
Redigeerinud: Andres Kapp, Tarmo Lilleoja

USA Kongressi uue 116. koosseisu usuline taust

3. jaanuari 2019. aasta seisuga on uuenenud USA 116. Kongressi koosseis veidi religioossem kui eelmine. Seevastu Kongressi kristlastest liikmete osakaal on 3. protsendi võrra vähenenud. 115. Kongressi liikmetest nimetasid 91% end kristlasteks, 116. kooseisus oli see protsent langenud 88%-le. Uues Kongressi koosseisus on aga judaiste nelja liikme võrra enam, moslemitele lisandus samuti üks liige, nagu ka unitaarlastele. Kaheksa liikme võrra suurenes „uskmatute fraktsioon”, kes ei avalda oma usulist kuuluvust või selle puudumist.

Kuigi kristlaste arv kongressis on langenud, on kristlased tervikuna – ja eriti protestandid ning katoliiklased – ikkagi veel USA Kongressis ülisuureks enamuseks.

Protestantide leeris on mõned konfessioonid uues koosseisus üle-esindatud nagu näiteks metodistid, anglikaanid/episkopaalid, presbüterlased ja luterlased, pidades silmas nende uskkondade protsentuaalset suurust USA rahvastikus. Seevastu on nelipühilastel oma nelja saadikuga tuntav ala-esindatus (vaid 0,4%) Kongressis, sest nelipühilased moodustavad ca 5% USA rahvastikust.

Kõige suurem ala-esindatus USA rahvastiku ja Kongressi võrdluses on aga nendel, kes ei ole end sidunud mõne religiooniga. USAs nimetab tervelt 23% elanikkonnast end kas ateistideks, agnostikuteks või „mittereligioosseteks”. Kongressis nimetab vaid üks saadik ennast otseselt ateistiks; mittereligioosseid on nüüdses koosseisus kokku 18 saadikut (3,4% (+8)) 534 liikmest.

USA Kongressi 116. koosseis. (Sulgudes on parteiline kuuluvus vabariiklased / demokraadid.)

293 protestanti (176 / 117)
163 katoliiklast (64 / 99)
5 ortodoksi (5 / 1)
34 juudiusulist (2 / 32)
10 mormooni (9 / 1)
3 moslemit (3 / 0)
3 hinduisti (0 / 3)
2 unitaarlast (0 / 2)
1 ateist (0 / 1)
18 mittereligioosset (0 / 18)

Suurematest protestantlikest konfessioonidest on USA Kongressis arvukamalt esindatud: (sulgudes lisatud parteiline kuuluvus vabariiklased / demokraadid)

Baptistid 72 (61 / 11)
Metodistid 42 (32 / 10)
Anglikaanid/episkopaalid 26 (22 / 4)
Presbüterlased 26 (13 / 13)
Luterlased 26 (19 / 7)
Kongregatsionalistid 4 (2 / 2)
Nelipühilased 4 (4 / 0)
Adventistid 2 (2 / 0)

Umbes pooled esimest korda valituks osutunud uustulnukatest on protestandid (49%) ja kolmandiku moodustavad katoliiklased (30%). Lisaks on kaks uustulnukat mormoonid ja üks ortodoksi (õigeusu) kristlane.

Uustulnukate hulgas on ka seitse juudiusulist ja kaheksa saadikut, kes ei soovi oma usutunnistust nimetada, samuti kaks moslemit.

Koostanud: Andres Kapp
http://www.pewforum.org/2019/01/03/faith-on-the-hill-116/ põhjal

Viitka piibliõppe päev

Viitka piibliõppe päev 2019

Me lootus on Jumalas… – kolmas Lõuna-Eesti koguduste piibliõppe päev

Kolmas piibliõppe päev, mis toimus 19. jaanuaril Viitka Valguse Koguduses, tõi kohale 23 inimest neljast kogudusest: Võru, Räpina, Viitka ja Tallinna.

Kolmandal piibliõppe päeval saime olla Jumala sõna valguses 5 tundi. Õppepäeva teema oli väga inspireeriv ja kaasahaarav, saime tunda Jumala vägevat ligiolu. Sest teemaks oli Vana Testamendi kogudusetelk – ligipääs Jumala ligiolusse kõige pühamas paigas.

Loe edasi

Pastorite õppepäevad

15.–16. märtsil toimus Pärnus pastorite õppepäev, millest võtsid osa ka ilmikjutlustajad erinevatest kogudustest. Teemadeks olid jutluse seos ülejäänud jumalateenistuse osadega, kuulajate ootused jutlustajale ja mida John Wesley luges eneseharimiseks. Samuti oli võimalus harjutada jutlustamist ja saada tagasisidet oma kolleegidelt.

Jutluste esitajad olid valinud ühe John Wesley 52 jutlusest ja esitasid sellest 15minutilise versiooni tänapäevases võtmes, pärast mida järgnes arutelu jutluse esitamise tugevate ja nõrkade külgede kohta. Õppepäevad oli rikastav kogemus kõikidele osalejatele.

Räpinas on põnevad ajad

Juba aasta on möödas sellest, kui 25. märtsil 2018 kinnitasime EMK Räpina Koguduse 30. aastapäeval uuele kogudusehoonele nimetahvli. Olime kogudusega pikalt otsinud Jumala tahet ning palvetanud: „Issand, laienda meie maa-ala, aita leida parim lahendus koguduse hoone osas ning varusta meid nii koguduseliikmete kui hoonetega.“

Novembris 2017 juhtis Jumal meid hooneni, mille ajalugu on aukartustäratav. Antud hoone on algselt ehitatud pühakojaks, kuid venestamise käigus Räpinasse transporditud ja kasutatud ametihoonena. Meil on eriline eesõigus ja igatsus see hoone ehitada ning taastada pühakojana, kus teenida Jumalat ning kogukonna vajadusi.

Seisame Jumala sõnal ning hoiame oma silme ees sõna Esra raamatust: „Meie oleme taeva ja maa Jumala sulased ja me ehitame üles selle koja, mis oli ehitatud paljude aastate eest“ (Esra 5:11).

Loe edasi

1 2 3 … 6
Mine Üles