Nii nagu igal aastal, on kirikuaasta lõppev paastuaeg toonud meid taas Kristuse Ülestõusmise aega! Ristiusk on seesmist rõõmu ja Jumala rahu (Shalomi) pakkuv usk igale uskujale, kes keerab selja vanale ja avab end Jumala parimale! Taas kord kinnitame, et „Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!”
Käesolev aasta on meie kirikus „muistsete radade uurimise (taasavastamise) aastaks”. Sel aastal tähistab kogu protestantlik usumaailm reformatsiooni 500. aastapäeva. Järgmise aasta maikuus, täpsemalt 24. mail 2018, meenutame John Wesley Aldersgate’i kogemuse 280. aastapäeva. Tema elu ja teenimistöö tulemusena jõudis metodistlik äratus 110 aastat tagasi (9. juunil 1907) ka Eestimaa pinnale. Nii oleme ümmarguste tähtpäevade aastas, kui rääkida aastakonverentside vahelisest ajast juuni 2017 – juuni 2018. Kuna Jumal on meile andnud imeilusa Maarjamaa elamispaigaks, on paslik siinkohal meenutada, et tähistame veebruaris 2018 ka kodumaa 100 aasta juubelit.
Kõige eelmainitu taustal on kohane nimetada, et oleme valinud selle aasta juhtteema aluseks piibliteksti Jeremija 6:16, kus Jumal kutsus Jeremija suu läbi rahvast „seisatuma teedel ja vaatama, küsima muistsete radade kohta, missugune on hea tee, ja käima sellel, siis leiate oma hingele hingamispaiga”.
Loodetavasti on peatselt lõppev paastuaeg andnud rohkelt võimalusi peatumiseks, küsimaks, kuhu minu valikud mind viivad, ning võrdlema oma teed Jumala teedega. Ja miks ka mitte jumalameeste (Luther, Wesley, Prikask, Kuum, Oengo) teedega, mis on olnud läbiproovitud, usaldatud ja lõpuks kinnituse saanud, et need on olnud head teed. Heebrea kirja autor annab meile üleskutse mõelda oma juhatajaile, kes meile on rääkinud Jumala sõna; pidades silmas nende elukäigu lõppu, võtta eeskujuks nende usk!
Jeremija 6:16 „seisatage teedel” on mõnes tõlkes tõlgitud ka kui „peatuge teelahkmetel või ristteedel”. Teatud mõttes on ka Ühinenud Metodisti Kirik jõudnud teelahkmele, kus ülemaailmsel tasandil küsitakse, kuidas edasi. Hoidku Jumal meie väikest Eesti Metodisti Kirikut, et me valiksime õige suuna edasiseks – tee, mis viib ellu ja mitte hukatusse. Antud tekstis on viis tegusõna, millest neli esimest on meile antud käskivas vormis (Seisatuge! Vaadake! Küsige! Käige!). Need on käsud, mida meil tuleb täita. Kui need käsud täidame, siis jõuame viienda tegusõnani passiivi vormis – „leiate hingamise oma hingedele”.
Andku Jumal meil elada oma igapäevast elu ja teenida meie kirikus viisil, mis annab hingamise nii meile endile kui ka kogu kirikule. Hingamise Kristuses!
Õnnistatud muistsete radade taasavastamist!
