Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Paavst Franciscus väisas Eestimaad

„Armastus ei ole surnud. Ta kutsub meid ja läkitab meid välja. Palugem apostellikku tugevust, et viia evangeelium inimesteni ja mitte teha oma kristlikust elust mälestuste muuseumi.” (Paavst Franciscus kohtumisel Eestimaa noortega Kaarli kirikus 25. sept 2018 AD.)

„Olla mäluga maa, tähendab mäletada, et see, mille olete tänapäeval saavutanud, on saavutatud tänu eelkäijate pingutustele, raskele tööle, vaimsusele ja usule. Tänulike mälestuste hoidmine võimaldab tunda tänastes saavutustes ära ajaloo viljad, mille on loonud kõik need mehed ja naised, kes nägid vaeva selle nimel, et vabadus oleks võimalik. See omakorda kutsub teid üles neid austama, valgustades sellega uued rajad tulevastele põlvedele.” (Paavst Franciscus kohtumisel Eestimaa poliitikute ja kultuuritegelastega Kadrioru Roosiaias 25. sept 2018 AD.)

„Teie olete oma ajalooga näidanud, et tunnete uhkust, olles eestlased. Te lausa laulate sellest sõnadega „eestlane olen ja eestlaseks jään“ ning et „see on uhke ja hää“. Kui ilus on seda ühe rahva suust kuulda! Kui ilus on olla vaba ja iseseisev!” (Paavst Franciscus pühal missal Vabaduse platsil 25. sept 2018 AD.)

Need kolm tsitaati paavstilt jäid minu mällu eriliselt kõlama. Sellega võiks võtta kokku sõnumi, mille katoliku kiriku pea jättis Eestimaale.

Paavst Franciscuse visiit Tallinna kujunes küll lühikeseks, aga see-eest väga intensiivseks. Visiidi jooksul kohtus ta vabariigi presidendi ja valitsusega, tsiviilühiskonna eliidi ja diplomaatilise korpusega Kadriorus presidendi lossi Roosiaias. Sealt edasi liiguti EELK Kaarli kirikusse, kohtumisele umbes 2000 noorega. Kaarli kirikus tervitasid teda ka Eesti Kirikute Nõukogu esindajad, nende hulgas ka ÜMK Põhjala ja Baltikumi piiskop Christian Alsted. Paavst lõunatas birgitiinide kloostris Pirital. Kloostri aeda istutas ta ka puu, jäädvustamaks seda tähtsat külastust. Piritalt sõitis Franciscus edasi Peeter-Pauli katedraali, kus kohtus Ema Teresa õdedega ja nende eluraskustesse sattunud hoolealustega. Kella poole viieks saabus paavst missale Vabaduse platsile, kus teda ootas umbes 12 000 inimest. Enne lennukile asumist kohtus paavst neljasilmavestluses ka peaminister Jüri Ratasega.

Kindlasti oli Rooma piiskopi visiit märgilise tähtsusega, seda enam, et ta külastas Euroopa Liidu kõige usuleigemat riiki.

15. juunil toimus EMK Teoloogilise Seminari XX lennu lõpuaktus

Pidulikul aktusel said rakendusliku kõrghariduse diplomi Misjoni ja teoloogia õppekaval 13 tudengit erinevatest riikidest ja kogudustest. Kaks cum laude diplomiga lõpetajat pälvisid eripreemiad.

Lõpetajad 2018: Oleksii Bulat, Zhanna Bulat, Kaire Lotamõis, Olavi Laur, Meelis Maikalu, Iya Markovich, Maiu Medri, Markko Põld, Izrail Kirillov, Triin Tarendi, Eivin Toodo, Veikko Võsu, Alur Õunpuu.

Infotund Tallinna koguduses

9. septembril toimus Tallinna koguduses infotund. Pastor Joel Aulise ettepanekul soovitakse muuta info-tund regulaarseks, täpsemalt kord kvartalis toimuvaks. Infotunnil tehti tagasivaade suvesündmustele, räägiti pastor Toomas Pajusoo emerituuri suundumisest, noortetööst, kirikukohviku regulaarsest toimimisest, vanemate koguduseliikmete (75+) osadusõhtutest, kiriku küttesüsteemi kavandatavast ümberehitusest. Anti ülevaade ka koguduse rahalisest olukorrast. Sõna võtsid pastor Joel Aulis, emeriitpastor Toomas Pajusoo, juhatuse esimees Urmas Sassian, Matti Hollman ja Vilja Ventsel.

Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäev

15. septembril peeti suure pidulikkusega Hageri vennastekoguduse palvemaja 200. aastapäeva konverentsi. Ruumikasse vanasse palvelasse kogunes rohkem kui sadakond inimest konverentsile „Vennastekogudus – kellele ja miks?” Ka Tallinna metodisti kogudusest oli kohal kümmekond inimest koos allakirjutanuga. Ettekandeid oli mitu, neid modereeris EELK UI professor, kirikuloolane Priit Rohtmets. Tartu Ülikooli dotsent, ajaloolane Andres Andresen pidas loengu „Vennastekoguduse tähendusest Eesti ajaloos”. Edasi astus üles vennastekoguduse peavanem, EELK Must-vee koguduse õpetaja Eenok Haamer sõnumiga „Vennasteliikumise sobitumine maarahva meelde”.

Seejärel esines vennastekoguduse piiskop Friedrich Waas pikema sõnavõtuga „Vennastekogudus Saksa-maal”. Lavastaja ja näitleja Anne Türnpu avaldas oma mõtteid vennastekogudusest Hiiumaa kontekstis, kus toetus oma lapsepõlve-mälestustele. Eesti Teaduste Akadeemia president Tarmo Soomere rääkis „Usalduse väärtusest kaasaegses ühiskonnas”.

Peale väikest kohvipausi toimus paneeldiskussioon, seegi kord modereeris Priit Rohtmets. Osalesid Andres Andresen, Anne Türnpu, Eenok Haamer, Tarmo Soo-mere, samuti EELK piiskop Joel Luhamets ning EELK Jüri koguduse õpetaja Tanel Ots.

Pärast konverentsi lõppemist pakuti kõigile osaleja-tele maitsvat suppi, kohvi ja kringlit. Päev lõppes palvetunniga, kus musitseeris EELK Hageri koguduse pasunakoor. Oli igati õnnistatud koosviibimine.

Pühapäeval, 16. septembril toimus kell 10 piiblitund palvemajas, kell 12 jumalateenistus Hageri kirikus. Seejärel lõunasöök palvemaja söögisaalis, pasunakoori kontsert palvemaja õuel. Päeva lõpetas palvemaja 200. aastapäeva pidulik koosolek palvemaja suures saalis koos rohke muusika ja mitmete tervitustega.

6 küsimust superintendent Robert Tšerenkovile

• Milline vaimulik kogemus on sinu elu kõige enam mõjutanud?

Eks neid kogemusi, mis on mu elu mõjutanud, on olnud mitmeid. Üks nendest oli kindlasti Linnahallis toimunud evangeelne üritus, kus ma teismelisena läksin ette eestpalvele ja palusin oma patud andeks ja otsustasin oma elus järgida Jeesust. Tol õhtul täitis mu südant enneolematu rõõm ja rahu. Ka ristimispäev oli eriline sündmus minu elus. Mäletan väga selgelt ka ühte evangeelset teenistust Paldiski linnas, kus mul oli teismelisena võimalus jutlustada. Tol õhtul kogesin erilist Jumala ligiolu, võidmist ja väge jutlustamises, vaatamata sellele, et olin selles veel väga kogenematu. Selle kogemuse kaudu tuli mulle arusaam, et Jumal võib ka mind kasutada oma töös. Neid toredaid kogemusi on olnud veel, mis on vorminud mind selleks, kes ma täna olen.

• Kuidas kulges sinu tee metodisti kirikusse?

Võib öelda, et ma sündisin metodisti kirikusse, kuna minu vanemad olid juba siis aktiivsed EMK Tallinna koguduse liikmed. Seega oli kirik minu eest valitud. Alles hiljem õppisin enda jaoks väärtustama just metodisti kirikut ja olen selle üle väga rõõmus, et olen just selle kiriku liige. Mis mind kõige rohkem rõõmustab, on meie kiriku pärand, nii Wesley 18. sajandi ärkamise näol kui ka meie endi Eesti usuisade eeskuju.

• Millised on olnud sinu teoloogilised õpingud?

Oma teoloogilise hariduse sain Ameerika Ühendriikides, Oral Robertsi Ülikoolis, Tulsa linnas, Oklahoma osariigis. Seal õppides sain näha ja kogeda palju huvitavat, sest Tulsa linn on (või vähemalt oli) omamoodi Amee-rika kristlik pealinn. Nii et peale hariduse omandamise, avardasid need neli õppeaastat mu maailmavaadet väga märkimisväärselt.

• Milline Piibli kirjakoht on sulle kõige olulisem?

Ma arvan, et mul ei olegi ühte kõige olulisemat või lemmikut Piibli kirjakohta. Erinevatel aegadel on esile kerkinud erinevad kirjakohad, mis mind on kõnetanud erilisel viisil ja olnud teatud teeviidaks mingil eluperioodil. Viimasel ajal on mind palju kõnetanud Joosua lugu, Jeesuse mäejutlus ja 1. Korintlastele 13. peatükk.

• Mida sooviksid lugejatega jagada oma pere kohta?

Olen õnnelikult abielus Amyga ja meil on kaks toredat poega. Vanem poeg, Christopher, on hakanud tegelema muusikaga, noorem poeg, Michael, ujumisega. Amy on inglise keele õpetaja.

• Kuidas näed oma rolli EMK superintendendina?

Oma rolli superintendendina näen eeskätt pastorite ja kohalike koguduste toetajana. Usun täiesti seda väljaütlemist, et kohalik kogudus, kui ta toimib õieti, on selle maailma lootus. Usun ka seda, et väga palju oleneb kohaliku koguduse pastorist. Seepärast on kohalik kogudus ja selle pastor minu prioriteet. Aga superintendendi roll eeldab samuti koostöös kirikuvalitsusega üldkirikliku visiooni väljatöötamist ja ka selle visiooni ellu rakendamist. Palun Jumalalt armu ja tarkust, et selle kõigega hästi hakkama saada.

1 … 19 20 21 22 23 … 31
Mine Üles