Wesley oli seisukohal, et kristlik usk on väljendatud Pühakirjas, ilmutatud kiriku traditsioonis, elavaks tehtud isiklikus kogemuses ja kinnitust leidnud terve mõistuse poolt. Kas meie usu alustaladena oleks piisanud Piiblist, traditsioonist ja kogemusest? Miks lisas John Wesley sellesse nimekirja mõistuse? Kas usk ja mõistus on vastuolus? Marjana Luist esitas neid küsimusi suvekonverentsil osalejatele, et avada teemat „Mõistus meie usu alustalana“.
Naatan Hollman (Rakvere): Jumal on meile andnud mõistuse, et teha vahet, mis on hea ja mis kuri, mis on õige ja mis vale. Selleks et mõista Piiblit, traditsiooni ja kogemust, on vaja kasutada mõistust. Kristlus ei ole lihtsalt usk, mida sa pimesi usud, vaid sa saad seda mõista, sisust aru saada. Usk ja mõistus ei ole vastuolus. Kui ma ei mõistaks seda, mida ma usun, siis ma ei saaks uskuda. Mõistmine on usu jaoks vajalik. Mõistus kinnitab usku ja vastupidi. Oma usust on väga raske teistele rääkida, kui sellest ise aru ei saa. Mõistus aitab usku põhjendada. Tihti tekib noortel küsimusi, miks me kristlastena teeme üht või teist asja või miks me jumalateenistustel teeme asju nii, nagu me teeme. Kui noortele ei räägita, mis on meie kirikus mõne sümboli mõte või miks peab näiteks kirikusaalis olema ristimisbassein, kui me seda lahti ei mõtesta, siis jääb see meie jaoks kaugeks. Selleks et usk meile kohale jõuaks, on vaja sellest mõistusega aru saada. Kristlus on selline usk, mida on võimalik reaalselt mõista. Me ei ürita mõista selleks, et uskuda, vaid üritame uskuda, selleks et mõista. Kõike me ei saa mõista, aga teatud asju on hea mõista. Piiblit võib lugeda, aga kui sa seda ei mõista ja sul ei ole isiklikku kogemust, siis jääb see sulle kaugeks. Traditsiooniga on sama lugu: sa võid käituda traditsiooni järgi, aga kui sa ei saa sellest aru, kui sellel ei ole sisu, siis oledki vaid religioonispetsialist. Kogemuse alusele ei saa jääda, kui sul ei ole piibellikku alust. Kõige alus on Piibel. Traditsioon, kogemus ja mõistus lähtuvad Piiblist.
Irina Semjonova (Aseri): Mõistus on vajalik, et analüüsida. Minu abikaasa ütleb mõnikord, et pead hetkeks seisatama ja mõtlema, mida sa teed, kuhu sa lähed ja mille jaoks sa seda teed. Tuleb mõelda, mis kasu see tegevus toob ja mis kasu see ei too, kui sa jätad selle tegemata. Jumal on meid loonud mõtlema ja otsuseid tegema. Kui inimene kasutab oma mõistust, siis ei tule dementsust. Ka koguduses võib olla vaimne dementsus, kui inimesed arvavad, et nad ei pea enam arenema. Kui füüsiline dementsus tähendab seda, et organid ei arene enam edasi, jäävad vaid baasoskused – söömine, käimine –, siis nii võib ka koguduses olla, et baasoskused on alles, aga Vaimu enam ei ole. Siis on juba vaimulik dementsus. Mulle meeldib väga, et meie kirik julgustab noori õppima ja kõrgharidust saama. Mitte ainult teoloogilist kõrgharidust, vaid üldse haridust omandama. Ma mäletan, et 50 aastat tagasi oli aeg, kui haridust ei hinnatud. Aga mulle meeldib, et kirik praegu areneb, et kirik ise õpetab, korraldab seminare ja julgustab noori õppima. Siis ei tule vaimulikku dementsust.
Eivin Toodo (Paide): Mõistlik meel, eesti keeles öeldakse ka talupojatarkus, on alati iga asja juures oluline, see annab teatud stabiilsuse. Mõistusega haakub ka asjade läbikatsumine. Jeesus ise õpetab, et katsuge vaimud läbi, et te ei läheks kõigega kaasa. Juba see on iseenesest terve mõistuse tunnus, kui vaimseid asju vaimsetega läbi katsuda – see on mõistlik lähenemine. Kui Jeesus ütleb, et katsuge läbi, siis J. Wesley ütleb sedasama teises sõnastuses. See on üks osa mõistlikust meelest. Ebamõistlik on mõistlikku meelt ja Jumala Sõna vastandada. Tõsi, inimlikus loogikas teeksime meie mõningaid asju teistmoodi, kui Jeesus tegi. Jumal on loonud meile terve mõistuse. Me ei peaks tervet mõistust Jumala Sõnaga vastandama. Näiteks jõuavad kristlastest teadlased ühel hetkel paratamatult selleni, et ilma Jumalata ei saa teatud asjad toimuda. Meil ei saaks olla sellist maailma, sellist universumit, kui selle taga poleks tohutu mõistusega Loojat. Selle tõdemuseni jõudes ei jäta need teadlased teadust ega teadmisi kõrvale ja mõistlik meel ei muutu selle tõttu tühiseks, et nad saavad kristlasteks, vaid üks toetab teist. Mõistus toetab usku paljudes asjades. Ei ole mõistlik vastandada mõistust ja usku, vaid need täiendavad teineteist.
Tanel Tamm (Tartu): Oleme Jumala poolt nõndamoodi loodud, et meil on võimekus kasutada nii mõistust kui praktiseerida samal ajal usku. Usk ja mõistus ei ole kindlasti vastuolus. Pigem vastupidi: mõistus aitab mingil määral ratsionaliseerida usku, mis ei ole olemuslikult väga ratsionaalne asi, vaid pigem midagi hoomamatut. Suvekonverentsi piiblitunnis ütles Priit Tamm, et usk on väga praktiline asi. Eks ta tegelikult ongi. Mõistus aitab mingisuguseid usuga seotud asju paremini mõista, süstematiseerida ja luua arhitektuuri, millel saab usk põhineda, et see ei oleks ainult emotsioonidel põhinev. Usk, mis põhineb ainult emotsioonidel või mingisugusel abstraktsusel, ei pruugi olla väga kindel – see on nagu liivale ehitatud maja. Minu meelest võiks mõistus olla see kalju või tugev vundament, mille peale usk toetub.
Foto: Freepic
