Eesti Metodisti Kiriku Ajakiri

Author

Toimetus - page 2

Toimetus has 60 articles published.

Meisterda kevadine õnnitluskaart

Ülestõusmispühade kaart

Rõõmsa kevadeüllatuse saad valmistada lihtsate vahenditega – võid selle kujundada kaardiks ja kellelegi kinkida või panna lihtsalt pühade ajal lauakaunistuseks! 

Voldi roheline paber lehvikuks ja murra keskelt pooleks. Liimi kokku murtud pooled kokku ja välimised ääred kinnita kaardile nagu näha pildil. Rohelisele lehvikule kinnita teisest paberist lõigatud lilleõied ja sinisele aluspaberile kirjuta pühadesoov. Kaarti on lihtne kokku murda ja kaasa võtta, aga avatuna loob toreda meeleolu! 

Presidendi loodushoiu teemaline sõnum kirikutele

President Kersti Kaljulaid

16. juunil toimus Laulasmaal Arvo Pärdi Keskuses Eesti Kirikute Nõukogu seminar teemal „Armastame loodu(s)t“. Seminaril peeti ettekandeid loodushoiu teemast teaduse ja teoloogia kontekstis ning anti ülevaade Euroopa kirikute koostööst loodushoiu valdkonnas. Seminarile oli kutsutud ettekannet läbi viima ka Eesti Vabariigi president Kersti Kaljulaid, kelle ettekandest toome siinkohal välja mõned mõtted.

Loe edasi

Palvepartnerkogudused

EMK palvepartnerkogudused 2020

Augusti lõpus toimunud aastakonverentsil loositi EMK koguduste vahel välja uued palvepartnerkogudused:

Sakussaare ja Tallinna koguduse eesti osadus
Sillamäe ja Jõhvi Petlemma kogudus
Kohtla-Järve ja Narva kogudus
Viitka ja Räpina kogudus
Tartu ja Aseri kogudus
Jõhvi ja Kunda kogudus
Paide ja Ruusmäe kogudus
Reeküla ja Kärsa kogudus
Keila ja Tapa kogudus
Võru ja Haapsalu kogudus
Pärnu ja Paldiski kogudus
Uue Alguse ja Tallinna koguduse vene osadus
Rakvere ja Kuressaare kogudus

Koguduste elust 100 aastat tagasi

Rakvere koguduse hoone

RAKVERE METODISTI KOGUDUSE KIRIKU EHITAMISEST

V. Ojasson: „Kiriku ja hoovimaja ehitus on meile läinud maksma 1.000.000 senti. /… /. Kui ma jään mõtlema ehituse algusele ja kogu tegevusele, siis ei jää muud üle, kui Jumalat austada. Ehitamisele asudes omasime oma kavatsuste heaks kordaminekuks ainult palavat usku ja elavat lootust Jumala abile, aga raha polnud meil sentigi. Nüüd on aga meie ehitusekassast läbi käinud üle miljoni sendi. Tänu Jumalale, tänu kõikidele sõpradele.”
Järelmärkus: Palun kõiki neid oma nimesid ja aadresse minule või kohalikkudele õpetajatele teada anda, kes omal ajal ostsid 10-20 kivikest, milliseid müüdi meie kiriku ehitamise toetuseks. Nüüd, mil kirik juba valmis on tahame oma lubadust täita.” V. Ojasson
— Järgmises numbris on teatele täiendus: „Meie lubasime omal ajal igale 10-ne kivi ostjale anda mälestuseks kiriku ülesvõtte koguduse juhatuse allkirjadega.”
Kristlik Kaitsja august-september 1931

Loe edasi

Raamatusoovitus

Kennneth J Collins Piibellik tee päästeks. Wesley teoloogia tuum

Trükist on saabunud Kenneth J. Collinsi raamat „Piibellik Tee Päästeks“ Wesley teoloogia tuum.

Raamatu autor ütleb, et wesleyliku päästmise tee eesmärk on kanda uskujad avaramasse maailma, kui nad olid varem kujutlenud: usu kaudu Jumala juurde ja armastuse kaudu oma ligimeste juurde. Tõepoolest, armastuse kaudu toimiv usk on selle püüdluse keskmes, milles inimsüdames toimuv hoiakute ja suhete muutus avaldab mõju nii ligimesele kui ka maailmale laiemalt.

Raamatu saab endale soetada Logose raamatukauplusest Tallinnas.
Telefon: 6688499, 5198 3555
E-mail: pood.logos@gmail.com

Oikumeenilistest suhetest kiriku algusaastatel

„Kristlik Kaitsja“ tahab jääda tuleval aastal endisele alusele, et külvata uskkondade seas vennalikku armastust ja üksteise mõistmist. Kitsarinnalistel vaielustel ja üksikute uskkondade ülistamisel ning teiste mahategemisel ei ole ruumi „Kristliku Kaitsja“ veergudel.

Tema väljaandjad usuvad ühteainust Püha Risti kogudust mille liikmed siin maapeal kuuluvad küll mitmesugustesse usunimedesse, kuid kes tunnevad siiski endid olevat üks Jeesuse Kristuse armastuse läbi. „Kristlik Kaitsja“ eesmärk on neid õpetada üksteise tundmisele ja vennalikule armastusele, et nad võiksid Issanda jälletulemisel Tema ette seisma jääda ilma vigadeta ja kortsudeta. /…/ Ole sina üks nendest, kes „Kristlik Kaitsja“ tellimisega ja levitamisega aitab külvata üksmeelt ja armastust selle ühe Püha Ristikoguduse liikmete hulgas. (Toimetus)

Kristlik Kaitsja, november 1931

Kristlik Kaitsja kirjeldab Ed. Raua muljeid Soome reisist, mille eesmärk oli osa võtta „E.L.“ (Epworth Liiga – toimetus) konverentsist Viiburis 25.-28. juulil. Artikkel kirjeldab detailselt reisimuljeid Soome eri paikadest. Artiklis olnud huvitav tähelepanek soomlaste kohta:
Soome rahvas ei aja taga uhkust ega edevust, kuid seejuures on nad puhtad ja korralikud. Puhtus on eeskujulik ka kõige vaesemates majades. Nad on hoidnud alal ka oma hingepuhtuse; usk ja jumalakartus on Soomes palju kõrgemal kui Eestis. Rännates linnades, alevites, külades, raudteerongides ja autobussides ei näinud ma ühtki värvitud naisterahvast.

Kristlik Kaitsja, 1935 august-september

Suurim ime ajaloos

Nimi Immaanuel on ristiusu keskmes ja südames. Jesaja 7:14 prohveteeringust pärinev nimi on Matteuse evangeeliumis omistatud Jeesusele: „Ennäe, neitsi jääb lapseootele ja toob ilmale poja, ja teda hüütakse nimega Immaanuel“, see on tõlkes: Jumal on meiega. (Mt 1:23).

Milline imeline fraas: „Jumal on meiega“! Immaanueli ime on liigutav. See nimi on ühest küljest kui tõotus meile, mis ütleb, et Jumal on meile lähedal, siinsamas ja praegu. Teisalt tähendab see nimi Jeesuse identiteedi ja loomuse ilmutust. See mitte ainult ei kinnita uskliku kogemust Jumalast, kes on tõesti meiega, vaid see viitab ka võib-olla kõige unikaalsemale ideele kristlikus teoloogias. Sellele, et Jeesus – olles nii inimene kui Jumal – on tõepoolest Jumal inimeste juures kui nende täiuslik päästja ja lõplik lepitaja.

Nimi Immaanuel kuulutab suurimat imet ajaloos – imet, mis on isegi suurem Jeesuse surnust ülestõusmisest ja võib-olla isegi murrangulisem kui „creatio ex nihilio“ (loomine mitte millestki). Matteuse evangeeliumis avaldatud sündmus seoses nimega Immaanuel on imeline mõistatus, mida nimetatakse inkarnatsiooniks. Termin inkarnatsioon väljendab imelist sündmust, milles Jumal-Poeg sünnib Maarjast ja saab Jeesuses inimeseks. Ehk lihtsamalt öeldes: Jumal sai inimeseks.

Seesama Jumal võttis initsiatiivi, saades inimeseks, et lepitada endaga inimesi, kes olid pimeduses. See näitab tema imelist armu. Ristiusk ei ole peamiselt selles, mida teha, vaid selles, mis on tehtud. See ei ole niivõrd püüd leida Jumalat või otsida Jumalat, vaid pigem on see üllatus, et Jumal tuleb sinu ellu, ning selle reaalsuse tähistamine. See, mida me teeme, on usus alles teisejärguline. Laskem end praegu – advendiajal, taas üllatada Jumala meile antud armulisusest, ja vastusena sellele otsigem veel enam seda imelist Jumalat, kes on meiega.

Arvutud suhted, kohustused ja huvid killustavad kindlasti ühe keskmise täiskasvanu tähelepanu, kuid olen tihti imetlenud, kuidas Jumal isiklik armastav tähelepanu on pidevalt ja täiuslikult meile suunatud. Olgem hämmastunud Jumalast, kes on meiega – jah, isegi meiega, andekssaanud patustega – ja pöörakem sel advendiajal oma tähelepanu temale, olles ootusrikkad ja oodates rohkem teda meie elus.

On mõistetav, et varajane kirik heitles ideega, et keegi võis samaaegselt olla nii inimene kui ka Jumal, sest Jumala teatud omadused näisid olevat vastuolulised tavalise inimese piiratusega. Kirikul võttis aega kolm sajandit, et kokku leppida selles, kes Jeesus tegelikult oma loomuselt oli.

Kristlased seisid silmitsi mitmete küsimustega. Kuidas saab jumalik kõiketeadmine näiteks ühilduda piiratud teadmistega ja teadmistes kasvava inimesega? Või kuidas saab kõikvõimas Jumal olla samaaegselt väike inimlaps? Ja lõpuks, kõige suuremat väljakutset esitav probleem, kuidas Jumal saab olla nõrk, kannatada ja surra Jeesuses, kui Jumal on täiuslik, igavene suverään, Looja ja Vaim?

Vanas Testamendis Jumal teab kõike. Jesaja küsib irooniliselt: „Kellega on ta (Jumal) nõu pidanud, et see annaks temale arusaamise ja õpetaks õiguse rada, õpetaks temale tarkust ja teeks teatavaks mõistuse tee?“ (Jesaja 40:14.) Loomulikult on vastuseks see, et mitte keegi ei ole Jumalale andnud arusaamist. Kokkuvõtteks ütleb Jesaja: „Kõik rahvad on tema ees nagu eimiski,“ (Jesaja 40:17).

Inkarnatsiooni imes näeme, et Jeesusel, olles jumaliku loomusega, oli selline tarkus, et ta sai 12aastase poisina sünagoogis õpetada, ning samaaegselt ta ka „kasvas tarkuses ja pikkuses ja armus Jumala ja inimeste juures.“ (Lk 2:52.)

Kunagi varem ei olnud Jumal ajaga seotud ega tundnud vajadusi, kuid sisenedes aega nagu inimene, sai temast sõltuv ja vajadustega isik nagu iga laps. Ta koges inimlikke emotsioone nagu kaastunnet näljaste (Mt 15:32), haigete (Mt 14:14) ja üksikute suhtes (Mk 15:34).

Püüdes mõista oma Päästja ja Issanda, Jeesuse Kristuse, loomust ja isikut, leppisid varakristluse usklikud viimaks 351. aastal Chalkedoni kirikukogul kokku, et vastavalt Uue Testamendi õpetusele tuleb Jeesust mõista kui tõelist Jumalat ja tõelist inimest, ühendades endas jumaliku ja inimliku loomuse ühes isikus.

Jumaliku ja inimliku loomuse eksisteerimise müsteeriumit ühes isikus on kirjeldatud erinevatel viisidel. Näiteks kirikuisa Irenaeus ütles: „Jumala Sõna, meie Issand Jeesus Kristus, sai oma kõikeületava armastuse kaudu meiesuguseks, et teha meid tema enda sarnaseks.” (Against Heresies, V, sissejuhatus). J. I. Packer kirjeldab müsteeriumi lihtsates terminites, öeldes: „Kõikväeline ilmus maailma kui abitu inimlaps, võimetu tegema midagi enamat kui vaid lihtsalt lebama, vaatama, siplema ja häält tegema, vajades söötmist, mähkmete vahetamist ja õpetamist nagu iga laps.“ (Knowing God, p. 53). Oma kuulsas laulus nimega „And Can It Be“ sõnastab Charles Wesley selle lihtsalt: „See kõik müsteerium: surematu sureb.“

Inkarnatsiooni eesmärk on selge. Johannese evangeelium väljendab korduvalt, et Jeesus on saadetud Isa poolt kindla eesmärgiga. Jeesus ise ütles: „Aga minul on suurem tunnistus kui Johannese oma: teod, mis Isa mulle on andnud täide viia, needsamad teod, mida ma teen, tunnistavadki minust, et Isa on minu läkitanud.“ (Jh 5:36.) Inkarnatsioonis saatis Jumal oma Poja meid päästma.

Kiri heebrealastele täidab meid veelgi suurema imestusega Jumal-inimese Jeesuse Kristuse suhtes. Esmalt, Jeesust kirjeldatakse 1. peatükis kõrgemana inglitest, hiljem 3. ja 4. peatükis portreteeritakse teda kui paremat (tõelist) Joosuat, kes juhib Jumala inimesed tõotatud maale. 5., 6. ja 7. peatükis on Jeesus tõeline ülempreester ning 8. kuni 10. peatükini täiuslik ja tõeline ohver. Läbi kogu selle kirja näeme Jeesust kui ülempreestrit, kes saab meile kaasa tunda.

„Sest meil pole niisugune ülempreester, kes ei suuda kaasa tunda meie nõrkustele, vaid selline, kes on olnud kõigiti kiusatud nii nagu meie, ja siiski ilma patuta. Läki siis julgusega armu aujärje ette, et me halastust saaksime ja armu abiks leiaksime parajal ajal!“ (Hb 4:15-16.)

Need on lohutusesõnad, mis tulevad meile inkarnatsiooni kaudu, sest Jeesus saab olla meie ülempreestriks, kuna ta on tõeliselt Jumal ja tõeliselt inimene. Ta saab tõeliselt esindada meid Jumala ees ja esitleda meile Jumalat, sest ta ise on inimene ja on Jumal. Jeesus teab meie nõrkusi, valu ja kannatust. Ta teab isegi meie kiusatust! Sest ta on elanud meie elu. Ta elab seda praegugi. Taevasse ülendamine, et sealt valitseda ja oma rahva pärast palvetada, ei lõpetanud Jeesuse inimeseks olemist.

Jeesus on ka täna Immaanuel – Jumal on meiega. Kõigile, kes teda Päästjana vastu võtavad, on antud õigus saada Jumala lasteks (Jh 1:12) ja „et te olete aga pojad (ütleb Paulus), siis on Jumal läkitanud teie südamesse oma Poja Vaimu“ (Gl 4:6). Püha Vaimu kaudu, kes on Jeesuse Vaim, on Jumal tõeliselt meiega igavesti, kus iganes ja mida iganes me kristlastena kogeme. Jumal on tulnud, et jääda.

Simon Graf. Foto: Simona Andreas

Simon Graf,
NextStep Piiblikooli direktor

Erakonnad eraldasid „katuseraha“

Tuleval, 2020. aastal, saavad erinevatelt Riigikogus esindatud erakondadelt regionaalseid toetusi ka paljud kirikud ja kogudused. Nii annab Keskerakond toetust 26 kogudusele ja kiriklikule allasutusele – kokku 219 000 eurot, Isamaa 20 kogudusele ja allasutusele – kokku 129 000 eurot. Isamaa toetab tänuväärselt ka SA EMK Kristlikku Laagrit Giideon 8000 euroga. Sotsiaaldemokraadid toetavad 4 kogudust – kokku 30 000 euroga.

EKRE toetab 18 kogudust ja kiriklikku allasutust – kokku 234 500 euroga. Sealhulgas saab meie rõõmuks toetust EMK Pärnu Agape kogudus – 10 000 eurot; ja meie eriline tänu kuulub EKREle just EMK ajakirja Koduteel toetamise eest 5000 euroga! Reformierakond loobus toetuste jagamisest teist aastat järjest.

Mine Üles