Ristitee Tallinnas ületas kõik ootused
Ülestõusmispühad ja Suur Reede on üle maailma usklike kristlaste jaoks oluline püha. Ka Tallinnas kõnniti läbi Suure Reede ristitee, kus oli sel korral erakordselt palju osavõtjaid. Korraldajate sõnul ületas Tallinna Jaani kirikusse kogunenute arv tuhande piiri. Ristiteele saabunuid tervitasid EELK peapiiskop Urmas Viilma, Püha Tooli apostellik nuntsius Tema Ekstsellents Peapiiskop Pedro López Quintana ja Evangeelsete Kristlaste ja Baptistide Liidu president Erki Tamm.
Ristitee marsruut oli kavandatud nii, et see algas Tallinna Jaani kirikust (EELK), möödus Peeter-Pauli katedraalist (Rooma-Katoliku kirik), Oleviste kirikust (Eesti EKBK Liit) ja Aleksander Nevski Katedraalist (MPEÕK). Lõpuks jõuti välja Tallinna Toomkirikusse (EELK). Ristitee peatuste mõtisklustekstid olid isa Rein Õunapuu sulest ning neid kandsid ette näitlejad Garmen Tabor ja Andres Roosileht.
Kristuse ristitee (Via Crucis) ehk valutee (Via Dolorosa) on Jeesuse surmapäeva mälestamine ja mõtte-
line kaasaskäimine tema kanna-tusteel. See traditsioon on pärit varakeskaja palveränduritelt, kes Jeesust jäljendades käisid Jeruusalemmas läbi sama teekonna, mille Issand suurel reedel kohtukojast hauakoopani läbis. Läbi aegade on sellest välja kujunenud 14 peatusega palveteekond, mida palvetatakse ka mitmetes Eestimaa erinevates kogudustes.
Lisaks Tallinnale toimus ristitee rännak ka Tartus, kus osavõtjaid oli umbes 300, ja muudes Eestimaa
paikades.
Koguduse osadus-õppepäev
6. mail korraldasime Tallinna eesti koguduse töötegijate osadus-õppepäeva.
Peale ühist ülistus- ja palveaega täitsime Eesti Evangeelse Allianssi Koguduse Loomuliku Arengu toimkonna (KLA) juhi Alland Parmani abiga KLA küsitluse, selgitamaks välja meie koguduse praeguse olukorra – ikka selleks, et võiksime kogudusena Jumala juhtimisel ja tarkade nõuandjate kaasabil edasi kasvada ning oma täispotentsiaali realiseerimise poole püüelda.
Peale küsitlusest saadud muljete jagamist ja kohvipausi vaatasime üheskoos Willow Creeki koguduse pastor Bill Hybelsi Balti Koguduste Konverentsil peetud loengut Jumala puudutus. Loengule järgnes isiklik mõtisklus- ning seejärel grupitöö aeg, grupitööst lähtus nii mõningaidki häid praktilisi mõtteid koguduseelu koheseks parendamiseks.
Päeva lõpetasime ühise jagamise ja palvega. Oli tore ja innustav päev oma kaastööliste seltsis, jääme ootama järge.
EELK 100
26. ja 27. mail toimus Tartus, Pauluse kirikus EELK 100. aastapäevale pühendatud kirikukongress. 1917. aasta 31. mail ja 1. juunil sõnastati Tartus Eesti vaba rahvakiriku idee. Kongressil esinesid ettekannetega Euroopa Kirikute Konverentsi peasekretär Heikki Huttunen, EELK peapiiskop Urmas Viilma, professor Tarmo Soomere ja professor Margit Sutrop.
Kongressi raames toimusid vaimulike, kirikumuusikute ning koguduste juhatuste esimeeste konverentsid. Kongressil võeti vastu avaldus kiriku rollist Eesti ühiskonnas, esitleti reformatsiooni 500. aastapäevale pühendatud tervikeset (ümbrik ja postmark) ning kirjutati alla EELK ja Soome Evangeelse Luterliku Kiriku koostöölepingule. Oma tervitused ja õnnitlused EELK-le tema sajanda sünnipäeva puhul olid saatnud või toonud mitmed kiriku- ja riigitegelased Eestist ja välismaalt. Kongressi piduliku jumalateenistuse kandis üle ETV.
Kirikukongressil anti üle ka tänavuaastased Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku teenetemärgid, autasud ja tunnustused. EELK I järgu teeneteristi laureaadid on Euroopa Komisjoni asepresident, Tartu Pauluse koguduse toetaja Andrus Ansip ning Ungari Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tamás Fabiny. EELK II järgu teeneterist anti poliitik Mart Laarile ja vaimulik Gustav Peeter Piirile. EELK III järgu teeneteristi laureaate on sel aastal 19. Välja anti ka 10 EELK koostöömedalit, 2 EELK teeneteristi tunnustusmärki ja 49 EELK aukirja.
EELK uudistest kokkuvõtlikult.
9. juunil toimus Tallinna koguduses esmakordselt Kirikute Öö üritus
See oli evangeelne sündmus, selleks, et meie kogudust ümbruskonna rahvale tutvustada. Palvetasime, pakkusime suupisteid, toimusid kontserdid. Kirik oli avatud kuni keskööni, raamatukauplus Logos ja kohvik aga kella kümneni õhtul. Kõigepealt korraldasime terve koguduse eestpalve – et Jumal kutsuks inimesi ja me tööl võiks olla vaimulik vili!
Uudis naabrite juurest
Mähe baptistikogudus jagab oma rõõmu. Mähel taastatakse tagastatud baptistikirikut, mis ehitatud 1939 ja mille punavõim koguduselt ära võttis 1945. 1950. aastal natsionaliseeritud palvemaja peab saama tagasi oma esialgse funktsiooni. Kogudus on teinud palju ettevalmistusi. Nüüd ootavad kogudust ees veel suured ja kulukad ehitustööd: katus, välisfassaad, torn; saali põrand, rõdu ja sisetööd; piksekaitse ja turvasüsteem, parkla, sissesõiduteed, muru, piirdeaed, abi-hoone, sisustus.
Maakondlik palvepäev
EMK Tallinna koguduses toimus 21. mail Tallinna ja Harjumaa maakondlik palvepäev. Palvepäeval osales 16 pastorit, kes teenisid Sõnas ja palves. Kehra koguduse ülistusbänd toetas palveid kauniste ülistuslauludega. Palveõhtu oli Jumala ligioluga õnnistatud. Kohal oli umbes 80 palvelist. Eriliselt rõõmustav oli see, et kohale oli tulnud ka mitme koguduse noori.
Tere Iisraelimaalt!
18. 03-11. 04. 2017 viibisid neli eestlast – Hans ja Sirly Lahi, Tarmo Tambik ja Helgi Ots – Iisraelis. Rahvusvahelise Sar-El programmi raames teenisid nad vabatahtlikena Iisraeli Kaitseväes. Sellest reisist sündisid kirjad kodustele, mida nüüd ka „Koduteel“ lugejateni toome.
19. märts 2017
Oleme Ben Gurioni lennujaamas ja saan kasutada tasuta wifi võimalust.
Kõik läks hästi, üleval pool pilvi on nii päeval kui ööl väga kena. Rahu, majesteetlikkus, igavik. Päike oma väes on nii turvaline, just nagu Jumal, kes oma igaveses kohalolus on alati meiega. „Tumedad elupilved“ on vaid optiline pete, mis püüab varjutada Jumala headust. Tähed ja kuu on aga lennukiaknast vaadatuna otse su kõrval, mitte enam üleval.
Reeküla pühapäevakooli tegemised
Sellel aastal korraldasin pühapäevakooli lastele pühaperepäeva Noore Tõllu Mängumaal.
Üritusele olid kutsutud kõik pühapäevakooli lapsed, kes on aasta jooksul pühapäevakooli tundidest osa võtnud. Kaks tundi olid meie kasutuses kõik mängumaa atraktsioonid, nii et arvata võib, et möllu oli palju. Kõige selle möllu juures aga rääkisime ka Jumala plaanist meie elus. Päeva teema oli „Meeskonnas – mitte pealtvaataja“ ja rääkisin lastele loo maailmakuulsa jalgpalluri Jose Roberto Da Silva elust. Tal on olnud palju saavutusi, kuid ka lüüasaamisi, siiski oli tema jaoks tähtsaim see, et ta Jeesuse juures „kaasa mängima“ hakkas ja ta teadis, et Jeesuse juures ootab kõige ilusam võit: igavene elu! Läbi erinevate tegevuste õppisid lapsed, mida peab arvestama, kui oled meeskonnaliige ja kas on parem olla meeskonnas või pealtvaataja. Lapsed said sellel päeval uute kogemuste võrra rikkamaks ja kindlasti oli see ettevõtmine meie pühapäevakooli tipphetk, mida soovitakse korrata. Tänaseks on meie pühapäevakooli lapsed juba suvepuhkudel, kuid kindlasti tuleb huvitavaid ettevõtmisi ka suvel.
Tallinna metodisti koguduse pühapäevakoolitöö mõtteid vahetult enne suvepuhkust
Lastetöö on olnud Tallinna metodisti koguduses möödunud hooajal Jumala soosingu ja õnnistuste all. Meil oli palju toredaid ja harivaid ettevõtmisi ja pühapäevakooli tunde. Suur tänu igale lapsele, perele ja õpetajale!
Meie pühapäevakooli õppeaasta hooaeg algas kaunil, päikeselisel septembrikuu viimasel pühapäeval ja lõppes säraval ja soojal emadepäeval, 14. mail.
Heites pilgu tagasi, meenuvad toredad ja erilised hetked; meil on olnud erinevaid tunde. Meenub kauge maa, Etioopia elu ja olu tutvustav tund, isadepäeva tähistamine ja meie jõuluõhtu, samuti meenub vahva nukuetendus „Jõululugu“; veebruaris sõbrapäeva paiku oli erilisem tund, kus saime näha põnevaid illusioonitrikke. Talvel käisime laste ja peredega uisutamas. Südamlik oli ka ülestõusmispühade tund. Lisaks erinevate teemade ja tegevustega tunnid igal pühapäeval!
Pühapäevakooli hooaja lõpetamine oli ühteaegu pidulik ja lõbus. Lapsed kuulsid huvitava ja õpetliku sisuga sõnumit, saime kõik koos mängida vahvaid mänge, laulda kiituslaule ja iga pühapäevakoolilaps sai tunnistuse.
Kindlasti on iga pühapäevakoolilaps saanud uusi teadmisi, on õppinud rohkem tundma piiblit ja Jumalat. Nüüd on algamas suvi ja puhkused ning ootame iga last taas sügisel pühapäevakooli!
Rõõmurohket ja õnnistatud suveaega, lehvitades pühapäevakoolitöö koordinaator Sirjeli Tombak, Tallinna kogudus
Tartu koguduse lastetöö
Taas lõpetasime meie EMK Püha Luuka koguduse lastetöö aastat. Lapsed on selle aastaga sirgunud pikemaks ja saanud veel targemaks.
Kokku lõpetas 8 last: pildil vasakult – Eskil, Joonatan, pastor Priit, Mattias, Markus, Jeremi, Saskia, Maria, õpetaja Raini, õpetaja Jana, Ingrid ja õpetaja Helika. Meie vanemad lapsed ehk juuniorid kohtusid sel aastal pühapäviti pärast jumalateenistust ja nooremad – Joonatan ja Jeremi – käisid tundides jutluse ajal. Noorematega tegelesid sel aastal meie juuniorid Markus ja Maria. Lisaks tavapärastele tundidele oleme korraldanud ka noorteüritusi ja advendilaada. Lapsed on olnud väga ustavad ja tublid jumalateenistustest osavõtjad, jõudu mööda aitasid ka kaasa lugemistega advendiajal ja ülestõusmispühadel. Meil on suur rõõm ja tänu Jumalale meie armsate laste eest, nad on suur ja oluline osa meie kogudusest. Koguduse abiga saadame lapsed ka sel aastal suvisele väljasõidule. Selleks tegime möödunud pühapäeval erilise korjanduse. Sel aastal sõidame lastega 10.-12. augustil Lätti, loodame külastada Cesist, Siguldat ja Riiat. Kindlasti jagame teiega ka oma reisimuljeid ja -pilte.
Sa oled eriline
Inimesed on oma ajagraafikud seadnud loodusest erinevalt, nii et kui rändlinnud lendavad soojale maale sügisel, siis koolidest, lasteaedadest ja huviringidest lendame välja hoopis magusa kevade lõpul, kui suvi sumisedes meil pead täidab.
Kui mingi etapp on läbi saanud, vasardab meil peas küsimus, mis edasi? Kuidas langetada see kõige õigem otsus, et oma laeva elumerel just õigesse sadamasse tüürida?
Igal inimesel on ainulaadne sõrmejälg, samamoodi on Jumal plaaninud igale inimesele erilise ja ainukordse saatuse. Ta on saatnud meid maailma, et saaksime endasse pandud annete ja oskuste läbi õnnistada inimesi meie ümber ja tuua siinsesse süsteemi positiivne muutus.
Siiski ei ela paljud kristlased oma täiuslikus kutsumises. Miks? Sest tihti me piirame end inimlikkusega. Kui Jumal palub meil midagi teha, siis leiame ettekäände, miks me ei saa, ei taha või pole võimelised seda tegema. Me unustame jumaliku perspektiivi, unustame, et kui Jumal paneb midagi su südamesse, siis ta ka varustab sind selle tegemiseks. Kui Jumal vaatab sinule, ei näe ta sinus su ebaõnnestumisi, saamatust ja patte, vaid eelkõige potentsiaali, mida oleksid võimeline teostama, hüljates kõik kõrvalise ja piibliga vastuolus oleva.
Isegi kui oled millegagi võitlemas, tõmmates endale „jamasid“ kaela, leiab Jumal viise, kuidas sind õnnistada ja tagasi armastada enda kuningriiki. Jumal tahab sind varustada oma sõjarüüga, et võiksid olla oma võitlustes võidukas. Lase tal siis seda teha.
Selleks, et saada kätte maksimum igast päevast ja elada Jumala õnnistustes, fokusseeri end Jumalale iga päev: Loe piiblit kuuldavalt. Usk tuleb kuuldust. Otsi välja piiblis olevad tõotused, mis Jumal on andnud erinevatele inimestele, kõike seda tahab ta anda ka sulle.
Head ajakirja lugejad
Nii nagu igal aastal, on kirikuaasta lõppev paastuaeg toonud meid taas Kristuse Ülestõusmise aega! Ristiusk on seesmist rõõmu ja Jumala rahu (Shalomi) pakkuv usk igale uskujale, kes keerab selja vanale ja avab end Jumala parimale! Taas kord kinnitame, et „Kristus on üles tõusnud! Ta on tõesti üles tõusnud!”
Käesolev aasta on meie kirikus „muistsete radade uurimise (taasavastamise) aastaks”. Sel aastal tähistab kogu protestantlik usumaailm reformatsiooni 500. aastapäeva. Järgmise aasta maikuus, täpsemalt 24. mail 2018, meenutame John Wesley Aldersgate’i kogemuse 280. aastapäeva. Tema elu ja teenimistöö tulemusena jõudis metodistlik äratus 110 aastat tagasi (9. juunil 1907) ka Eestimaa pinnale. Nii oleme ümmarguste tähtpäevade aastas, kui rääkida aastakonverentside vahelisest ajast juuni 2017 – juuni 2018. Kuna Jumal on meile andnud imeilusa Maarjamaa elamispaigaks, on paslik siinkohal meenutada, et tähistame veebruaris 2018 ka kodumaa 100 aasta juubelit. Loe edasi
Armas koduteeline!
Õnnistatud ja rahulikku Kristuse sünnipüha tähistamise aega!
Au olgu Jumalale kõrges ja maa peal rahu, inimestest hea meel! (Luuka 2:14)
Piibli sõna “shalom” – rahu, ei tähenda lihtsalt rahutuse puudumist, vaid kõike, mis on vajalik ülimaks heaoluks. Rahu, mida maailm meile pakub, on kõrvalehoidumise rahu – rahu, mis tuleneb raskuste vältimisest ja keeldumsest faktidele silma vaadata. Rahu, mida Jeesus toob tuleneb aga nende asjade üle võidu saavutamisest. Jõulusõnumiga kaasneb seesmine rahu, mis ei sõltu välistest olukordadest! Kandkem seda rahu oma perekondadesse, lähisuhetesse ja maailma keskele!
Advendiajal meenutasime prohvetikuulutusi, mis täitusid Kristuse sünniga inimeste maailma. Ühest ettekuulutusest loeme Jesaja 9:5-6: “Sest meile sünnib laps, meile antakse poeg, kelle õlgadel on valitsus ja kellele pannakse nimeks
Imeline Nõuandja, Vägev Jumal, Igavene Isa, Rahuvürst. Suur on valitsus ja otsatu on rahu Taaveti aujärjel ja tema kuningriigi üle, et seda kinnitada ja toetada kohtu ja õigusega, sellest ajast ja igavesti.”
Maailm meie ümber tiirleb kui kiirkarussellil. Rahu on asendunud kiirustamisega, olemasolemine ja Jumalast rõõmu tundmine tarbimisega. On neid, kes on otsustanud sellelt karussellilt maha astuda, leidmaks pigem aega iseenda, lähedaste ja Jumala jaoks.
Üks lugu räägib kellestki Ameerika rändurist Aafrikas, kes plaanis oma reisi jooksul palju näha ja teha. Ta palkas mõned kohalikud, aitamaks kiirel reisimisel ta varustust kanda. Esimesel päeval tõusid nad vara, liikusid kiirelt ja läbisid pika vahemaa. Sama toimus ka teisel päeval, nad tõusid vara, liikusid kiirelt ja läbisid pika vahemaa. Nõndasamuti ka kolmandal päeval. Neljandal hommikul aga keeldusid pärismaalastest varustuse kandjad edasi liikumast, istudes lihtsalt puu alla maha. Ameerika rändur ärritus ja viidates maasistujatele, ütles vihaselt tõlgile: “See on väärtusliku aja raiskamine! Kas keegi oskab öelda, mis siin toimub?” Tõlk vaatas talle otsa ja ütles rahulikult: “Nad ootavad oma hingi, et need ihudele järgi jõuaksid”.
Jumalat ei huvita meie “jõulukiirustamine”, asjad ega programmid. Ta on huvitatud inimesest ja suhetest, sinust ja minust. Kristuses astub ta alla, tuleb meie maailma, inimeludesse ja inimsuhetesse. Rahu, mida suudab meile anda Kristus, on otsatu, piiritu, valdav ja jääv. Täitku TEMA valitsus ja otsatu rahu sindki pühade ajal ja saatku sind igal uuel päeval 2017. aastal! Rahu Issand on lähedal!
Õnnistatud teelkäimist koos Issandaga,
Taavi Hollman
Supeintendent
Kolm iidset Jõululaulu
Ja Maarja ütles: „Mu hing ülistab Issandat ja mu vaim hõiskab Jumala, minu Päästja pärast, sest ta on vaadanud oma teenija madaluse peale. Sest vaata, nüüdsest peale kiidavad mind õndsaks kõik sugupõlved, sest mulle on suuri asju teinud Vägev, ja püha on tema nimi ja tema halastus kestab põlvest põlveni neile, kes teda kardavad. Ta on näidanud oma käsivarre kangust, ta on pillutanud need, kes on ülbed oma südame meelelt. Ta on tõuganud maha võimukad troonidelt ja ülendanud alandlikke, näljaseid on ta täitnud heade andidega, ent rikkad saatnud minema tühjalt. Ta on võtnud oma hooleks oma sulase Iisraeli, pidades meeles oma halastust, nõnda nagu ta on rääkinud meie vanematele, Aabrahamile ja tema järglastele igavesti.” Lk 1:46-55.
Kristuse sünd tähendab meie jaoks, et miski pole liiga väike ega liiga kättesaamatu Jumala jaoks. Miski pole nii väike, et Jumal ei saaks sellest teha midagi suurt. Miski pole nii võimatu, et Jumal ei saaks selle kaudu luua midagi ilusat. Miski pole nii lootusetu, et Jumal ei saaks selle kaudu luua midagi võrratut ja kaunist. Midagi sellist on kolme iidse kiituslaulu sõnades. Loe edasi