Superintentent Hugo Oengo

Pidage meeles oma juhatajaid, kes teile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtke eeskujuks nende usk!

Heebrealastele 13:7

Tänuga südames meenutame ustavat Jumala sulast, EMK superintendenti ja kauaaegset EMK Tallinna koguduse pastorit Hugo Oengot (12.12.1907-10.12.1978), kelle sünnist möödub detsembrikuus 110 ning surmast 39 aastat. Vend Oengo on kindlalt nende EMK usukangelaste hulgas, kes on pidanud kannatama tagakiusu seetõttu, et oli kuulekas ja jäi ustavaks Jumala kutsele oma elus kuni lõpuni.

Vanemad on mulle jutustanud, kuidas varsti peale minu sündi paari-kolme nädalase imikuna põdesin rasket sooltepõletikku. Mind viidi haiglasse, raviti ning lõpuks saadeti koju, arstid olid võimetud mind abistama.

Arst ütles isale, et nemad last ravida ei suuda ja see haigus võib korduda kuni 7-aastaseks saamiseni. Peale haiglast kojusaamist läks minu tervis halvemaks, kui oli haiglasse minnes. Isa ja ema kutsusid venna Oengo, kes minu pärast palvetas. 4-5 päevaga tegi Jumal ime ja minu tervis sai korda ja haigus ei ole senini kordunud.

Olgu Jumal kiidetud venna Oengo elu ja töö eest ning nende paljude eest, kes on kogenud Issanda tervendust ja päästet tema teenimistöö läbi!

Tänutundes,
EMK superintendent Taavi Hollman

Hugo Oengo (passi järgi Hugo Arnold Öngo-Oengo) sündis oma vanemate kaheksanda lapsena Haapsalus. Isa Gustav oli hiidlasest kaugsõidukapten, ema Helene, pärit samuti Hiiumaalt, oli kodune ja kasvatas lapsi. Hugo Oengo sai usklikuks 17aastaselt Haapsalus. 1924. aastal sai temast Haapsalu koguduse ja noorteühingu Epworth Liiga liige. 1926. aastal lõpetas ta Haapsalu gümnaasiumi cum laude. Samal aastal asus õppima Tallinna Kõrgemasse Tehnikumi, mille lõpetas 1932. aastal, omandanud inseneri kvalifikatsiooni ehituse erialal. Tema valdkonda kuulusid sillad, teed ja hüdrotehnilised ehitused. Oengo tegi erialaselt ligi 22 aastat viljakat koostööd tunnustatud ehitusteadlase Ottomar Maddisoniga. 1934. aastal oli ta juba Tallinna koguduse ilmikjutlustaja, samuti Epworth Liiga juhataja ja Noorte Ühingute Liidu juhatuse liige. Seoses Tallinna Kõrgema Tehnikumi likvideerimisega aastal 1934 viidi insener Oengo üle abijõuna Tartu Ülikooli tehnikateaduskonda, kus töötas kuni 1936. aasta suveni. Tartus jätkas ta tööd ka vaimulikuna ja määrati 1935. aasta septembris Tartu II metodistikoguduse vanema asetäitjaks, ühtlasi ka EMK kirikuvalitsuse liikmeks. 1936. aasta augustis asus Oengo tööle äsjaavatud Tallinna Tehnikaülikooli, kus töötas instruktor- assistendina. Täiendas oma teadmisi ja sai 1937. aasta jaanuaris cum laude inseneridiplomi tööstus- ja tsiviilehituse erialal. 1937–1939 viibis ta stipendiaadina Zürichis, kus valmis tema doktoritöö raudbetooni alal, kuid puhkenud sõja tõttu jäi kaitsmine ära. Oengo oli sihikindel ja hiljem, aastail 1944–1946, kirjutas ta uue väitekirja tugevusõpetuse alal, mille kaitsmise järel omistati talle Tallinna Polütehnilises Instituudis tehnikateaduste kandidaadi kraad. 1939. aasta suvel ordineeriti diakoniks ja määrati teenima Tallinna II metodistikogudust, kus sai olla kuni Nõukogude mobilisatsioonini 27. juulil 1941.

Kuni 9. oktoobrini 1944 oli ta kodumaast lahutatud. Algul töötas rasketes tingimustes Sverdlovski oblastis ehituspataljonis, ent 26. märtsil 1942 arvati eriteadlaste reservi ja asus õppejõuna tööle Sverdlovskis S. M. Kirovi nimelises Uurali Tööstuse Instituudis. Pärast kodumaale tagasipöördumist jätkas tööd Tallinna koguduses, mis ühendas endiste I ja II metodistikoguduse liikmeid ning mille eesotsas oli kogudusevanem Aleksander Kuum. Samal ajal töötas ta Tallinna Polütehnilises Instituudis professorina kuni juulini 1948, mil vallandati usulise tagakiusu käigus. Pärast seda sai Oengo põhitöökohaks Eesti Teaduste Akadeemia, kus ta oli varem töötanud kohakaasluse alusel. Kuid peagi jõudis tagakius ka sinna ja ta vallandati 1950. aasta märtsis, sest oli keeldunud omal soovil lahkumast. Hiljem töötas ta veel mitmetel vastutusrikastel ametikohtadel, kus tema oskusi ja teadmisi kõrgelt hinnati. Vend Aleksander Kuuma viibimise ajal Siberis (1952–1956) pidi Hugo Oengo üksinda juhtima Tallinna metodisti kogudust, kuid pärast Kuuma naasmist kodumaale jätkati jälle üheskoos õnnistusrikast tööd. 1974. aastast alates oli Hugo Oengo EMK superintendent; 1976. aastal valiti ta Metodisti Maailmanõukogu Eksekutiivkomitee liikmeks. 1933. aasta nelipühi laupäeval õnnistati tema abielu Selma Uuetoaga Tallinna metodisti kirikus Veerenni tänaval. Peres kasvas üles tütar Helgi. 1973. aastal kutsuti abikaasa Selma igavikku. 17. juunil 1975 abiellus Hugo Oengo Liis Ploomiga.

Hugo Oengo kutsuti igavikku 10. detsembril 1978 ja maeti Tallinna Rahumäe kalmistule.